Arutelu:Mtshetha

Allikas: Vikipeedia

Mis meie reeglid siis on? Milline latinisatsioon peab infokastis olema? Ma vaatan, et Ahhalkhalakhi puhul on gruusia-eesti transkriptsioon. Reeglid tuleks kuskile kirja panna ja ühtemoodi teha. Mul ei ole midagi selle vastu, kui infokastis on (ka) omaladina. Andres (arutelu) 7. mai 2016, kell 10:08 (EEST)

Jah, tundub, et need reeglid pole kuskil kirjas (kuigi nad on kahtlemata olemas). Praegusel süsteemil on see häda, et ta pole ilma pikemata arusaadav. Andres (arutelu) 7. mai 2016, kell 10:14 (EEST)

Seal infokastis võib olla mida iganes, eeldusel, et see ikkagi on informatiivne. Kuid omaladina kirjapilt peab seal olema, et lugejal oleks võimalik otsad kokku viia ja saada aru, millisest linnast ikkagi jutt käib.--VillaK (arutelu) 7. mai 2016, kell 22:25 (EEST)
Jah, olen nõus, et omaladina kirjapilt on informatiivne ja see sobib infokasti.
Aga siis tuleb see süstemaatiliselt läbi viia ja fikseerida reeglid. Kui muuta ainult ühes kohas, siis see on eksitav. Pealegi, ei eesti-gruusia transkriptsiooni ega omaladinat pole kuskil mainitud, nii et lugeja ei pruugi asjast aru saada. See viimane kehtib ka senise praktika kohta. Andres (arutelu) 8. mai 2016, kell 01:14 (EEST)

Nähtavasti tuleb omaladinalt siis ka ümbersuunamine teha. Andres (arutelu) 8. mai 2016, kell 01:16 (EEST)

Kui võõras kirjas nime taga on üks latinisatsioon, täpsustamata milline, siis peab minu meelest tegu olema ikka eestikeelses tekstis eelistatava latinisatsiooniga, milleks on gruusia-eesti transkriptsioon. Mis mõttes pole gruusia-eesti transkriptsiooni abil võimalik aru saada, millise linnaga on tegu ja kuidas on omaladinaga paremini võimalik aru saada? Eriti eestikeelses tekstis. Praegu on lihtsalt arusaamatu, miks nimi on kastis kaht moodi kirjutatud. Omaladina äratoomine minu meelest pole siin vajalik. Umbes samahästi võiks Vene kohanimed ära tuua vene omaladinas, mida tegelikult eestikeelses tekstis kohanimede kirjutamiseks ei kasutata. 90.190.59.139 8. mai 2016, kell 22:26 (EEST)

Kui artikli pealkiri ja infokasti pealkiri on niigi gruusia-eesti transkriptsioonis, siis puudub loogika, miks omakeelse nime juures peaks seda veel kolmandat korda selles transkriptsioonis esitama, kuivõrd see ei ole omakeelne nimi ja samas omaladina on laialt levinud. Riigi omakeelset või inglisekeelset kaarti uuriv inimene ei leia kusagilt nimekuju Mtshetha. Sestap on omaladina nimekuju omakeelse nime juures vajalik ja informatiivne. Eesti transkriptsiooni kolmekordne esitamine ainuvõimaliku nimekujuna on aga eksitav.--VillaK (arutelu) 8. mai 2016, kell 22:50 (EEST)
Nõus sellega, et latinisatsiooni tegelikult pole vaja infokastis teist korda korrata. Ainult et, kui on korratud, siis kuidas see nimekuju ainuvõimalikkusele viitab?
Mida sa pead silmas sellega, et nimi pole omakeelne? See on gruusiakeelne. Kui see oleks omakeelne (eestikeelne), siis me ju ei latiniseerikski seda. 90.190.58.14 9. mai 2016, kell 17:46 (EEST)
Jutt käib siin mõistagi infokasti mallist ja malli ridade definitsioonidest. Selle nägemiseks tuleb klikkida artikli päises "Muuda lähteteksti". Enne siinset diskussiooni nägi malli kolmas rida välja nii: "omakeelne_nimi_1 = gruusia | მცხეთა |(Mtshetha)". Nüüdseks on selle rea kuju selline "omakeelne_nimi_1 = gruusia | მცხეთა |(omaladina Mtskheta)". Omakeelne tähendab sellistes infokastides alati parajasti selle riigi keelt, mille geograafilisest kohast artikkel räägib. Antud artikli puhul tähendab omakeelne niisiis gruusia keelt, mitte eesti keelt ega eesti transkriptsiooni. --VillaK (arutelu) 9. mai 2016, kell 21:05 (EEST)
Olgu, minu viga, unustasin selle tingliku süntaksi ja mõtlesin seda, mis on eesti keele kontekstis tavapäraselt omakeelne. Aga sellegipoolest, me räägime praegu ühest ja samast gruusiakeelsest nimest, olgu ta parasjagu millisesse ladinatähelisse süsteemi tahes ümber pandud. 90.190.58.208 9. mai 2016, kell 22:33 (EEST)
Kui inimene vaatab inglise, saksa, hollandi või muus keeles kaarti, eks ta peab siis vajadusel üle kontrollima, millist latinisatsiooni mingis keeles kasutatakse. Levinud latinisatsioone on veel, aga siin peaks lähtuma ikka sellest, mis on eesti keeles levinud ja soovitatav. Kohalikult kaardilt leiab inimene tõenäoliselt gruusia tähtedega kirjutatud nime. 90.190.58.14 9. mai 2016, kell 17:46 (EEST)
Gruusias on tänapäeval kõik asustatud kohade nimesildid, maanteeviidad ja trükikaardid reeglina nii gruusia tähestikus kui omaladinas. Sama puudutab Google Maps kaarti, isegi kui seda vaadata eestikeelses versioonis [1]. PS. Alati on kasulik viia ennast kurssi faktidega, enne kui hakata esitama resoluutseid väiteid. --VillaK (arutelu) 9. mai 2016, kell 21:05 (EEST)
Et omaladinat Gruusias ei kasutata, seda pole ma mõista andnud. Mu viimane väide polnud resoluutne, aga olgu, püüan ennast veel pisut harida. Et turistikaardid on mitmes kirjas, see on muidugi usutav. Et vähemasti suuremate kohtade nimesiltidel ja teeviitatel on ka ladina tähed, sellele leiab samuti kinnitust. Aga ma ei leidnud kindlaid andmeid selle kohta, kui levinud on just see viimane ametlik 2002. aasta omaladina. Levinud on vähemasti hiljaaegu olnud Gruusias ka mitteametlik latiniseerimissüsteem ja varasem omaladina. Ja on sellega kuidas on, kõigis neis kasutustes on ladina tähtedega kirjutamine ikkagi sekundaarne. Lihtsalt Gruusias on gruusia kirja(de) latiniseerimiseks ühed süsteemid, mõnedes teistes keeltes teised. 90.190.58.208 9. mai 2016, kell 22:33 (EEST)

Lisasin juurde, et see nimi on omaladinas. Siis on vähemalt see asi selge. Andres (arutelu) 9. mai 2016, kell 18:21 (EEST)