Arutelu:Ontoloogiline diferents

osutab otsustavale vahetegemisele

Siin on öeldud, et mõiste osutab millelegi. Mulle tundub, et see on ümber nurga öeldud ning jääb segaseks, mida ontoloogilise diferentsi all mõeldakse. Segaseks jääb ka, mis tähendab selles kontekstis "osutab". Kas on mõeldud, et ontoloogiline diferents on otsustav vahetegemine ... ? Või on see erinevus oleva ja olemise vahel?

Minu meelest tuleks öelda, et "ontoloogiline diferents on ... erinevus ..." või et "ontoloogilise diferentsi all mõeldakse/mõistetakse ... erinevust ..." Andres 3. märts 2006, kell 05.57 (UTC)

Ontoloogiline diferents ei saaks Heideggeri mõttes olla ise erinevus oleva ja olemise vahel, vaid on just keeles ilmutatud vahetegemine, mis osutab või viitab otsustavale erinevusele oleva ja olemise vahel. S. t. tegemist pole mõistega, mis tähendab vms, vaid pigem nimetusega, aga sedagi ainult teatud mõttes. Ontoloogiline diferents on inimkogemuses läbiv, seda ei saa käsitleda millegi käega-katsutavana või olevana nagu mõiste, nimi, tähistus vms. Seepärast ka "ümber nurga". --Kamma 4. märts 2006, kell 09.50 (UTC)

Hästi. Aga seda tuleks pikemalt selgitada. Kõik see, mida Sa siin ütled, võiks artiklis olla. Peale selle, Heideggeri filosoofiat ei tule kirjeldada nii, nagu Heidegger ise räägiks, vaid sellest tuleb rääkida teatud distantsiga. Vähemalt sissejuhatus Heideggeri jutusse tuleks teha distantsilt. Andres 4. märts 2006, kell 10.02 (UTC)

See peaks olema artikli Martin Heidegger all, aga mitte siin, eksole... --Kamma 4. märts 2006, kell 10.06 (UTC)

Minu meelest peaks ka siin olema rohkem distantsi, nii et oleks näha, kus lõpeb jutt väljastpoolt (muide, mis on sõna "eelkõige" taga) ja kust algab esitus Heideggeri seisukohast. Ja minu meelest oleks väga raske artiklist "Martin Heidegger" leida seda, mis oleks vajalik konkreetselt ontoloogilise diferentsi mõistmiseks. Teatav dubleerimine on vältimatu. Leian, et vikipeedia peaks tegema kõik võimaliku, et lugeja, kellele on Heideggeri filosoofia võõras, leiaks mingi juhatuse selle juurde. Sellepärast ei tohi minu meelest piirduda jutuga Heideggeri filosoofia nii-öelda eeldustel või vaimus, vaid neid "eeldusi" või seda "vaimu" tuleb ka selgitada. Andres 4. märts 2006, kell 10.22 (UTC)

Sama hästi võiks nõuda, et kõik analüütilise filosoofia artiklid peaks kõigepealt oma eeldused heideggeriaanlikult sõnastama, muidu need ei saa ju aru. On võimatu iga Heideggerisse puutuva artikli puhul hakata vabandama, et see on nüüd mõteldud mingis teistsuguses mõttes. See oleks naeruväärne. Filosoofias on kõik mõteldud ebatavalises mõttes. Kui artikliks on viide Martin Heideggerile kui mõtlemise teatud kaubamärgile, siis sealt alt tuleks vaadata, milles üldine küsimus, stiil ja taotlus on. Hetkel pole küll seal all MITTE MIDAGI.

Tõepoolest, ma ei kujuta ette, et iga artikli all (olemisunustus, olemisküsimus, teine algus, viimse jumala möödaminek, varjamatus, valendik, maailmas-olemine, eksistentsiaalid vms jne) tuleks ütelda LÜHIDALT ära, milles on küsimus. Heideggeril on liiga terviklik hoidumise viis, et seda niimoodi iga kord sisse juhatada. Antud artikli puhul, leian ma, pole mitte midagi muud, kui ontoloogilise diferentsi enda asukoht (mõistuses? olemises? maailmas? filosoofias?) jääb ebaselgeks. Ja see on ebaselge ka Heideggeril. Ma võin PAKKUDA, et see on pigem nimetus, aga ma ei julgeks seda nt. akadeemilises töös ilma põhjenduseta väita. Põhjendust ma aga viidata küll ei tea. --Kamma 4. märts 2006, kell 10.57 (UTC)

olemise unustusest

Ülo Matjus tarvitab sõna "olemisunustus"? Kas see sõna ei ole üldiselt käibel? Igatahes tundub mulle, et Matjuse sõna annab mõtet paremini edasi, sest muidu võib jääda mulje, nagu oleks olemine ise midagi unustanud. Andres 3. märts 2006, kell 05.57 (UTC)

Olemine ise ongi eelkõige ja enamasti varjul ja varjab, selles mõttes on olemine ise unustav. Seega poleks see eksitav. Aga tegemist on taas pigem stiilivõttega. --Kamma 4. märts 2006, kell 09.50 (UTC)

Ja selle mõiste kohta võiks olla omaette artikkel. Andres 3. märts 2006, kell 06.02 (UTC)

Eraldi artikkel võib olla küll. --Kamma 4. märts 2006, kell 09.50 (UTC)

Palun pane siis link, et saaks eraldi artiklis selle lahti seletada. Andres 4. märts 2006, kell 10.02 (UTC)

oleva olemise järgi küsimisega, kuid jätnud küsimata olemise enda mõtte järele

Kas ei oleks parem ka esimesel korral kasutada sõna "järele"? Andres 3. märts 2006, kell 05.57 (UTC)

Jah, muidugi. --Kamma 4. märts 2006, kell 09.50 (UTC)

esimeses kuulsaimas teoses

Kas on mõeldud 'esimeses ja kuulsaimas' või 'esimeses kuulsamas'? Andres 3. märts 2006, kell 05.57 (UTC)

Esimene variant. --Kamma 4. märts 2006, kell 09.50 (UTC)

Üks asi veel. Väljend "oleva olemise" on kahemõtteline. Seda võib lugeda nii, et jutt on olemisest, mis on oleval, (nagu nähtavasti on mõeldud) või nii, et jutt on olevast olemisest, st olemisest, mis on. Häda on selles, et eesti keele seisukohast on loomulik teine tõlgendus. Andres 3. märts 2006, kell 06.00 (UTC)

See saab ju kohe järgmise lause alguses uuesti üteldud kui "oleva olemine". Sellises käändes pole aga mitmetimõistetavust. Ei saa ju vältida sõnade käänamist!

Saab muidugi sulgudesse algvormi panna. --Kamma 4. märts 2006, kell 09.53 (UTC)

Saaks ehk teha nii, et esimesel mainimisel oleks "oleva olemine" nimetavas. Kuigi see saab tagapool kaudselt selgeks, oleks parem, kui see oleks kohe otseselt selge. Andres 4. märts 2006, kell 10.02 (UTC)