Arutelu:Poliitiline spekter

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

"Vasak-parem süsteem" alla pakun järgmise teksti:


On kaks konkureerivat viisi kuidas rahvast õnnelikuks teha - Vasakpoolsete viis - "Igaühele võrdselt" ja Parempoolsete viis - "Igaühele vastavalt välja teenitule". Vasakpoolsed esindavad puudusekannatajate huve, parempoolsed neid kes oma tööst rahuldavalt ära elavad (keskklass).

Skaala ise on siis järgmine: Vasak <- -> Parem Kommunistid, Sotsialistid, Konservatiivid, Anarhistid

Segadust tekitab et lisaks parem-vasak skaalale eksisteerib ka elitaarsus-rahvalikkus skaala mis on sellega risti. Euroopa terminoloogias nimetatakse elitaarset poliitikat ka liberaalseks, mujal on liberaalsus rohkem parempoolsuse sünonüüm. Parem-vasak skaalal kipub elitaarne poliitika paiknema keskele. Või pigem on seal tema vari, traditsiooniline parem-vasak skaala on elitaarskaala mitteelitaarses otsas. Eliit on tänapäeva maailmas tavaliselt suurkapitalistid, kuid sinna kuulub ka tippametnikkond ja poliitiline eliit. Varem olid eliidiks muidugi aadlikud ja usujuhid.

Vasakpoolsetele on iseloomulik suur kontrollivajadus ja tugev riik, see on vajalik rikkuste ümberjagamiseks. Püüavad nad ju teostada sotsiaalset ja majanduslikku võrdsustamist. Parempoolsed eelistavad nõrka riiki mis piirduks korra hoidmisega, nende meelest on iga ühiskonna liige ise vastutav oma sotsiaalse ja majandusliku heaolu eest. Eliidile on sarnaselt vasakpoolsetele iseloomulik suur kontrollivajadus ja tugev riik, see on samuti vajalik rikkuste ümberjagamiseks. Ainult nemad jagavad rikkused ümber enda kasuks.

Parempoolsust seostatakse reegin vaba turumajanduse toetajatega. See on ka reeglina korrektne, kuid teatud piirideni. Parempoolsetele on vajalik tagada oma tööst ära elamise võimalus, kui näiteks monopolid seda takistama hakkavad siis toetatakse ka turujõudude ohjeldamist. Kuna eliidiks on reeglina suurkapitalistid siis tundub loogiline et ka nemad toetavad vaba turumajandust. Ka see on reeglina õige, kuid võimaluse korral ei põlga nad ära ka endale eelisseisundi tekitamist. Avaldub see tavaliselt proteksionismina, riiklike toetustena ja tollidena.

Väga sageli kiputakse äärmuslikke liikumisi tembeldama paremäärmuslasteks või ka vasakäärmuslasteks. Sageli isegi mõlemaks korraga. Ja reeglina on selline tembeldamine ebakorrektne. Näiteks fašism = Natsionaalsotsialism - Seega täiesti mõõdukad sotsialistid kes on lisaks natsionalistlikud. On küll äärmuslased, kuid mitte parem ega vasakäärmuslased. Ja kindlasti mitte parempoolsed, kuigi neid tembeldatakse sageli just paremäärmuslasteks. Tegelikud paremäärmuslased on Anarhistid ja vasakäärmuslased on Kommunistid.

Vasak-parem süsteem tuli kasutusele alates Prantsuse revolutsioonist, siis defineeriti vasak- ning parempoolsus hoopis läbi suhtumise traditsionaalsesse monarhistlikku valitsusse ja vabaturumajanduse pooldajad olid vasakul, nüüdseks on nad pigem paremal pool. Samuti on selles süsteemis erinevused riigiti ja kultuuriti.


"Erinevaid vasak-parem teljestiku interpretatsioone" all on mõned punktid selgelt valed:


Erinevate elustiilide valiku toetamine (vasak) või traditsiooniliste väärtushinnangute toetamine (parem)

Ei oma mingit seost parem-vasak skaalaga, pigem on see konsevatiivsus-modernsus skaala

Kas riigi prioriteet on võrdsus (vasak) või vabadus (parem). Mõlemad pooled räägivad nii võrdsusest kui vabadusest - aga nad tõlgendavad neid põhimõtteid erinevalt.

Punkt ise õige aga vaja ka erinevad tõlgendused ära tuua (mina ei oska). Või siis see teine lause likvideerida.

Kas inimloomus on kujundatav (vasak) või kaasasündinud (parem).

--- Üldiselt õige, kuid reservatsioonidega, see ei ole peaerinevus.

Kas riik peaks olema kirikust eraldatud (vasak) või religioosne (parem).

Ei oma mingit seost parem-vasak skaalaga, pigem on see religioossus-ilmalikkus skaala

Kollektivism (vasak) versus individualism (parem). --- Üldiselt õige, kuid reservatsioonidega, see ei ole peaerinevus.

Internationalism (vasak) või rahvuslus (parem).

Ei oma mingit seost parem-vasak skaalaga, pigem on see kosmopoliitsus-rahvuslikkus skaala. Vasakpoolsed Fašistid näiteks olid äärmuslikult rahvuslikud.

--TarmoKaldma (arutelu) 13. veebruar 2013, kell 16:32 (EET)


Ajaloolistel põhjustel nähakse Eestis poliitilist spektrit peamiselt parem-vasak skaalal. Suuremad erakonnad on sellest huvitatud. Tegelikult on liberalismi - konservatismi skaala olulisem kui vasakpoolsusele vastandumine.

Siin läheb lappama.[muuda lähteteksti]

Majanduslikult on vasakpoolsed, need kes tahavad riiklikult kontrollida turgu ja parempoolsed need, kes tahavad et turg reguleeriks ennast ise.

Reaalsuses eksisteerivatest parteidest pole loomulikult keegi täiesti ühes äärmuses, ning vaadata saab pigem kallet. Enamik parempoolse majanduse toetajaid toetavad monopolide vastast seadust, kuigi see on riiklik sekkumine turule. Enamik vasakpoolseid on veendunud, et vaba turg on ääretult oluline, kuid seda peaks kontrollima riik, korjates rohkem makse ja jagades neid ümber, siiski soovitades säilitada vabat turgu.

Turgu ei saa pelgalt vaadata, kui kaupu ja teenuseid, vaid ka tööjõudu, ehk inimesi.
Kommunism, on selgelt vasakpoolne, vähemasti see milleni püüdles NSVL. Sotsialism on vasakpoolne, kuid sotsialistideks ei saa pidada ainult äärmussotsialiste NSVLis, vaid ka tänapäeva sotsiaaldemograate ja muid erakondi. Sotsialistid olid ka nn fassistid, tegemist oli nn Natsionaal sotsialistliku parteiga ja allus ideeliselt kõigile vasakpoolsetele reeglitele. Nende paigutamine paremale on ekslik, ning tuleneb suuresti Stalini aegsest ideoloogiast, mis vastandas ennast üheaegselt fassistidele ja kapitalistidele.
Kapitalism on parempoolse majanduse põhiline mudel. Mingis mõttes saaks sinna liigitada ka anarhismi, reaalsuses need kes tänapäeval ennast anarhistideks peavad siiski paremale väga ei kaldu.
Ja need on põhilised indikaatorid vasak-parempoolsuse skaalal.
Tänapäeval on hakatud vasak-parem poolsust juurde pookima ka liberaalsuse ja konservatiivsuse teljel. Mõnes mõttes see sealt ka pärineb, kus vanad seisused asusid parlamendisaalis paremal ja uued vasakul, siiski tolleaegsel konservatismil ja liberalismil, pole tänasega mingit seost. Pealegi on see skaala ujuv ja muutlik. Konservatiivid on samal ajal kristlased läänes ja kommunismi vanameelsed Venemaal.
Loomulikult saab ka majandussuundi nimetada liberaalseks ja konservatiivseks, siiski oleneb see konkreetse riigi või piirkonna ajaloost ja millega seoses ennast millekski peetakse. Laulva revolutsiooni ajal olid nii Gorbatšovi meelsed, kui Esti rahvuslikud jõud mõlemad Liberaalid, riigipöörde korraldajad Moskvas aga konservatiivid. Revolutsioonide aegses Venes, olid Vene Valged ja tsaaririigi toetajad konservatiivid ja Bolševikud ühed paljudest liberaalidest.
Loomulikult võib siia juurde veel panna ka natsionaalsuse ja internatsionaalsuse, kuid mitte kumbki neist ei ole seotud vasak või parempoolsusega. Sest rahvuslikud jõud võivad olla sotsialistid, kui ka kapitalistid, võivad olla konservatiivsed ja liberaalsed, viimane siis tugevalt seotud eelmise või traditsioonilise korraga.

Jah üldiselt kiputakse nimetama neonatse ultraparemateks jne, kuid need on siiski pigem seotud kohalike määrakute omapära või ka eksimustega.

Seega ma pakun, et kogu artikkel on üsna valesti kirja pandud. Liberalismi vastandiks on pandud sotsialism, mis on absurd. Samuti on Fassism paigutatud paremale, kuigi vähemasti Natsid olid vägagi vasakpoolsed.
vabandan kirjavigade pärast.
Ma ei ütleks, et see "loeng" siin meid kuidagi edasi aitaks. Konkreetseid artikli teksti muutmise ettepanekuid?Miacek (arutelu) 13. jaanuar 2019, kell 20:02 (EET)