Arutelu:Pissiv poiss
"Pissiv poiss" on skulptuur – (kunsti)teos, mistõttu tuleb teose pealkiri vormistada pealkirjastiilis: jutumärkides ja ainult esimene sõna suure algustähega. Võõrkeelse nimekuju pealt grammatikat üle võtta ei ole õige.
- Eesti keele käsiraamat:
- "Teose‑, dokumendi‑, sarja‑ ja rubriigipealkirjad kirjutatakse jutumärkides esisuurtähega. Nt /---/
- kujutava ja tarbekunsti teosed: skulptuur „Äreval ootel”, maal „Tütarlaps allikal”, Peeter Ulase „Suur kammeljas”, vaip „Valged lilled”, seinaplaat „Ülased õitsevad”, pannoo „Vana Tallinn”, külalisraamat „Tüdruk lilledega”, monument „Sõduri ema”." Kuriuss 5. november 2019, kell 15:41 (EET)
- Kas pealkirja saab anda ka keegi teine kui autor? Kuidas on näiteks nende asjadega: pronkssõdur, maailma suurim kirves, kolme sepa kuju, loendamatud liigisõnaga objektid Rhodose koloss, Anrepi lõvi, Kivisilla makett jne, huvitav juhtum on Põltsamaa suudlus. Adeliine 5. november 2019, kell 16:29 (EET)
- Kindlasti saab, nimed-pealkirjad võivad eri keeleruumides kujuneda täiesti erinevalt. Eks ole ka (kirjeldav nimetus) pronkssõdur / (rahvasuus kujunenud hüüdnimi) Aljoša ametlikult hoopis poliitilise (kirjeldava) nimetusega Tallinna vabastajate monument (ehkki võiks olla näiteks "Mõtlik mees" või "Mehine valu"). "Mona Lisa" on Itaalias "La Gioconda" ja siin-seal ka lihtsalt "Gioconda" jne. Ainult et Pissiva Poisi mõlema sõna suur algustäht pole ju eesti keeles ka mitte kirjeldava nimetusega põhjendatud. Jutumärgid võib ära võtta, kui lõpuks selgub, et sellel konkreetsel teosel ei tohi pealkirja olla, aga sõna "Poiss" suurtäht selles konstruktsioonis on igal juhul vale. Kuriuss 5. november 2019, kell 19:58 (EET)
- Ei, ma praegu ei hoia spetsiifiliselt sellest poisi suurest tähest kinni. Ma hakkasingi üldisemalt mõtlema, et kas on ikka nii absoluutne reegel, et skulptuur, järelikult pealkiri ja jutumärkides. Et kas võib olla ka skulptuuril nimi, mis kirjutatakse nime reeglite järgi? Mis tähendab, et "ei tohi pealkirja olla"? Adeliine 5. november 2019, kell 20:46 (EET)
- Kindlasti saab, nimed-pealkirjad võivad eri keeleruumides kujuneda täiesti erinevalt. Eks ole ka (kirjeldav nimetus) pronkssõdur / (rahvasuus kujunenud hüüdnimi) Aljoša ametlikult hoopis poliitilise (kirjeldava) nimetusega Tallinna vabastajate monument (ehkki võiks olla näiteks "Mõtlik mees" või "Mehine valu"). "Mona Lisa" on Itaalias "La Gioconda" ja siin-seal ka lihtsalt "Gioconda" jne. Ainult et Pissiva Poisi mõlema sõna suur algustäht pole ju eesti keeles ka mitte kirjeldava nimetusega põhjendatud. Jutumärgid võib ära võtta, kui lõpuks selgub, et sellel konkreetsel teosel ei tohi pealkirja olla, aga sõna "Poiss" suurtäht selles konstruktsioonis on igal juhul vale. Kuriuss 5. november 2019, kell 19:58 (EET)
- Kas pealkirja saab anda ka keegi teine kui autor? Kuidas on näiteks nende asjadega: pronkssõdur, maailma suurim kirves, kolme sepa kuju, loendamatud liigisõnaga objektid Rhodose koloss, Anrepi lõvi, Kivisilla makett jne, huvitav juhtum on Põltsamaa suudlus. Adeliine 5. november 2019, kell 16:29 (EET)