Arutelu:Plii

Tundub, et kooliõpilased on saanud keemiatunnis ülesande metalliartikleid täiendada.--WooteleF 20. mai 2008, kell 11:58 (UTC)

Vastab tõele. Tegemist on 10. klassi õpilastega. Ülesanne on vabatahtlik/soovituslik. Vikipeedia põhimõtteid sai neile selgitatud ~2 kuud tagasi. Paistab aga et praeguseks on need ununenud. Eks neid tuleb veel natuke õpetada. Aga loodame et neist saavad korralikud kasutajad. uxb 21. mai 2008, kell 21:12 (UTC)

See on tänuväärt tegevus. Tähtis on igatahes jälgida, et artiklid ei läheks halvemaks. Andres 22. mai 2008, kell 05:43 (UTC)

Umbes aasta eest lõin ma ka malli (Mall:Koolitöö) vastavateks puhkudeks, mida saaks kasutada õpilaste kaasamiseks Vikipeedia arendamisel.

See on küll mõeldud otseselt uute artiklite juurde aga malli eesmärgiks oligi, et õpilaste koolitööl saaks paremini silma peal hoida (see paigutab artiklid ühte kategooriasse ja nõnda on need kogu aeg kergestileitavad). Samuti takistaks see seda, et juhul kui õpetaja eesmärgiks on lisaks lastele Vikipeedia keskkonna tutvustamisele ka hindeid jagada, siis selle malli kasutamisel ei teeks toimetajad õpilaste eest tööd ära (peale malli mahavõtmist (tähtaeg kukkunud) saaks neid käsitleda, kui uusi toimetamistvajavaid artikleid). iffcool 22. mai 2008, kell 16:54 (UTC)

Minu meelest on nii, et kui teised kasutajad sekkuda ei saa, siis pole tegemist tõelise vikitööga. Andres 23. mai 2008, kell 04:41 (UTC)

Sellest sinu arvamusest pole ma ka kunagi hästi aru saanud.

Põhimõtteliselt ei tähenda see ju seda, et me jätaksime selle artikli toimetamata, vaid seda, et me toimetame seda natuke hiljem. Nõndasamuti leidub eesti Vikipeedias praegusel hetkel tuhandeid toimetamistvajavaid artikleid, mille toimetamine on lükkunud kuskile kaugemasse tulevikku. Selle märke puhul oleks seega kasu ka sellest, et too kirjatükk ei jääks tähelepanu ja toimetamiseta, kui saabub aeg märke mahavõtmiseks.

Veel peaks see hõlbustama õpetajate tööd artikli hindamisel ja loodetavasti parandama Vikipeedia põhimõtete selgitamist. Pealegi, ei ole mingit keeldu artikli aruteluleheküljel oma arvamuse avaldamiseks ja parandusettepanekute väljatoomiseks.

Samuti peaks see informeerima inimest, kes seda artiklit lugema satub, et see ei ole veel korrektne Vikipeedia artikkel.

iffcool 23. mai 2008, kell 09:37 (UTC)

Saan aru küll, mis Sa mõtled, aga 1) ka see trikk ei taga tähelepanu ja toimetamist, sest neid vajavaid asju on lihtsalt liiga palju, 2) paljud lugejad ei pööra tähelepanu isegi mitte vaidlustamismärkusele. Õpetajal on ajaloost võimalik täpselt järele vaadata, mida õpilane on teinud. Kui teistel kasutajatel ei ole artiklile ligipääsu, siis ei saa õpilane tõelist vikikogemust. Andres 23. mai 2008, kell 18:21 (UTC)

Ma olen veendunud, et see tagab rohkem tähelepanu ja toimetamist, kui saab osaks paljudele artiklitele, mis pidevalt tekivad ja mida me vahest õigel ajal toimetada ei jõua. Pealegi, kui kokkukeeratud jama on nii suur, et seda keegi toimetada ei viitsi, saab selle lihtsalt kustutada. Vikikogemus missugune!?

Samuti olen ma kindel, et õpetaja peab niikuinii artikli ajaloos tuhnima aga hea oleks, kui enne mingit ajaterminit (antud tähtaeg) teiste poolt toimetamisi tehtud ei oleks.

Kuna malli kasutamisel vaja ära märkida selle artikli looja ja juhendaja nimi, siis ma arvan, et kui see ei distsiplineeri, ei aita küll miski juhendamine ja teiste parandused. iffcool 23. mai 2008, kell 18:37 (UTC)

Mall koolitöö on ju väga hea mõte ja tänu sellele lähevad artiklid ainult paremaks, mitte halvemaks. --Tiuks 23. mai 2008, kell 18:54 (UTC)

Olen vastu ainult sellele, et teha need artiklid mõneks ajaks toimetamise suhtes immuunseks. Andres 24. mai 2008, kell 09:25 (UTC)

Õpetajal on kindlasti lihtsam kui vahelesegajaid vähem aga viki ongi ju teiste tööde parandamine. Peame tegema proovi ja siis on näha, palju on vaja vahele segada. Nagunii kõike kohe parandama ei hakata ja enne antakse nõu arutelu lehel. --Tiuks 24. mai 2008, kell 09:39 (UTC)

---

Mis siis nüüd teha? Kas töö on lõppenud? Vähemalt ajaloo osas on siin suht umbluu juttu. Andres 1. juuli 2008, kell 19:38 (UTC)

Ehk nüüd sai natuke parem. Jätsin esialgu toimetamismärke alles, kuigi kirjutasin peaaegu kogu teksti uuesti. --Jaan513 20. september 2009, kell 15:22 (UTC)

koht nukliidide tabelis

Artiklis tuleks lahti kirjutada, et miks pakub plii radioaktiivsuse eest head kaitset. See tuleneb tema asukohast nukliidide tabelis. https://en.wikipedia.org/wiki/Stable_nuclide#/media/File:Table_isotopes_en.svg Ta on nö viimane stabiilne element kui perioodilisustabeli elemente algusest lõpu suunas vaadata (erandid olid tehnetsium ja promeetium). Peale pliid, tuumalaengu suurenedes, järgnevad üksnes ebastabiilsed radioaktiivsed elemendid, mis lagunevad kuni plii stabiilsuseni. See peaks olema põhimõte. Sõnastus on aga ilmselt vilets. Või peaks sellest kirjutama pigem artiklis stabiilne isotoop? Nimelik (arutelu) 18. august 2022, kell 12:16 (EEST)

Miks ta siis ikkagi kaitset pakub? --Andres (arutelu) 18. august 2022, kell 13:05 (EEST)

minu arusaamise järgi on plii oma paljude isotoopidega (väga) stabiilne element. Pliil on 82 prootonit, mis on maagiline number. Tuuma kihtide stabiilsuse teoorias olen väga nõrk, nende maagiliste numbrite 2, 8, 20, 28 jne sisulise põhjuse kohta mul teadmised puuduvad. See peaks põhinema Pauli printsiibil (samal energiatasemel peab osakestel olema ernevad kvantarvud, spinn ja tekivad paarid. Siis tekib nagu elektronkihtidel orbitaal, mis saab nö täis. Näiteks aatomituum 83 prootoniga (vismut) pole üldse nii stabiilne kui 82 prootoniga plii) ja olema sarnane elektronkihtide moodustumise põhimõttega. Siis radioaktiivse kiirguse energia ei jätku plii aatomituumadega kokku puutudes radioaktiivsena, vaid muundub mingiks teiseks energia vormiks (näiteks soojusenergiaks vms), äkki midagi sellist? Nimelik (arutelu) 20. august 2022, kell 19:14 (EEST)

Ma saan sellest nii aru, et plii ise ei ole radioaktiivne, aga kuidas see kaitseb radioaktiivsuse eest? --Andres (arutelu) 20. august 2022, kell 19:58 (EEST)

Ebastabiilsete aatomite, täpsemalt aatomituumade "soovi" jõuda madalama energiaga olekusse, mis saab ainult läbi radioaktiivsuse avalduda.. seda nähtust ennast ei saa kuidagi takistada või kõrvaldada. Aga tekkinud radioaktiivsuse eest saab kaitsta sellise stabiilse elemendi "kilbiga". Vastav sõna on vist varjestamine? Pliil on palju stabiilseid isotoope (kõige rohkem keemilistest elementidest?). Radioaktiivne energia ei suuda plii aatomituumi nii öelda kuidagi morjendada. Ma saan nii aru. Aga kahjuks pole ma asjatundja, et aatomituuma kihtide täitumisest tulenevat stabiilsust (tema tuuma kihid on täpselt täitunud?) ja nn maagiliste arvude tähendust sisuliselt selgitada. Pliiga saab radioaktiivsuse eest kaitsta, sest plii aatomituumad on erakordselt stabiilsed. Aga et (kiirguse)energia ei saa kaduma minna, siis peab radioaktiivne energia muunduma. Soojusenergiaks näiteks. Nimelik (arutelu) 22. august 2022, kell 17:33 (EEST) Eksisin. Kõige rohkem stabiilseid isotoope on tinal. Tina järjekorra nr on 50, mis on ka üks maagilistest numbritest.--Nimelik (arutelu) 6. september 2022, kell 20:23 (EEST)