Arutelu:Martin Heidegger
Kuidas see lõpus mainitud seik iseloomustab Heideggeri elulugu, see jääb mulle tumedaks.
- Tegelikult ma saan nüüd aru. Andres 8. märts 2006, kell 12.58 (UTC)
Heideggeri armusuhe Arendtiga oli ju salajane, miks seda siis mitte mainida. Tegelikult tuleb sellest muidugi niikuinii pikemalt kirjutada. Andres 6. veebruar 2006, kell 13.05 (UTC)
- Kui kellegi armuelu oleks avalik, siis oleks tegu pornograafia või tõsielusarjaga. Päris armusuhted on peaaegu alati salajased. Aga kelle suhtes antud juhul armusuhe salajane oli? Kust see teada on? Seda tuleks mainida, muidu on tegemist lihtsalt romantiliste klišeede loopimisega. --193.40.4.119 12. märts 2006, kell 14.25 (UTC)
- Mõte oli selles, et Heidegger ja Arendt kohtusid Heideggeri nõudel märkimisväärse konspiratsiooni tingimustes, et Heideggeri abikaasa asjast midagi teada ei saaks. Armusuhte olemasolu ja kohtumise fakt võivad küll olla avalikud. See ei tähenda, et suhte detailid peaksid olema avalikud. Aga tõepoolest, kui asjast ei ole rohkem juttu, ei pruugi olla arusaadav, miks on öeldud "salajane". Andres 12. märts 2006, kell 15.28 (UTC)
wtf? kes selle kirjutas? mehel pole vähimatki aimu kes heidegger on,veel vähem tema suhtest natsismiga.
- Tõepoolest, Heideggerist kui filosoofist pole siin midagi kirjutatud, ja suhe natsismiga on esitatud lihtsustatult. Aga Vikipeedias on ikka nii, et järgmisel mehel on võimalik asja parandada. Andres 8. märts 2006, kell 12.56 (UTC)
30.aastate kordustrükkides enam seda pühendust polnud, sest Husserl oli juut.
- Teine osalause on välja jäetud. Andres 4. aprill 2006, kell 13.27 (UTC)
Muuhulgas keelas Heidegger emeriteerunud Husserlil sissepääsu Freiburgi ülikooli ruumidesse ja raamatukokku.
- Võtsin selle välja kuni täpsustamiseni, sest praegune sõnastus on ebatäpne. 24. jaanuar 2008, kell 08:45 (UTC)
Martin Heideggeri suhet natsionaalsotsialismiga on nii palju arutatud, et see võiks kindlasti olla omaette artikli teema. Andres 28. juuni 2009, kell 20:43 (UTC)
Panin vana tagasi ja võtsin välja:
Heideggeri filosoofia peamiseks teemaks võib pidada olemisküsimuse (die Seinsfrage), olemise, oleva, tõe ja tõesuse suhtestust. Olev ja tõde on varjamatus.