Arutelu:Metsandus

Sellel leheküljel tuleks rääkida ainult metsandusest kui valdkonnast, mitte avada metsanduse mõisteid. Andres 10. september 2006, kell 06:02 (UTC)

Tegin lehekülje Metsanduse mõisted. Igale märksõnale peaks vastama artikkel, kus vastavast mõistest ja asjast räägitakse. Siin peaks olema ainult niipalju linke, et otsa peale saada. Andres 10. september 2006, kell 06:45 (UTC)

---

Selle materjali alusel tuleks teha artiklid.

Üldmõisted

• teine rinne – puud, mille keskmine kõrgus on vahemikus 25...75% esimese rinde keskmisest kõrgusest, kusjuures rinde keskmine kõrgus on vähemalt 4 m;
• järelkasvu rinne – puud, mille keskmine kõrgus on kuni 4 m või alla 25% teise rinde või selle puudumise korral esimese rinde keskmisest kõrgusest ja millest võib loota tulevikupuude kasvu;
• üksikpuude rinne – koosneb puistu põhirindest suurematest puudest. Tavaliselt on nendeks kas raielangile jäetud seemnepuud või eelmisest metsapõlvest säilinud üksikud puud, mille täius on alla 30%;
• surnud puude rinne – püsti seisvad surnud puud.

Rindes olevad puud jaotatakse puuliikide kaupa puistuelementideks. Ühe puuliigi puud võivad samas puistus jaguneda mitme puistuelemendi vahel, näiteks kuusk esimeses ja teises rindes. Igal puistuelemendil määratakse:

• koosseisukordaja, mis on puuliigi tagavara suhe rinde üldisesse tagavarasse. Noorendike ja vähetootliku metsa kirjeldamisel määratakse koosseisukordajad puude arvu omavahelise suhtena. Koosseisukordaja ühikuks on protsent.
• vanus, mis on puude keskmine vanus.
• kõrgus, mis on puistuelemendi keskmisele rinnasdiameetrile vastava puu kõrgus.
• tagavara, mis on kõikide puude tüvemahtude summa.

Tagavara juurdekasv on kasvava metsa tagavara muutumine mingi perioodi jooksul.

Uuendamine

Uut täisväärtuslikku metsapõlve võib saada looduslikult, looduslikule uuendusele kaasaaitamise või kultiveerimise teel. Uuenemisviisi, samuti looduslikule uuendusele kaasaaitamise abinõude, metsakultuuride rajamise ja hooldamise tehnika, puuliigi jm valikul tuleb lähtuda antud kasvukoha metsakasvatuslikest tingimustest (muld, niiskus, reljeef, temperatuur jms).

Looduslikule uuenemisele (LU) jäetakse alad, kus tingimused antud kasvukohale sobivate väärtuslike puuliikide seemendamiseks, seemnete idanemiseks ja tõusmete arendamiseks on soodsad ning kus on olemas sobiva puuliigi elujõuline uuendus ning tingimused selle arendamiseks.

Looduslikule uuendusele kaasaaitamise (LK; LUK) all mõistetakse väärtuslike puuliikide looduslikku uuenemist soodustavate abinõude rakendamist, milleks on:

• maapinna ettevalmistamine nii raiestikel kui ka vana metsa turbe all;
• peapuuliigi elujõulise järelkasvu säilitamise metsa ülestöötamisel;
• seemnepuude jätmise;
• loodusliku uuenduse hooldamine.

Kultiveerimine on metsauuendamine istutamise või külvi teel.

• Külv on seemnete külvamine eelnevalt ettevalmistatud või ettevalmistamata raiesmikule. Ettevalmistamise korral eemaldatakse mulla kamar kas lappidena või ribadena, kuhu hiljem külvatakse puu seemned. Kamara eemaldamine soodustab seemnete kokkupuudet mullaga ning võimaldab seemnel hakata kasvama. Külv on otstarbekam:
  • keskmise viljakusega värsketel raiesmikel kuni rohttaimestiku tekkimiseni;
  • kivisel ja tugevasti kruusasel mullal, kus istutada on rakse.

• Istutamine on puutaimede istutamine raiesmikule. Puutaimed kasvatatakse eelnevalt puukoolides või kaevatakse lähiümbrusest looduslikult uuenenud puutaimede tihedamalt asetsevatest puntidest. Istutamine on otstarbekam:
  • kuivadel muldadel, kuis niiskustingimused seemnete idanemiseks ja tõusmete arenguks on ebasoodsad;
  • viljakatel muldadel, kus lopsakas rohttaimestik raskendab tõusmete arengut;
  • niisketel ja märgadel külmakohrutusele alluvatel muldadel;
  • erosioonile alluvatel muldadel.

Kasvukohatingimustest ja puuliigist lähtudes tuleb üldiselt kuuske, lehist ja lehtpuid kultiveerida istutamise teel ning mändi istutamise või külvi teel. Soodsates tingimustes võib külvata ka kaske ja tamme.

Kultuuride hooldamine on oluline metsauuendamise osa. Peale metsa raiumist hakkavad seal kasvama rohttaimed, mis häirivad noorte puutaimede kasvu. Kuna rohttaimed on kiirema kasvuga kasvavad nad puutaimedest kõrgemale ning halvendavad valgustingimusi mistõttu võivad puutaimed hukkuda. Seetõttu on oluline istutatud taimede ümbert rohu eemaldamine. Hooldamise ajal taimede paremaks leidmiseks on soovitav iga istutatud taime juurde panna püsti tokk.

Raied

Valgustusraiega kujundatakse puistu koosseis, mis sobib antud kasvukohale ja on majanduslikult tasuvam. Okaspuupuistu hooldamisel võib jätta gruppidena kasvama lehtpuid (tamm, saar, vaher, pärn, jalakas, künnapuu, kask ja sanglepp), mis mitmekesistab puistut ja vähendab kahjustuste ohtu. Puude valikul tuleb eelistada sirgetüvelisi kitsa võraga puid - "tulevikupuid" ning arvestada lehtpuude kiirema kasvuga. Ei ole otstarbekas raiuda puid ja põõsaid, mis ei sega tulevikupuude kasvu. Sellega säilitame elu- ja toitumistingimused kõigile eluvormidele ning paraneb mulla viljakus. Lõpptulemusena säilib looduslik tasakaal ja metsaomanikul on võimalus saada tulevikus oma metsast suuremat majanduslikku tulu.

Harvendusraie põhieesmärk ei tohi olla majandusliku kasu saamine raiumise hetkel. Raiutakse välja tulevikupuude kasvu pidurdavad, allajäänud ja kahjustatud puud. Jälgida tuleb, et puistu täius peale harvendusraiet ei oleks väiksem, kui Metsaseaduses ette nähtud, vastasel korral võib tekkida soovitust vastupidine efekt - puistu muutub tormihellaks, puidu kvaliteet halveneb ja puistu juurdekasv väheneb. Okaspuupuistust raiutakse välja kiirekasvulised (hall-lepp, remmelgas, haab) ja ülevalitsevad lehtpuud. Segametsades soodustatakse puuliikide grupilist paiknemist ja säilitatakse liigiline mitmekesisus. Kokkuveoteedena kasutatakse maksimaalselt ära olemasolevaid metsateid, sihte ja häile, et vältida metsapildi killustamist, kokkuveoteed peaksid olema võimalikult kitsad ja looklevad. Võimaluse korral rajatakse kokkuveoteed langi kõrgematele kohtadele. Ei ole otstarbekas koristada lamapuitu, põletada raiejäätmeid, raiuda alusmetsa, mis ei takista peapuuliigi kasvu. Selline mets on liigirikkam ja tervem kui ideaalselt hooldatud puistu. Harvendusraiete tulemusel kiireneb säilivate puude kasv ja lüheneb raiering.

Lageraiel peatab inimene metsa loomuliku tee suremisest ja taasuuenemiseni. Toimuvad järsud muutused mullastikus, maapinnal ja taimkattes. Muutuvad valgus-, niiskus- ja toitumistingimused. Lageraie järgselt toimub looduslik uuenemine teisiti ja sageli teiste puuliikidega kui loomuliku arengu korral. Seega on inimesel kohustus kaasa aidata uue metsapõlve tekkimisele ja arenemisele. Looduslikule uuenemisele kaasaaitamine on kõige loomulikum metsa uuendamise viis. Tähtis on välja valida antud kasvutingimustesse sobivad ja majanduslikku väärtust omavad puuliigid ning aidata kaasa nende tekkimisele ja arengule, pinnase mineraliseerimise, puutaimede hooldamise, hiljem valgustus- ja harvendusraietega. Võimaluse korral tuleks kujundada segapuistuid, mis on ka loomastiku ja taimestiku poolest liigi- ning vaheldusrikkamad. Segapuistud on ka haigustekitajatele vähem vastuvõtlikud, tormikindlamad ning kohati ka tootlikumad kui puhtpuistud.

Turberaie eesmärk on uue metsapõlve tekkimiseks tingimuste loomine vana metsa all või läheduses. Turberaie korral on tingimused sarnased looduslikule metsauuenemisele. Loodusliku uuenduse soodustamiseks võib maapinda mineraliseerida. Lageraiega võrreldes on turberaie teostamine märgatavalt keerulisem ja kulukam. Turberaied jagunevad aegjärkne raie, veerraie ja häilraie. Järjekord on metsamajanduslike tööde tegemise aeg, mis on jagatud kahte ossa – esimene viis aastat ja teine viis aastat ning tähistatakse seda "1" ja "2". Esimese järjekorra tööd tuleb teha 1.-5. aasta jooksul ning teise järjekorra tööd tuleb teha 6.-10. aasta jooksul.

Mõõtühikud

• tm – tihumeeter, üks kuupmeeter puitu.
• rm – ruumimeeter, üks kuupmeeter laotud puitu. Kasutatakse virnade mahu mõõtmisel, kus arvestatakse ka puidu vahel olevat õhuruumi.
• tm/ha – tihumeetrit hektari kohta. Kasvava metsa maht hektari kohta, võrdub mõõtühikuga m³/ha.
• tm/(ha*a) – tihumeetrit hektari kohta aastas. Kasutatakse tagavara juurdekasvu mõõtühikuna, mis näitab mitu kuupmeetrit tagavara kasvav ühe aasta jooksul hektari kohta juurde.

Teised kasutatavad mõõtühikud ühtivad SI-süsteemi mõõtühikutega.

Majandamine

Metsa majandamise eesmärk on majandusliku tulu saamine, kuid metsal endal on kohustusi ka looduskeskkonna ees. Et metsa muudest kohustustest mitte eemale kiskuda on metsad jagatud kategooriateks vastavalt eesmärgile (lähemalt vaata metsaseadust peatükk 4 § 25-30).

Metsakategooriad on hoiumets, kaitsemets, tulundusmets. Metsakategooriad tulenevad metsa kasutamise eesmärkidest. Igale metsakategooriatele on kehtestatud lubatud metsa kasutamise viisid.

• Hoiumets on loodusobjektide hoidmiseks määratud mets.
• Kaitsemets on keskkonna seisundi kaitsmiseks määratud mets.
• Tulundusmets on majandusliku tulu saamisel peamine kasutamise viis. Lubatud on kõik metsa kasutamise viisid.

Andres 3. oktoober 2006, kell 07:21 (UTC)

Artikli varasem kuju on selline:

Metsandus on hankiva majanduse haru, mis hõlmab metsamajandust ja metsade kasutamist, mis omakorda hõlmab metsaraiet, puidu väljavedu ning selle esmast töötlemist.

Andres (arutelu) 27. november 2014, kell 23:41 (EET)

---

Pealkirja Metsaseadus all on juttu Eesti seadusest. Andres (arutelu) 25. detsember 2017, kell 00:25 (EET)