Arutelu:Metsavennad

Allikas: Vikipeedia

Arvan, et Metsavennad oleks sobivam pealkiri. Andres 2. aprill 2007, kell 18:44 (UTC)

Äge. ma just lõpetasin artiklites mitmusliku vormi asendamise ainsuse vormiga. avjoska 2. aprill 2007, kell 18:50 (UTC)
Selleks ju ümbersuunamised ongi, et ühele artiklile saaks mitme nime alt suunata. Andres 2. aprill 2007, kell 19:33 (UTC)

Miks Riigikantselei metsavendade lehekülg suunab otse siia? Kas seda lehekülge pole enam üleval?


Metsavendadeks on nimetatud ju ka neid, kes end lihtsalt varjasid. Andres 16. juuni 2008, kell 09:57 (UTC)

Kaabataja (kaabakas) ja metsavend ei ole sünonüümid[muuda lähteteksti]

Semantiliselt oleks parem selle artikli tähenduses rääkida metsavendadest kui sissidest ehk vastupanuliikumise ühe kategooria liikmetest. Et mõni võis metsas redutavaid eraisikuid nimetada metsavendadeks on loo mõtet nõrgendav ning ebaselgust tekitav kõrvalekalle.

Tegemist on olulise küsimusega ja nimelt selles:

1. Kas kõnesolevad isikud olid relvastatud (ja võitlesid või olid vähemalt metsas - kasvõi põhimõtteliselt - võitlemise ning vastupanu osutamise eesmärgil). 2. Sellel on juriidiline dimensioon. Rahvusvaheline humanitaarõigus ja sõjaõigus annavad legaalset kaitset partisanidele teatud tingimustel, selleks, et okupeeriv võim ei tohiks represseerida ja karistada legaalselt sissisõja kontekstis talitavaid relvastatud isikuid. Ergo: see, et moskvalased nimetasid Eesti vastupanu liikmeid propagandistlikel põhjustel bandiitideks ei teinud neid illegaale või kurjategijaid, kui need mängureegleid tegelikult ei rikkunud. Neid küsimusi reguleerivad teatud konventsioonid (Haagi ja Genfi) ja muud õiguse koostisosad.

Keeleline kõrvalepõige: "Näiteks rahvakeelne nimetus kaabakas on algselt tähendanud inimest, keda taheti kinni võtta, ehk kaabata, kuid kes vangistajate eest kõrvale hoidus. Sõnaga kaabakas võidi tähistada samahästi nekrutist põgenenut, kui ka röövlit või muud kuritegu sooritanud inimest. Alles hilisemal ajal sugenes sõna tähenduse selgelt halvustav tähendus." loodus.keskkonnainfo.ee:88/ecological/forests/.../traditions

Sõna kaabakas kohta kirjutas Loorits väga huvitava artikli. Ei oska öelda kust täpselt seda leida saaks. Ergo vanad sõnad ausse. Tsiviilisikud - relvadeta - kaabatasid metsas. Metsavenaad see-eest olid relvastatud, olid metsas põhimõttelistel alustel ehk osutasid kas moraalset või tegelikku vastupanu Eesti Vabariiki okupeerinud võõrrezhiimile. Jyri 7. august 2009


"Episoode tegevusest" ei ole hea mõte. On ikkagi tarvis mingit süsteemi. Võib-olla peaks see materjal olema artiklis Vahastu. Andres 17. november 2008, kell 16:08 (UTC)

Me ei saa siin süsteemitult episoode kuhjata. Andres 21. november 2008, kell 22:12 (UTC)

Neutraalsusest[muuda lähteteksti]

Siin on avaldatud arvamust, nagu nõukogude ajal ilmunud kirjandus ei sobiks viitamiseks, kuna see olevat ebaneutraalne. Eestit ja eestlasi puudutavate teemade puhul on ju see hoopis vastupidi - just Eesti Vabariigi ajal ilmunud ja välis-Eesti teosed-artiklid on sellel teemal arusaadeavatel põhjustel alati ebaneutraalsed - kes see enda kohta ikka halba tahab kirjutada. Kas leidub mõni idioot, kes arvab, et näiteks Herbert Lindmäe "Suvesõda" või Mart Laari raamatud kujutavad sündmusi neutraalselt positsioonilt? Need on alati kirjutatud põhimõttel: kõik eestlaste kohta positiivne sisse, kõik negatiivne välja. Ja OK, hästi natuke on midagi negatiivset ka sisse pandud, mis on nagunii üldteada, et kogu jutt ei mõjuks täiesti ebausutavana. Seetõttu on need raamatud nii kallutatud, et kukuvad ümber. --82.131.107.187 31. märts 2009, kell 16:13 (UTC)

Viitamine[muuda lähteteksti]

"Nõukogude võim nimetas metsavendasid bandiitideks ning korraldas nende tabamiseks ulatuslikke operatsioone miilitsa- ja julgeolekujõudude osalusel. Metsavendi süüdistati omakohtus Nõukogude võimuga kaasaläinute kallal ning muudes vägivallategudes, samuti relvastatud röövides kauplustesse jm.[viide?] "

Mul on sageli tunne, et mingisugused kõrgelasuvad Vikipeedia toimetajad püüavad asju oma viitenõuetega asjatult keeruliseks ajada. Kirjutasin kunagi omaenda ema kohta seoses kirurgiga kes teda lõiganud oli, teadsin seda fakti peast sest ema oli seda nii paljudel puhkudel rääkinud. Kuna oli tegemist potentsiaalselt vaieldava faktiga ehk mitte üldtuntud faktiga, läksin ja nägin vaeva ning otsisin selle viite üles. Ent paljudel puhkudel ei viitsiks, see on lisatöö. Saan aru, et on tegemist n.ö. hinnangute andmise või tõlgendamise küsimusega. Üks arvab, et piir jookseb siit, teine aga sealt. Kuid ometi!

See on üldtuntud, et sovetid-venelased nimetasid Eesti vastupanuliikumise liikmeid bandiitideks, ka teab iga eestlane, et NKVD korraldas operatsioone nende tabamiseks, siis teame ka seda, et nende üle mõisteti kohut ja et Moskva pidas propagandasõda metsavendade vastu jne. Tahan öelda: kas soovite artiklite kirjutamist või seda, et inimesed käiksid vabast ajast teatmeteostes tuhnimas kui ON tegemist üldtuntud faktidega, ehk faktidega, millede üle eesti keskmise haridusega inimesed ei vaidle? Või kas Vikipeedia toimetajad on nii noored, et ei tunne Eesti ajalugu? On meie ühiskond jätkuvalt nii nõukogudestunud, et siin esitatus kahelda tuleb? Kõik teavad, et Toomas Ilves on Eesti president, kuid kas sinna juurde tuleb siis panna URL mis viib valimiskomisjoni vastava protokollini? Jyri 7. august 2009

Ma arvan, et päris üldtuntud on sellised asjad ainult ajaloosündmusega vahetult seotud olnute jaoks. Keskhariduse saab üldjuhul ka ilma teadmata mis need metsavennad ja NKVD olid, nii et ammugi mitte keskmiselt haritute jaoks ja ega neid veel vähem harituidki vähe pole, rääkimata vanemal ajal koolis käinutest, kellele kodus sellistest asjadest ei rääkitud.
Minu meelest viiteta väide ei maksa midagi, isegi kui selle üldtuntuks pidajaid on palju. Eriti sääraste ajalooteemade puhul, millega seoses on liikvel väga palju väga vasturääkivat materjali – allikas peaks aitama väite tugevust hinnata.
Lisaks liigub internetiavarustes arvestataval hulgal igasugu huvitava mõtlemisega inimesi ja näiteks nii mõngi Nõukogude ja sellega seotu ülemuslikkuses sügavalt veendunu võib sattuda ka vikit toimetama (ja on ka sattunud). Korraliku (ja hinnanguliselt usaldusväärse) viitega väidet on sellisel juhul raskem millegi vasturääkivaga asendada. Loe kas või siinse kohal olevat arvamust.
Oma enese tarkusest kirjutamist tuleks Vikipeedias üldiselt vältida, Vikipeedia on refereeriv väljaanne ja kui peast ei kirjutata, siis ei tohiks ka kasutatud materjali viitena vormistamine palju tahetud olla.
T. H. Ilvese presidendiks olemise juurde pole ka minu arust viidet vaja, aga keegi selle lisab, siis üleliigne ta ei tohiks olla. 195.50.197.68 7. august 2009, kell 08:28 (UTC)
Tõsi, see asjaolu üldjoontes üldtuntud. Viide poleks vajalik, kui siin poleks mainitud konkreetseid formuleeringuid. Oleks hea, kui need saaks dokumenteerida.
Viitemall kutsub üles viiteid lisama. See pole nõue kirjutajale viiteid lisada.
See, et Toomas Hendrik Ilves on Eesti president, on tõesti üldtuntud ja iseenesest viidet ei vaja. Aga artiklisse konkreetsetest valimistest oleks küll hea viide sellele protokollile ära tuua, kui see on võimalik. Andres 7. august 2009, kell 08:35 (UTC)
Vaatasin uuesti üle ning leian, et kindlasti vajab viitamist teine lause. Lause on problemaatiline ka sellepärast, et need süüdistused olid ju õiged, sest metsavennad (mitte küll kõik) tõesti niisuguseid asju tegid, siit aga jääb mulje, nagu oleks tegu valesüüdistustega. Andres 7. august 2009, kell 08:40 (UTC)

Mats: Kindlasti tuleks artiklit täpsustada! Nagu juba eespool märgit, metsavendadeks kutsuti peale aktiivsete võitlejate inimesi kes ennast lihtsalt varjasid okupatsiooni võimude eest. Paljud noored hakkasid ennast varjama mobiliseerimise eest saksa või vene okupantide sõjaväkke. Ei maksa unustada, et sakslased olid samuti okupandid ja mitte päästjad. Meid röövel päästis röövli käest ja kui sakslased ei oleks venelastega koostööd teinu, poleks sõdagi ega vene okupatsiooni tulnud. Oli lootus ennast nii kaua varjata kuni sõda läbi. Varjasid ennast need kellel oli põhjust karta Siberisse saatmist. Loomulikult oli mtsavendade seas ka tõelisi bandiite, röövleid aga neid oli väga väike osa. Tuleks kirjutada ka pseudo metsavendadest. Need olid julgeoleku agendid kes mängisid metsavendi. Rahva ja ausate metsavendade usalduse võitmiseks tegid mitmesuguseid "vapraid" tegusid ja muidugi teatasid oma usaldajate abistajate nimed "kuhu vaja". Abistajad muidugi hiljem arreteeriti ja saadeti Siberisse või hukati.

Kas ei vajaks metsavendluse mõiste kohe artikli algul selgemat piiritlemist? Üks asi on end metsas varjata, teine asi on sõjaline vastupanu. Et tuntud isikutest näidet tuua: kui Rein Sepp mõnda aega metsas oli, kas oli ta siis metsavend või mitte?

Johannes Lillenurm vajab küll hädasti viidet - üldteada on ju August Sabbe viimase metsavennana

Need täpsustused on olulised jah. Äkki oskate lisada. --Kk 4. aprill 2010, kell 07:10 (EEST)

Esimene romaan, mis käsitleb metsavendlust (ka küüditamist), oli Tõnis Lehtmetsa "Tume laas", mis ilmus Loomingus peatoimetaja Kalle Kure ajal (1977, nr. 1-3). Selle kohta on kriitik O. Kruus kirjutanud, et see on metsavendade elu üks kõige tõepärasemaid kujutusi - st aus. Metsavendluse motiive leidub ehk ka mujal. Kas on liialdus panna mõned viited tähtsamatele teostele? --Brita 18. aprill 2010, kell 15:47 (EEST)

Ei ole liialdus. Ja Lehtmetsa romaani juures võiks viidata Kruusi ütlusele. Andres 18. aprill 2010, kell 16:44 (EEST)

Kodulehekülg[muuda lähteteksti]

Eesti Metsavendade Liidu kodulehekülg on muutnud aadressi või lakanud olemast. Peaks artiklit ses suhtes korrigeerima. --Amherst99 5. juuni 2011, kell 18:03 (EEST)

Partisan vs siss[muuda lähteteksti]

Ma ei ole nõus anonüümse kasutaja märkusega, et partisan on russitsism. Hoopis "maakeelne" sõna siss on vene laen, partisan on pärit prantsuse (ja itaalia) keelest. --Metsavend 25. mai 2017, kell 09:46 (EEST)

Iseenesest tundub, et mõnes mõttes on partisan ka veel neutraalsem sõna (näiteks kui vaadata teise sõna tähendust sealt), aga mine tea äkki on parem öelda nende kohta isegi 'gerilja'.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 25. mai 2017, kell 10:51 (EEST)