Muusikaliste parameetrite loend

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Siin lehel on süstemaatiliselt loetletud muusikalisi parameetreid.

Lihtparameetrid[muuda | muuda lähteteksti]

Helikõrguse valdkond[muuda | muuda lähteteksti]

Muusikaline parameeter Võimalike väärtuste hulga kirjeldus
Helikõrgus 1. Väärtuste hulka kuuluvad ühe tajutava helikõrgusega, st harmoonilise võnkumise tulemusel tekkivad helid. Võimalike väärtuste hulga võivad moodustada nii meelevaldselt valitud kui ka sotsiaal-kultuuriliselt määratud ühiku alusel loodud skaala väärtused või pidevalt muutuvad väärtused.
1.1 Skaalade moodustumise alused:
1.1.1 võrdtempereeritud kromaatika (oktaav on jaotatud kaheteistkümneks võrdseks pooltooniks)
1.1.1.1 täiskromaatika (12 erinevat heliklassi hõlmavad kaksteistheliread)
1.1.1.2 hüpokromaatika (vähem kui 12 heliklassi hõlmavad read)
1.1.1.3 hüperkromaatika (enam kui 12-helilised read, kusjuures samad heliklassid korduvad)
1.1.2 mikrointervallika. Helikõrguste skaala moodustumisel võib väikseimaks ühikuks olla näiteks:
1.1.2.1 bütsantsi Mórion (16,9 c)
1.1.2.2 syntoni komma (21,5 c)
1.1.2.3 võrdtempereeritud helirea kuuendiktoon (33,3 c)
1.1.2.4 31-astmelise helirea viiendiktoon (38,7 c)
1.1.2.5 võrdtempereeritud helirea viiendiktoon (40,0 c)
1.1.2.6 väike diees (41,1 c)
1.1.2.7 võrdtempereeritud helirea veerandtoon (50,0 c)
1.1.2.8 india shruti (54,5 c)
1.1.2.9 19-astmelise helirea kolmandiktoon (63,8 c)
1.1.2.10 võrdtempereeritud helirea kolmandiktoon (66,6 c)



  • müra
  • mürale lähenevad kombineeritud kõlad (prepareeritud klaveri kõlad, multifonid puhkpillidel)
  • glissando-struktuurid, milles täpne helikõrgus jääb fikseerimata
  • playback-meetod, milles on loobutud üldiselt seriaalselt struktureeritud ja tüpologiseeritud registripiirkondade ja liikumissuundade sisesest detailide täpsest fikseerimisest,
  • meloodiline kontuur (karakteerse liikumissuunaga meloodiline kontuur on äratuntav ka kontuuride väljavenitamise tõttu radikaalselt muudetud intervallika puhul [1] [2].
  • häältejuhtimine: samasuunaline (paralleelne), erisuunaline (ristuv)
  • register
    • madal registripiirkond
    • keskmised registripiirkonnad
    • kõrge registripiirkond
  • aplikatuur

Helikestuse valdkond[muuda | muuda lähteteksti]

  • jaotus
    • kvadraatne: kuuekümneneljandikupõhine, kolmekümnekahendikupõhine, kuueteistkümnendikupõhine, kaheksandikupõhine, neljandiknoodipõhine, poolnoodipõhine, täisnoodipõhine
    • mittekvadraatne: triooli, kvintooli, sekstooli, septooli jne.
    • ajapunkt: takt sõltumata taktimõõdust jaotatakse n ajapunktiks ning määratletakse seejärel rea abil, milline ajapunkt aktiveerida.
    • mitte-meetriline ajakujundus [1].
  • taktimõõt
    • 1/64, 2/64, 3/64, 4/64, 5/64, 6/64
    • 1/32, 2/32, 3/32, 4/32, 5/32, 6/32
    • 1/16, 2/16, 3/16, 4/16, 5/16, 6/16
    • 1/8, 2/8, 3/8, 4/8, 5/8, 6/8
    • 1/4, 2/4, 3/4, 4/4, 5/4, 6/4
    • 1/2, 2/2, 3/2, 4/2, 5/2, 6/2
    • 1/1, 2/1, 3/1, 4/1, 5/1, 6/1

Helitugevuse valdkond[muuda | muuda lähteteksti]

  • helitugevus
    • heli puudumine
    • heli olemasolu: helitugevuse skaala astmed ppppp, pppp, ppp, pp, p, meno p, mp, mf, piu f, f, ff, fff, ffff

Tämbri valdkond[muuda | muuda lähteteksti]

Tämbri üldised omadused[muuda | muuda lähteteksti]

kirjeldavad:

alistunud (subdued) – avatud (open) – habras (delicate) – hajali (scattered) – hammustav, purev, salvav, sapine (biting) – hele, kerge (light) – helendav, valgusküllane (luminous) – helge, ere, särav (bright) – hiilgav, särav, sädelev (brilliant) – hõbedane (silvery) – hõljuv, ergas (buoyant) – ilus, kaunis (beautiful) – jäme, labane (coarse) – jõuline, veenev (forceful) – kägistatud (choked) – kähe, räme (hoarse) – kahisev (rustling) – kahvatu, veretu (pale) – kalk, kare (hard) – keeruline, kompleksne (complex) – kidur (reedy) – kindlameelne, lävisuruv (assertive) – kirbe, torkiv (pungent) – kiunuv (shrill) – klõpsuv (clicking) – kohev (mellow) – kõlav, helisev (ringing) – kõlav, kõmav (resonant) – kõrge, tugev (high) – kriipiv (raspy) – kriiskav, kime (strident) – krõbisev, karge (crisp) – kuiv (dry) – külm (cold) – kurnatud (strained) – läbitungiv (penetrating) – läbitungiv, läbilõikav, kime, kile (piercing) – lai (broad) – lärmakas, kärarikas, mürarikas (noisy) – liikumatu (dead) – lohisev (shuffling) – lõikav (incisive) – määrdunud (dirty) – magus (sweet) – mahukas (voluminous) – meeldejääv (evocative) – meeldiv, mõnus (pleasant) – meeleline (sensuous) – muutuv, dünaamiline, jõuline (dynamic) – närviline (edgy) – nasaalne (nasal) – nõrk, nõder, väeti (weak) – nuditud, kärbitud (cutting) – õhuke, hõre (thin) – õõnes (hollow) – õrn, mahe (gentle) – pahaendeline (ominous) – paks, tihke (thick) – pealetükkiv (obtrusive) – pehme, mahe (soft) – pingeline, pinev (tense) – porine, määrdunud (muted) – puhas (clean) – puhas, ehe (pure) – puperdav, põksuv (throbbing) – rabe (brittle) – raske, tihe (heavy) – rikas (rich) – sädelev, kiiskav, särav (sparkling) – sametine (velvety) – selge, puhas, läbipaistev (clear) – sile (smooth) – silmapaistev, esileulatuv (prominent) – soe (warm) – sügav, salapärane (deep) – sulanduv (fused) – summutatud (damped) – summutatud (muffled) – tasakaalustatud (balanced) – teatraalne (dramatic) – terav, kirbe (sharp) – tervikil, täidlane (full) – tihe, pingas (intense) – tihe, pingeline, range (tight) – toekas, vastupidav (sustained) – töötlemata, lihvimata (rough) – tugev, kange (strong) – tuiklev, pulseeriv (pulsating) – tuim, igav (dull) – tume, sünge (dark) – udune, laialivalguv (blurred) – ühtlane, tasane, sile (even) – ümar (round) – vägivaldne (violent) – vali, kõva (loud) – värvikas (colorful) – võbisev (quivering) – võbisev, värelev (tremulous) – võlts, tehislik, kunstlik (artificial) [3], [4], [5]

Tämber sõltuvalt heliallikast[muuda | muuda lähteteksti]

Heliallika tüübid:

Akustiline muusikainstrument[muuda | muuda lähteteksti]
Inimhääl[muuda | muuda lähteteksti]

Hääleliigid:

Inimhääle tekitamise viisid: bel canto, Sprechgesang, kõne, sosin, nutt, naer, hüüe, karje, hüsteeriline karje, ohe, mõmin, mörin, vile, häälitsemine sissehingamise ajal, laksutamine, nasaliseerimine, vokaalse tausta kasutamine, mittevokaalse tausta kasutamine, kuuldav väljahingamine, kuuldav sissehingamine

Inimhääle tekitamise võtted:

  • Õhuvoo omaduste muutmine:
    • õhuvoo olemasolu (inglise keeles lunged) – õhuvoo puudumine (unlunged)
    • õhuvoo suund (inglise keeles airflow): väljuv (inglise keeles egressiv) ja sisenev (inglise keeles ingressiv) õhuvoog
    • ainult õhuvoo enda poolt tekitatud heli tämber
  • Inimhääle resonantsiruumi muutmine


Inimhääle tekkimise koht: häälepaelad, keel ja suulagi, hambad, huuled, ninaõõs

Hääldatud teksti foneemiline koostis

Puhkpill[muuda | muuda lähteteksti]

Mänguvõtted puhkpillidel:

    • hingamine ja huuled koostoimes: ordinario, sibilando, sputato, ülepuhumine, alapuhumine, murtud helid, multifonid, huulikusse laulmine/puhumine/kõnelemine/karjumine/naermine, ainult huulikusse puhumine, otse torusse puhumine, huultetremolo, mikrointervallid huulte pinge muutmise abil, ülemheli-glissando, erinevad vibraatod, erinevatesse instrumendi osadesse puhumine, võõraste objektide kasutamine huulikuna
    • keel: tooniga keelelöök, toonita keelelöök ehk pizzicato-efekt, timpaniefekt, topeltkeelelöök, kolmikkeelelöök, Flatterzunge
    • sordiinid: senza sordino, con sordino (materjalid metall, puu, plastik, kartong, riie) [1] [6].
Keelpill[muuda | muuda lähteteksti]

Mänguvõtted keelpillidel:

    • arco: tratto, battuto, ordinario, ricochet, col legno legato, col legno battuto, sul tasto, sul ponticello, flautato, col punta d’arco/Spitze, am Frosch
    • sordino: senza sordino, con sordino
    • pizzicato: mano sinistro, mano destro, sul tasto, sul punticello, alla chitarra, al mandolino, à la Bartók, glissando-pizzicato, flageolett-pizzicato, pizzicato fluido
    • flažoletid: normaalne flažolett, kunstlik flažolett
    • vibraato: vibrato ordinario, senza vibrato/non vibrato, vibrato molto
    • häälestuse muutmine
    • lisaefektid: koputada sõrmega/sõrmeküünega keelte/korpuse pihta, koputada puust/vildist/kummist/meltallist/plastikust esemega keelte/korpuse pihta, plektrumi või löökpillinuiade kasutamine [1] [6].
Klahvpill[muuda | muuda lähteteksti]

Mänguvõtted klahvpillidel:

    • klaver
      • klaviatuur: ordinario, glissando valgetel/mustadel klahvidel, klaster, klaster-glissando, resonantshelid
      • keeled: näppides, battuto, glissando, flažoletid, summutamine sõrmega, mäng erinevast materjalist nuiadega (vilt, puu, plast, metall)
      • prepareerimine: a) metallpoldid, kruvid, mutrid, mündid; kummiribad ja kummikiilud; kõva plastik; puutikud, puukiilud; vildiribad, vildikiilud; paber – asetada keelte vahele, alla, peale kõvasti/lõdvalt kinnitatuna; b) blokeeritud klahvid
      • pedaal: con pedale, senza pedale, tre corde, una corda [6].
    • cembalo
      • klaviatuur: ordinario, glissando, klaster, registrid (standard 8', 4', lauto), ilma registreid sisse lülitamata, erinevates häälestustes ühtaegu (kahemanuaalne cembalo)[6].
    • orel
      • klaviatuur: ordinario, glissando, klaster, klastertremolo, tumm (õhuta) mäng
      • õhk: registrid pooleldi sees (mehaaniline orel), orel äkitselt välja/sisse lülitada [6].
Lõõtspill[muuda | muuda lähteteksti]

Mänguvõtted lõõtspillidel:

      • klaviatuur: ordinario
      • korpus: koputused
      • lõõts: õhu ebareeglipärane pealeandmine, "lõõtsutamine", vibraato, aktsendid, perkussiivsed efektid, mäng ilma õhuta, ülijärsud dünaamilised kontrastid, heli ülijärsk alustamine/lõpetamine [6].
Löökpill[muuda | muuda lähteteksti]

Mänguvõtted löökpillidel:

    • instrumendi materjal: metall, puu, nahk, klaas, kivi, muu materjal
    • mänguvahend
      • nui: erineva kõvadusega metall, puu, plastik, kumm, nahk, vilt
      • haamer: metall, puu, kumm
      • pulk: puu, metall
      • hari: metallist jazzhari
      • muu: kontrabassipoogen
    • löögi/puutekoha asukoht: keskkoht-serv [6].
Näppepill[muuda | muuda lähteteksti]

Mänguvõtted näppepillidel:

    • harf: käega, sõrmega, sõrmeküünega näppides, rebides, sõrmeküüneflažolett secco või étouffé, près de la table, sons xylophoniques, glissando, glissando près de la table, kiire/aeglane vibraato, triller, tremolo, ühe käega 4-häälsed akordid, koputused korpuse pihta
      • lisavahendid: plektrum, vasar (vilt, kumm, puu, metall), häälestusvõti, metallitükk, pliiats
      • pedaalid: mikrointervallid peadaali poolikus asendis, pedaalitriller, pedaali-glissando
      • prepareerimine: paber keelte vahele (cembalo/lauto efekt) [6].
    • kitarr/lauto: sõrme või küünega näppides, pizzicato, flažolett, tremolo, tambora, vibraato [6].
Konkreetne objekt[muuda | muuda lähteteksti]
  • konkreetse objekti heli olemasolu: näiteks pott, pann, kahvel, nuga, lusikas, tass, klaas, laud
  • konkreetse objekti heli tekitaja:
  • konkreetse objektiga heli tekitamise viis:
Elektrooniline muusikainstrument[muuda | muuda lähteteksti]

Elektroonilised tämbrid:

  • kirjeldavad:
  • tehniline teostamisviis:
    • liitheli osahelikoostis ehk helikoostis
    • mürariba asukoht
    • mürariba laius

Heli asukoha valdkond[muuda | muuda lähteteksti]

  • heli asukoht ruumis: ees, taga, üleval, all, paremal, vasakul
  • heli ruumis liikumise trajektoori kuju

Liitparameetrid[muuda | muuda lähteteksti]

Objektiivsed[muuda | muuda lähteteksti]

  • muusikalise struktuuri heliklassilise koostise muutumise kiirus
  • horisontaalliini suund: tõusev, paigalpüsiv, langev
  • häältejuhtimine: paralleelne, ristuv
  • kajavus: kajavuse puudumine (stuudio), vähene kaja (väike tuba), keskmine kaja (koridor, vannituba), suur kaja (saal, kirik)
  • kronomeetriline tihedus või impulsitihedus (impulsdichte, Karkoschka 1974:644–664)
  • meetrum: püsiv – ebapüsiv
  • sünkopeeritus – sünkopeerituse puudumine
  • tempo: aeglane – kiire

Subjektiivsed[muuda | muuda lähteteksti]

  • muusikalise inertsi ehk muusikalise ootuse (musical expectation) suurus
  • muusika potentsiaalse energia suurus
  • kontrasti suurus
  • eristatavus: kuuldav – kuuldamatu
  • faktuuri kvaliteet
    • punkti jõuväljas – joone jõuväljas
    • lihtne – kompleksne
    • läbipaistev – läbipaistmatu
    • hõre – tihe
  • harmoonia kvaliteet: tonaalneatonaalne
  • heli kvaliteet: mürahelikõrguse olemasolu (muusikaline heli)
  • helipinna kvaliteet: sile – kare
  • helisündmuse kvaliteet: verbaalselt määratletav – abstraktne
  • helitugevuse muutumise tüüp: järkjärguline – äkiline
  • karakteri kvaliteet: ere – tuhm
  • karakteri tüüp: kerge, lõbus, ülemeelik, bravuurne, tormakas, äge, metsik, ärritunud, vihane, tige, raevunud, kurb, masendunud, melanhoolne, nostalgiline, pehme, asjalik, täpne, kuiv, terav
  • liikumine: pingestav (kiire liikumine; kasvav impulsiivsus; rangelt meetriline pulss; ebaregulaarne, hakitud rütm) – lõdvestav (aeglane liikumine; kahanev impulsiivsus; määramatu meetriline pulss; tasane, sujuv rütm).
  • meloodia kvaliteet: sile – kare
  • polüfooniline tihedus
  • seisund: staatiline – protsessiivne
  • stiil: gregoriaanika, Notre Dame, madrigal, barokk, klassitsism, romantism, impressionism, ekspressionism, uus-asjalikkus, neoklassitsism, kollektiivne ekspressionism, püäntillism, minimalism, uus-lihtsus, neoromantism
  • vormi kvaliteet: etapiline – äkiline, pingestatud – lõdvestatud

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Barlow 1980: artikkel Bus Journey to Parametron, milles kirjeldatakse L.A.Hiller'i ja L.M.Isaacsoni arvutiprogrammi, Feedback Papers 1980, No. 21-23, tõlge saksa keelde Bussreise nach Parametron, Neuland I, 1980
  • Beiche, Michael 1983: Grundgestalt. Handwörterbuch der musikalischen Terminologie, seit 1971. Hsg. Hans Heinrich Eggebrecht. Stuttgart: Franz Steiner Verlag
  • Beiche, Michael 1984: Reihe, Zwölftonreihe. Handwörterbuch der musikalischen Terminologie, seit 1971. Hsg. Hans Heinrich Eggebrecht. Stuttgart: Franz Steiner Verlag
  • Beiche, Michael 1985: Zwölftonmusik. Handwörterbuch der musikalischen Terminologie, seit 1971. Hsg. Hans Heinrich Eggebrecht. Stuttgart: Franz Steiner Verlag
  • Blumröder, Christoph von 1982: Parameter. Handwörterbuch der musikalischen Terminologie, seit 1971. Hsg. Hans Heinrich Eggebrecht. Stuttgart: Franz Steiner Verlag [1]
  • Blumröder, Christoph von 1984: Gruppe, Gruppenkomposition. Handwörterbuch der musikalischen Terminologie, seit 1971. Hsg. Hans Heinrich Eggebrecht. Stuttgart: Franz Steiner Verlag
  • Blumröder, Christoph von 1985: Serielle Musik. Handwörterbuch der musikalischen Terminologie, seit 1971. Hsg. Hans Heinrich Eggebrecht. Stuttgart: Franz Steiner Verlag
  • Burghauser, Jarmil – Špelda, Antonin 1971: Akustische Grundlagen der Orchestrierens. Handbuch für Komponisten, Dirigenten und Tonmeister. Deutsch von Adolf Langer. Regensburg: Gustav Bosse Verlag
  • Castrén, Marcus 1991: Sarjallisuus. Klang – uusin musiikki, toim. Lauri Otonkoski, Jyväskylä: Gaudeamus, 52–72
  • Cope, David H. 1976: New Directions in Music, Glossary of Terms: s.v. "parameter", Dubuque, Iowa
  • Cope, David H. 1977: New Music Composition. New York, London: Schirmer Books, A Division of Macmillan Publishing Co., Inc.
  • Eggebrecht, Hans Heinrich 1972: Punktuelle Musik. Handwörterbuch der musikalischen Terminologie, seit 1971. Hsg. Hans Heinrich Eggebrecht. Stuttgart: Franz Steiner Verlag
  • Eimert, Herbert 1952: Lehrbuch der Zwölftontechnik. Wiesbaden: Breitkopf & Härtel
  • Eimert, H.; Humpert, H.U. 1973: Das Lexikon der elektronischen Musik. Regensburg, s.v. "Parameter"
  • Flebel, Reinhard 1978: Musik für zwei Klaviere seit 1950 als Spiegel der Kompositionstechnik. Herrenberg: Musikverlag Döring GmbH MD 07 12
  • Frobenius, Wolf 1978: Momentum, instans, Augenblick. Handwörterbuch der musikalischen Terminologie, seit 1971. Hsg. Hans Heinrich Eggebrecht. Stuttgart: Franz Steiner Verlag
  • Grabócz, Márta 1993: La musique contemporaine finlandaise: conception gestuelle de la macrostructure Saariaho et Lindberg. Les Cahiers du CIREM (Centre International de Recherches en Esthétique Musicale) No.26-27 “Musique et geste”. Tours: Publications de l’Université de Tours, 155–168
  • Griffiths, Paul 1980: Serialism. The New Grove Dictionary of Music and Musicians 1980, edited by Stanley Sadie. London: Macmillan Publishers Limited
  • Heininen, Paavo 1992: Sävellyksen opetus. Sävellys ja musiikinteoria 2/1992. Sibelius-Akatemian sävellyksen ja musiikinteorian osaston julkaisu. Helsinki.
  • Heininen, Paavo 1998: Sarjallisuus. Sävellys ja musiikinteoria 2/1998. Sibelius-Akatemian sävellyksen ja musiikinteorian osaston julkaisu. Helsinki.
  • Hämeenniemi, Eero 1982: ABO – Johdatus uuden musiikin teoriaan. Sibelius-Akatemian koulutusjulkaisusarja 1. Helsinki: Offset OY
  • Häusler, J. 1969: Musik im 20. Jahrhundert. Bremen
  • Jelinek, Hanns 1952: Anleitung zur Zwölftonkomposition I ja II. Wien: Universal-Edition A.G.
  • Kallastu, Andrus 1999: Seriaalne meetod, Sibelius-Akatemia proseminaritöö, juhendaja prof.dr.Marcus Castrén
  • Karkoschka, Erhard 1974: Neue Methoden der musikalischen Analyse und einige Anwendungen auf spätere Instrumentalwerke von Karl Marx (1967). Zur musikalischen Analyse. Hrsg. Gerhard Schumacher, Darmstadt: Wissenschaftliche Buchgesellschaft
  • Krenek, Ernst 1940: Studies in Counterpoint, Based on the Twelwe-Tone Technique. New York: G.Schirmer, Inc.
  • Lewinski, Wolf-Eberhard von 1958: Giselher Klebe. Die Reihe IV. Wien: Universal Edition A.G., 89–97
  • Ligeti, György 1958: Pierre Boulez, Die Reihe IV. Wien: Universal Edition A.G., 38–63
  • Otonkoski, Lauri 1991: Sanastoa. Klang – uusin musiikki. Toim. Lauri Otonkoski. Jyväskylä: Gaudeamus.
  • Perle, George 1962: Serial Composition and Atonality, An Introduction to the Music of Schoenberg, Berg and Webern. 5th Edition 1981. Berkeley, Los Angeles, London: University of California Press
  • Perle, George; Lansky, Paul 1980: Twelve-note composition. The New Grove Dictionary of Music and Musicians 1980, edited by Stanley Sadie. London: Macmillan Publishers Limited
  • Pohjannoro, Hannu 1995: Opus 13 – György Kurtágin 12 Mikroludia jousikvartetille, Sibelius-Akatemian sävellyksen ja musiikinteorian koulutusohjelman säveltäjän suuntautumisvaihtoehton tutkielma. Helsinki
  • Reith, D. 1981: Formalisierte Musik kogumikus Reflexionen über Musik heute, v.a W.Gruhn. Mainz
  • Siegele, U. 1972: Entwurf einer Musikgeschichte der sechziger Jahre, in: Die Musik der sechziger Jahre, Veröff. d. Inst. für Neue Musik und Musikerziehung Darmstadt XII. Mainz
  • Stockhausen 1970: Tsiteeritud faksimile põhjal: Kirchmeyer, H. ja Schmidt, H.W., Aufbruch der jungen Musik, Die Garbe IV, Köln 1970, 148f. Viide pärineb Blumröder 1985: Handwörterbuch der musikalischen Terminologie, seit 1971. Hsg. Hans Heinrich Eggebrecht. Stuttgart: Franz Steiner Verlag, s.v. "Serielle Musik", s.6
  • Xenakis, Iannis 1992: Formalized Music: thought and mathematics in composition. Revised Edition. Additional material compiled and edited by Sharon Kanach. Harmonologia Series No.6. Pendragon Press

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Gieseler, Walter 1975: Komposition im 20.Jahrhundert. Celle: Moeck Verlag, lk 40, 63, 66
  2. Frisius, Rudolf 1998: Serielle Musik. Die Musik in Geschichte und Gegenwart 1988. Allgemeine Enzyklopädie der Musik, begründet von Friedrich Blume. 2., neuarbeitete Ausgabe. Sachteil Bd.8. Gemeinschaftsausgabe der Verlage Bärenreiter (Kassel, Basel, London, New York, Prag) und J.B.Metzler (Stuttgart, Weimar), lk 1342
  3. Bartolozzi, Bruno 1982. New sounds for woodwind. Translated and edited by Reginald Smith Brindle. Second edition. First edition published 1967. London, New York, Toronto: Oxford University Press, lk 17
  4. Kendall, R. and Carterette, E. 1993. Verbal attributes of simultaneous wind instrument timbres: Ii. adjectives induced from piston's Orchestration. Music Perception, 10(4):469–502
  5. Bismarck, G. von 1974. Timbre of steady sounds: a factorial investigation of its verbal attributes. Acustica, 30:146–159
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 6,6 6,7 6,8 Gieseler, Walter; Lombardi, Luca; Weyer, Rolf-Dieter 1985: Instrumentation in der Musik des 20.Jahrhunderts: Akustik,Instrumente,Zusammenwirken. Celle: Moeck Verlag, lk 54–78, 81, 94, 96–97, 100, 102, 104, 106, 113