Arutelu:Piret Saluri

"Piret Saluri (sündinud 22. oktoobril 1943) on ... diplomaat." Kas presidendi kantselei töötaja on diplomaat? Ega vist ole. --Protos 11. märts 2010, kell 08:32 (UTC)

Ta on ju töötanud diplomaadina Soomes? --Epp 11. märts 2010, kell 08:55 (UTC)

Kui juba on teisi keeli mainitud, siis peaks mainijal olema teada, mis keel veel mängus on. Kui on teada, siis tuleks ka mainida. --Protos 11. märts 2010, kell 08:34 (UTC) Põhimõtteliselt on üldistus (et peamised on vene ja soome keel) muidugi siiski õige. Las olla. --Protos 11. märts 2010, kell 08:38 (UTC)

Palun täienda, kui oskad. Aga ega need "mainijad" ei kirjuta asju, mida nad peast teavad, vaid toetuvad allikatele. --Epp 11. märts 2010, kell 08:55 (UTC)

"Mainija" ei ole irooniline ega pahatahtlik ega pane midagi kahtluse alla. Eesti keeles tavaline sõna.

Praegusel hetkel kätte saadava materjali alusel: 1990-1991 Soome kultuuripunkti kultuurisekretär Tallinnas, aastast 1991 Eesti saatkonna töötaja Helsingis (mis ajani, veel ei tea). Saatkonna töötaja iseendast siiski vist ei tähenda, et ollakse diplomaat. VÕS-i järgi on diplomaat "riigi ametlik esindaja välismaal"; EE järgi "välisministeeriumi või diplomaatilise esinduse ametiisik, keda valitsus on volitanud välisriikide esindajatega suhtlema, sh läbirääkimisi pidama." Peab asja veel uurima, aga see määratlus ei tundu õige. Parem oleks nimetada ametikohti. --Protos 11. märts 2010, kell 15:39 (UTC)

Imelik, aga P. Saluri on tõlkinud mitmeid raamatuid, mis on varem juba tõlgitud. --Protos 11. märts 2010, kell 15:56 (UTC)

"Sinuhe" tõlgiti sellepärast uuesti, et autori pärijad ei lubanud vana tõlget enam välja anda. Andres 11. märts 2010, kell 22:08 (UTC)

Presidendi autasude nimistus ei ole Salurit nimetatud diplomaadiks. http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=3514 Diplomaadiks on teda nimetanud ajakirjanikud ja tähtpäevakalendrite tegijad. Riigi dokumentides on Salurit nimetatud "riigiprotokolli edendajaks", kantselei töötajaks, ja selle eest ta on saanud autasugi. --Protos 11. märts 2010, kell 16:05 (UTC) Võtan "diplomaadi" praegu välja. --Protos 11. märts 2010, kell 16:08 (UTC)

Siin on öeldud, et ta oli Eesti Helsingi suursaatkonna esimene sekretär. See on diplomaatiline teenistusaste. Välisteenistuse seaduse järgi on diplomaatilise teenistusastmega isikud diplomaadid. Andres 11. märts 2010, kell 22:07 (UTC)

Seda võiks veel kontrollida, kas ta oli esimene sekretär ajalises või diplomaatilises mõttes. Siis oli Eesti saatkonnas kõik alles alustusel. Ajakirjanike andmed ei aina ole usaldatavad. --Joukonen M 25. märts 2010, kell 22:34 (EET)[vasta]

Kui öeldakse "saatkonna esimene sekretär", mõeldakse ikka diplomaati. --Epp 25. märts 2010, kell 23:26 (EET)[vasta]

diplomaatilistest teenistusastmetest oleks kah hea artiklid teha. ja sealt edasi dokumenteerida Eesti diplomaatide teenistuskäigud – kes millal kus saatkonnas suursaadik, atašee, mitmes sekretär oli. nii põhimõtteliselt ;) Ohpuu 12. märts 2010, kell 07:50 (UTC)

President Arnold Rüütel annab teenetemärgi 293 inimesele 03 Feb 2003 EE

Kleebin siia paar lõiku CV-st, mille võiks artiklisse kirjutada. Õppinud Märjamaa ja Tallinna 21. keskkoolis. Lõpetanud 1962. Astus 1962 TRÜsse õppima arstiteadust, lõpetas 1971 ajaloo-keeleteaduskonna eesti filoloogia ja žurnalistika alal. /---/ Töötas Eesti Televisioonis 1964‒1972 algul laste- ja noortesaadete, hiljem kirjandussaadete toimetajana. 1972‒1975 töötas ajakirjade “Pioneer” ja “Täheke” toimetuses. 1975‒1990 vabakutseline tõlkija. Tõlkinud peamiselt soome keelest Saarikoski, Haavikko, Vartio, Mäkelä, Tuuri, Waltari, Paavolaise, Hyry jt. teoseid, ka Kai Laitise “Soome kirjanduse ajaloo” ning Matti Klinge “Soome lühiajaloo”. 1990 – 1991 Soome kultuuripunkti kultuurisekretär Tallinnas. Eesti Instituudi soome referent. 1991–1995 Helsingis Eesti saatkonna 1. saatkonnasekretär. 1995–2002 Vabariigi Presidendi protokolliülem. /---/ Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliige 1987. Soome Tõlkijate ja Tõlkide Liidu liige 1988. Eesti Kirjanike Liidu liige 1990. Soome Kirjanike Liidu auliige 2010. /---/ Soome riiklik kirjanduse välistõlkija auhind 1987. Soome Lõvi rüütelkonna komandöriordeni kavaler 2001. Eesti Valgetähe neljanda klassi ordeni kavaler 2003. Erkki W. Ponkala auhind 2003. Eesti Kultuurkapitali tõlkepreemia 2010. Ma ise praegu kohe ei jaksa. (Allikale kahjuks viidata ei saa, allikas on erakirjavahetus.) --Oop 11. oktoober 2011, kell 11:26 (EEST)[vasta]

Kuidas saab kindel olla, et erakirjavahetuse andmed on õiged? Kellega see kirjavahetus on olnud? Viidata pidi saama ikka ainult avalikele andmetele. Miks siin nii saab? --Protos 11. oktoober 2011, kell 23:54 (EEST)[vasta]

Tuleb otsida viited. Andres 12. oktoober 2011, kell 00:05 (EEST)[vasta]

Lisan viite saatkonna 1. sekretäri kohta. Ssgreporter 12. oktoober 2011, kell 00:27 (EEST)[vasta]

Tsitaat kirjast: "Ma ei ole nn "avaliku elu tegelane", olen püüdnud niisugust seisundit vältida, minu kohta peaks teateid vajadusel kõvasti otsima. Seetõttu olen koostanud oma lühieluloo ja ka tõlgete loetelu ning kui Te kord ütlesite, et viitsiksite minu pärast vaeva näha, siis saadan Teile need kaks materjali." Inimeselt enda kohta saadud andmed ei ole kõige paremad, aga kui muid pole, võib neid minu arvates ettevaatlikult ja terve mõistuse piires kasutada. Antud juhul ma ei usu, et P.S.-il oleks põhjust midagi eriliselt ilustada - aga ega ma muidugi kindlalt ei tea. --Oop 12. oktoober 2011, kell 10:43 (EEST)[vasta]

Olgu kuidas on, minu arust ei ole sel tähtsust, et andmed on kirjast pärit. Niikuinii tuleb neid avalike allikatega tõendada ja see ei tohiks ka raskust valmistada. Andres 12. oktoober 2011, kell 11:17 (EEST)[vasta]

Tegin nii korda kui oskasin. Paistab, et praeguseks on enamik siin arutelus nimetatud fakte avalikes allikates kenasti viidatud, 2010-11 ei pruukinud olla. Bibliograafias oli ka omajagu vigu, vast sai nüüd enam-vähem (mõne kohta tuleb ka Estri bibliograafidele öelda, et parandagu ära). Kahju, et tõlgitud kuuldemänge pole nii lihtne kokku korjata, nende seas on mõned päris põnevad asjad. --Ehitaja (arutelu) 10. oktoober 2021, kell 18:25 (EEST)[vasta]

Kohe tuli kena näide, et ajalehti ei saa alati uskuda. Karjatse on kirjutanud, et Aino Kallase preemia anti konkreetse raamatutõlke eest, aga saatkond ütleb pressiteates (ja saaja kinnitab), et hoopis pikaajalise töö eest kultuurivahendajana. --Ehitaja (arutelu) 2. november 2021, kell 17:20 (EET)[vasta]