Arutelu:Mutagenees

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Retsensioon artiklile[muuda lähteteksti]

Artikkel on sisukas ja nõutud pikkusega, autor seletab mutageneesi olemust ja toob välja erinevad mutatsioonide tüübid ja tekkeviisid. Ka illustreerivad pildid on teemakohased. Ülesehitus ja vormistus on üldiselt korrektne, kuid viitamine puudub. Ainsa kasutatud allikana on välja toodud Andres Toveri „Geneetika praktikum“. Oleks ehk võinud tutvuda ka teiste materjalidega ja siis nendele ka viidata.

Soovitan teha rohkem siselinke või artiklis seletada suhteliselt spetsiifilisi termineid, nagu näiteks puriin, pürimidiin, ipriit, telomeer, tsentromeer jne. Vikipeedia artikkel võiks olla arusaadav ka võimalikele lugejatele, kes on geneetikaga vähem kursis. Kahjuks esines palju vigu sõnades ja lauseehituses, mis koos puuduliku mõistete selgitamisega kohati tekitasid raskusi tekstist arusaamisega. Toon negatiivse näitena peatükist „Translokatsioon“ välja lause: „Kui aga inimestel, kes kannavad tasakaaluliseid vastastikuseid translokatsioone, on võimalus tekitada tasakaalutuid vastastikuseid translokatsioone sisaldavaid gameete.“ Lause mõte on ebaselge juba ainuüksi lause alguses oleva „kui aga“ pärast. Selle võiks lihtsalt ära jätta. Autor ei selgita järgnevas ega eelnevas teksis, mida tähendab, et translokatsioon on tasakaaluline või tasakaalutu. Sõna „tasakaalulised“ on osastavas käändes õige „tasakaalulisi“. Norin veel pisut ja soovitan muuta väljendit „võimalus tekitada“. Sellisel juhul võiks lause väja näha nii: inimestel, kes kannavad tasakaalulisi vastastikuseid translokatsioone, võivad tekkida tasakaalutuid vastastikuseid translokatsioone sisaldavad gameedid.

Nimetan mõningad keelelised vead, mis artiklis korduvad.

  • Kasutatud sõna tekitama kontekstis, kuhu sobiks pigem sõna tekkima. Tekitama eeldab tegijat, seda, kes tekitab. Tekkima viitab isetekkelisusele. Replikatsioonivead võivad tekkida. Juhul kui on kirjutatud, et replikatsioonivead võivad tekitada, peaks järgnema selgitus, mida nad võivad tekitada.
  • Mitmust ja ainsust kasutatud lauses läbisegi.
  • Segadus siduva asesõnaga „mis“. „Mida“ on osastav kääne sõnast „mis“. Lause tekstis: „Inimesel on kõige rohkem levinud inversioon üheksandas kromosoomis, mida ei ole kahjulik“. Peaks olema „mis ei ole kahjulik“. Antud juhul asendab „mis“ sõna „inversioon“. Sisuliselt tähendab see lause, et inimesel on kõige rohkem levinud inversioon üheksandas kromosoomis, inversioon ei ole kahjulik. Tarbetu sõnakorduse vältimiseks saab appi võtta asesõna „mis“.
  • Sõnas „efekt“ kirjutatakse f ühekordselt.
  • Eesti keeles on nimisõna „materjal“, vastav omadussõna on küll „materiaalne“, aga tekstis torkas silma sõna „materiaal“, mida pole olemas.
  • Käänamisvead, näiteks sõna „mõju“ osastavas käändes on samuti „mõju“, mitte „mõjut“.
  • Näpuvead, mille kõrvaldamiseks ma ei oska anda autorile muud nõu kui tekst korralikult läbi lugeda ja need ära parandada.

Kirjavahemärgistuses on vigu tehtud vähem. Leidsin ühe vales kohas asuva mõttekriipsu peatükist „Deletsioon“. Artiklis on mõnes kohas puudu tühikud. Sulgudes oleva sõna või sõnaühendi korral peaks sulgude ja ülejäänud teksti vahele jääma tühik. Võõrkeelsed sõnad, kaasaarvatud ingliskeelsed võiksid olla kursiivis. Arusaamatul põhjusel on artikli esimene sõna jutumärkides. Jutumärkidesse võiks hoopis panna raamatu pealkirja „Evolution by gene duplication“.

Loodan, et vead, millele mina tähelepanu juhtisin ja ka need, mida autor tekstist ise leida võiks, saavad parandatud ja vikipeedia saab rikkamaks ühe põhjaliku artikli võrra geneetika valdkonnast. Soovitan sõnade õigekirjas kahtlemise korral raamatutest ja filoloogilt julgelt abi otsida.

--MViljur 10. november 2011, kell 16:14 (EET)[vasta]


Palu mõnelt eesti keelt emakeelena rääkivalt sõbralt abi artikli teksti kohendamisel. Adeliine 15. november 2011, kell 22:47 (EET)[vasta]


  • Teksti sees ei kasutata välislinke, like teistele Vikipeediatele.
  • eestikeelses Vikipeedias kasutame võimalikult palju eesti keelt ehk "harilik äädikakärbes" ladinakeelse asemel, "röntgenkiirgus" X-ray kiirguse asemel jne
  • mõned nukleotiidid (milleks sulud? samuti järgmisel real)
  • võõrkeelsed sõnad ja väljendid kaldkirja
  • kromosoom ei avalda fenotüübile mõju
  • heterosügoodis
  • nurisünnituse
  • mutatsioonid on enamikul juhtudest ohutud
  • enamik kandjatest
  • See on normaalne, kui tegemist on
  • efekti
  • ümber külvata
  • saidile, saidiga, saidis
  • Mutatsiooni saitiga DNA ahelat integreeritakse tüvi genoomi vektorina ja kloneeritakse. Lõpuks valitakse välja mutante. Ei saa aru
  • 1987. aastal esitlesid
  • Saavutatakse mutatsiooniga DNA ahel.
  • ekstraheerida
  • Mutantne geen sisestatakse DNAsse, kasutades
  • Nad on ka error-prone Ei saa aru
  • Kasutatud kirjanduse ainult lõppu kirja panemisest ei piisa, vajalik on tekstisisene viitamine. Vähemalt iga lõigu, vajadusel üksikute lausete järel peab olema allikaviide. Kui on tõlgitud inglis- või venekeelset artiklit, võib sealt samad viited võtta.

Adeliine 23. detsember 2011, kell 08:34 (EET)[vasta]

Vigade parandus[muuda lähteteksti]

Viimaset muudetust tegin mina. Kahjuks unustasin sisse logida. Homme lisan viiteid. Vabandust, et ma ei teinud seda varem. --Artyom5 28. detsember 2011, kell 01:52 (EET)Artyom5[vasta]

Kattuvus teise artikliga[muuda lähteteksti]

Suur osa sellest artiklist sobiks pigem mutatsioonide artiklisse. Siin võiks olla juttu pigem mutatsioonide tekkimise mehhanismidest, mitte mutatsioonide tüüpidest. -- Whisfel (arutelu) 12. veebruar 2020, kell 15:16 (EET)[vasta]