Arutelu:Muusikaline parameeter
Artikli pealkirjana tuleb kõne alla ka "Muusikaline parameeter". Andres 16. aprill 2006, kell 22.24 (UTC)
- Kas muusikaline parameeter on sama, mis muusikaline väljendusvahend. Muusikalised väljendusvahendid on suhtlemisvahendid helilooja, esitaja ja kuulaja vahel, näiteks meloodia, harmoonia, rütm, meetrum, tempo, dünaamika, faktuur, laad, register, tämber. Adeliine 21. aprill 2008, kell 16:49 (UTC)
- See on hea küsimus! Termini "muusikaline parameeter" kasutuselevõtt on seotud serialismiga ja see on tänapäeval üldises rahvusvahelises käibes. Kust on aga pärit termin "muusika väljendusvahend" ja mis on selle muukeelsed vasted? "Muusika väljendusvahendite" definitsioon leidub näiteks EE-s (kd. 6, lk. 473). Kes on selle definitsiooni autor ja kust see pärineb? --Andrus Kallastu 21. aprill 2008, kell 20:55 (UTC)
- Muusikaline väljendusvahend on siiski olemas ka teistes vikides. en:Musical development. --Tiuks 21. aprill 2008, kell 21:28 (UTC)
- See ei ole õige info, kuna artiklis en:Musical development on jutt töötlusest. --Andrus Kallastu 22. aprill 2008, kell 14:28 (UTC)
- Muusikaline väljendusvahend on siiski olemas ka teistes vikides. en:Musical development. --Tiuks 21. aprill 2008, kell 21:28 (UTC)
- Siis lugesin ridade vahelt valesti. Ma ei ole inglise keelt õppinud ja sõnaraamatu abil võib mõista valesti. Palun aita tõlkida malli {{noodikiri}}. --Tiuks 22. aprill 2008, kell 15:17 (UTC)
- Mall {{noodikiri}} on sellisel kujul mulle arusaamatu (ka inglise viki algversioonis): 1. näiteks meloodia, harmoonia, vorm jms asjad ei ole ju noodikirja probleem, 2. noodikirja märke on selline kogus, et malli formaat jääb neile kindlasti kitsaks. Teen ettepaneku koostada noodikirja märkide loend, kus märkide nimetustele lisada ka muukeelsed vasted. Igale märgile oleks vaja koostada omaette artikkel, milles pilt, kasutusala ja ortograafia. --Andrus Kallastu 24. aprill 2008, kell 09:38 (UTC)
- Navigeerimismall on selleks, et lihtsamalt üles leida. Kui vaja võib teha konkreetsemalt. Olen väga pikki navigeerimismalle näinud. Võime lisada ju juurde. Loendi lingi peaks ka sellisel juhul lisama. Me võime teha teised grupid ja nendele siis vastavad loendid. Proovi malli lisada grupp5= grupi nimi ja loend5= selle kohta loend. Peaks tõesti selle süsteemi läbi mõtlema. --Tiuks 24. aprill 2008, kell 09:47 (UTC)
- Märkide süstematiseerimine on veel omaette teema. Esialgu koostaksin alfabeetilise üldnimekirja, mille põhimõtteks oleks ära nimetada võimalikult kõik noodikirjas ette tulevad sõna- ja graafilised märgid.--Andrus Kallastu 24. aprill 2008, kell 10:56 (UTC)
- See on väga pikk loend. Navigeerimismallis tuleks lähtuda elementaarteooriast ja grupid võiks olla: helivältus, helikõrgus, helitugevus, tempo, dünaamika, heli ühendid, muusika struktuur. Kujutan midagi sellist ette. --Tiuks 24. aprill 2008, kell 11:06 (UTC)
- Me räägime erinevatest asjadest, kuid üks ei välista teist.--Andrus Kallastu 24. aprill 2008, kell 11:42 (UTC)
- See oli tõesti väga laialt mõeldud. Sellest loendist peaks välja noppima märgid: artikulatsioonimärk, alteratsioonimärk, dünaamikamärk, tempomärk, noodimärk?, melismid. Tempomärke oleks väga palju aga nendele võiks teha eraldi navigeerimiskasti. Noodikirja navigeerimiskast peaks sisaldama ka erinevate notatsioonisüsteemide linke (hetkel seotud artiklid). --Tiuks 24. aprill 2008, kell 12:14 (UTC)
- Saaksin aru mallist mall:noodikirja märk, mis võiks sisaldada näiteks märgi sõnalist nimetust koos muukeelsete vastetega, graafilist kujutist (kui on), ortograafiareeglit, viidet kategooriale. Nii täidaks mall eesmärki defineerida üksik objekt üldises süsteemis. --Andrus Kallastu 24. aprill 2008, kell 17:19 (UTC)
- See oli tõesti väga laialt mõeldud. Sellest loendist peaks välja noppima märgid: artikulatsioonimärk, alteratsioonimärk, dünaamikamärk, tempomärk, noodimärk?, melismid. Tempomärke oleks väga palju aga nendele võiks teha eraldi navigeerimiskasti. Noodikirja navigeerimiskast peaks sisaldama ka erinevate notatsioonisüsteemide linke (hetkel seotud artiklid). --Tiuks 24. aprill 2008, kell 12:14 (UTC)
- Me räägime erinevatest asjadest, kuid üks ei välista teist.--Andrus Kallastu 24. aprill 2008, kell 11:42 (UTC)
- See on väga pikk loend. Navigeerimismallis tuleks lähtuda elementaarteooriast ja grupid võiks olla: helivältus, helikõrgus, helitugevus, tempo, dünaamika, heli ühendid, muusika struktuur. Kujutan midagi sellist ette. --Tiuks 24. aprill 2008, kell 11:06 (UTC)
- Märkide süstematiseerimine on veel omaette teema. Esialgu koostaksin alfabeetilise üldnimekirja, mille põhimõtteks oleks ära nimetada võimalikult kõik noodikirjas ette tulevad sõna- ja graafilised märgid.--Andrus Kallastu 24. aprill 2008, kell 10:56 (UTC)
- Navigeerimismall on selleks, et lihtsamalt üles leida. Kui vaja võib teha konkreetsemalt. Olen väga pikki navigeerimismalle näinud. Võime lisada ju juurde. Loendi lingi peaks ka sellisel juhul lisama. Me võime teha teised grupid ja nendele siis vastavad loendid. Proovi malli lisada grupp5= grupi nimi ja loend5= selle kohta loend. Peaks tõesti selle süsteemi läbi mõtlema. --Tiuks 24. aprill 2008, kell 09:47 (UTC)
- Mall {{noodikiri}} on sellisel kujul mulle arusaamatu (ka inglise viki algversioonis): 1. näiteks meloodia, harmoonia, vorm jms asjad ei ole ju noodikirja probleem, 2. noodikirja märke on selline kogus, et malli formaat jääb neile kindlasti kitsaks. Teen ettepaneku koostada noodikirja märkide loend, kus märkide nimetustele lisada ka muukeelsed vasted. Igale märgile oleks vaja koostada omaette artikkel, milles pilt, kasutusala ja ortograafia. --Andrus Kallastu 24. aprill 2008, kell 09:38 (UTC)
- Sellise võiks teha tabeli kujul, kus on võimalik ka sorteetrida. type=class="wikitable sortable". Midagi lihtsat on ka vaja. Ma veel mõtlen, kuidas võiks kohendada olemasolevat. Selliseid navigeerimismalle võib ühel artiklil olla mitu, üks avatud, teised kinni. Veel ei ole tõlgitud mallis {{navmall}} parameeter state, millega tehakse mallile selgeks, kas on avatud või suletud. --Tiuks 24. aprill 2008, kell 17:28 (UTC)
- See on hea küsimus! Termini "muusikaline parameeter" kasutuselevõtt on seotud serialismiga ja see on tänapäeval üldises rahvusvahelises käibes. Kust on aga pärit termin "muusika väljendusvahend" ja mis on selle muukeelsed vasted? "Muusika väljendusvahendite" definitsioon leidub näiteks EE-s (kd. 6, lk. 473). Kes on selle definitsiooni autor ja kust see pärineb? --Andrus Kallastu 21. aprill 2008, kell 20:55 (UTC)
Muusika väljendusvahendid[muuda lähteteksti]
Tahtsid teada saada, kus kirjutatakse. Seda õpitakse muusikakoolis ja kirjas ainekavas. 3. -4. õ-a Muusika väljendusvahendid: meloodia, rütm, tempo, dünaamika, tämber, register, kooskõla (harmoonia), faktuur. ppt link üleval. --Tiuks 3. august 2008, kell 15:52 (UTC)
- Need ei ole kindlasti algallikad. Mind huvitab, kes, millal ja millistel asjaoludel selle termini eesti keeles kasutusele võttis.--Andrus Kallastu 4. august 2008, kell 09:46 (UTC)
- See on pedagoogiline termin nagu astmeline suurus. Kes selle kasutusele võttis on raamatukogu rida. Õppematerjalides on see sees ja Vahteri raamatus "eestikeelse muusikaterminoloogia kujunemine ja areng" ei ole kõike sees. --Tiuks 4. august 2008, kell 10:03 (UTC)
- See, et eestikeelsed muusikat käsitlevad tekstid on aegade jooksul täitunud meelevaldse uduga, ei anna õigust sellega kriitikavabalt kaasa minna. Kas "pedagoogiline termin" on midagi eraldiseisvat üldisest muusikaterminoloogiast?--Andrus Kallastu 4. august 2008, kell 10:15 (UTC)
- Selle mõtlesin ise välja. See tähendab, et seda kasutatakse õpetamisel ja võib olla õpetamismeetodikaga seotud. Kui ei tea kust asi alguse on saanud, siis ei oska ka seostada. --Tiuks 4. august 2008, kell 10:23 (UTC)
- See, et eestikeelsed muusikat käsitlevad tekstid on aegade jooksul täitunud meelevaldse uduga, ei anna õigust sellega kriitikavabalt kaasa minna. Kas "pedagoogiline termin" on midagi eraldiseisvat üldisest muusikaterminoloogiast?--Andrus Kallastu 4. august 2008, kell 10:15 (UTC)
- See on pedagoogiline termin nagu astmeline suurus. Kes selle kasutusele võttis on raamatukogu rida. Õppematerjalides on see sees ja Vahteri raamatus "eestikeelse muusikaterminoloogia kujunemine ja areng" ei ole kõike sees. --Tiuks 4. august 2008, kell 10:03 (UTC)
Ülevaatlikkuse huvides lahutasin Muusikaliste parameetrite loendi ajaloolis-definitiivsest osast.--Andrus Kallastu 1. detsember 2011, kell 13:43 (EET)
Katkine link[muuda lähteteksti]
Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.
- http://www.acstrasbourg.fr/sections/enseignements/secondaire/pedagogie/les_disciplines/education_musicale/ecouter/une_demarche/espace_temps_coule/view
- In Muusikaline parameeter on 2013-06-24 12:28:33, Socket Error: 'Name or service not known'
- In Muusikaline parameeter on 2013-07-06 15:15:19, Socket Error: 'Name or service not known'
--MastiBot (arutelu) 6. juuli 2013, kell 18:15 (EEST)
Katkine link 2[muuda lähteteksti]
Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.
- http://www.sim.spk-berlin.de/pdf/hmt/HMT_SIM_Parameter.pdf
- In Muusikaline parameeter on 2013-06-24 12:28:36, 404 Not Found
- In Muusikaline parameeter on 2013-07-06 15:15:29, 404 Not Found