Arutelu:Marss

Kustutatud artiklist Mars, integreerida artikli teksti.

Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast 2 korda vähem soojust.

Teleskoobis on see Maast 2 korda väiksem punakas planeet hästi vaadeldav iga 15-17 aasta tagant suurte vastasseisude ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 55-60 milj. km. Sel ajal paistab Marss taevas niisama heledalt kui Veenus.

Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune, ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam. Kui planeet asub orbiidil Päikesele lähemal, võib troopikavöötmes olla suvepäevadel kuni 25 °C, kuid aasta keskmine temperatuur on päeval paarkümmend, öösel 100 kraadi alla nulli. Atmosfäärirõhk Marsi pinnal on võrreldav õhurõhuga 35 km kõrgusel maapinnast. Atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist, lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3%; veeaur, kui see kõik sadestuks Marsi pinnale, moodustaks vaid u. 0,02 mm paksuse veekihi. Enne koitu võib Marsi taevas olla hõredaid pilvi. Pooluste piirkonda katab kuni paarikümne meetri paksune valge tahke süsinikdioksiidi ehk süsihappelume kiht (need paistavad nn. polaarmütsidena), mille all leidub ka vee jääd.

Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe. Heledamad alad, nn. mandrid, on keskmiselt 3 km kõrgemad tumedatest nn. meredest. Mandritel on meteoriidikraatreid rohkem kui meredel, järelikult on viimased tekkinud hiljem. Väiksemad kraatrid (läbimõõt alla 3 km) on tuulte ja liivatormide mõjul tasandunud. Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14 km-ni. Marsil asub Päikesesüsteemi kõrgeim mägi, kustunud vulkaan Nix Olympica (ladina keeles "Olümpose lumi"), mille jalami läbimõõt on 600 km, kraatri läbimõõt 80 km ja kõrgus 24 km. Silma paistab 5000 km pikkune, 120 km laiune ja kuni 8 km sügavune lõhe Valles Marineris. Osa pinnavorme - kuivanud jõesänge meenutavad orud, poolenisti ärauhutud valliga kraatrid - lubavad arvata, et varem on Marsil olnud vett. Seda kinnitavad ka viimasel Marsikulguritega Spirit ja Oppurtunity tehtud pinnaseanalüüsid.

Marsi kuud Phobos (lad., "hirm") ja Deimos (lad., "ahastus"), arvatavasti juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, on korrapäratu kujuga kaljurahnud. Neilgi leidub meteoriidikraatreid ja lõhesid. Phobos tõuseb (läänest) ja loojub (itta) kolm korda ööpäevas, sest ta tiirleb kiiresti. Rohkem kui 100 aastat on väideldud, kas Marsi kuud ja aeg-ajalt planeedi pinnal paistvad tumedad jooned (nn. Marsi kanalid) on mõistusega olendite rajatised, kuid ei kosmoseaparaatide abil tehtud fotodelt ega planeedi pinnaseproovidest pole leitud mingeid väljasurnud ega praeguse tsivilisatsiooni jälgi.

Planeedi lõunapoolusel on jääst sajamiilise tunnikiirusega väljapurskuvad süsihappegaasi joad. Geisrite purskamise tagajärjel tekivad jääle mustad laigud ning lehviku- ja ämblikukujulised jäljendid.

Andres 8. oktoober 2006, kell 08:32 (UTC)

Ma ei saa aru, mis mõtet neil välislinkidel on. Paarilauselised nupukesed mingilt online-ajakirjanikult, kes teemat absoluutselt ei valda. Kas see on siis tase, millele me peaksime viitama? Äkki jätaks välislinkide rubriigi ikka asjalike ja autoriteetsete allikate jaoks. Siim 3. märts 2009, kell 10:00 (UTC)

No aga võta need siis ära. Peaks vist üldse kokku leppima, kas ongi mõtet eesti ajakirjanduses ilmuvatele asjadele viidata, sest peaaegu alati on neis artiklites mingit jama, või vähemalt ebatäpsusi. --Epp 3. märts 2009, kell 10:32 (UTC)

Ma mõtlengi seda, et vaja on kokkulepet. Ühest artiklist pole neid ju mõtet ära võtta, kui samal ajal teise uusi lisatakse. Mul pole midagi selliste linkide vastu näiteks biograafilistes artiklites, kui lingi taga on näiteks korralik intervjuu, kust saab isiku kohta midagi sisulist teada. Marss on aga hoopis teine lugu. Infot tema kohta on tohutult ning selle kvaliteet kõigub suurtes piirides. Mina näeksin siin linke näiteks NASA vastavale lehele vms. Need online-nupukesed ajavad aga südame pahaks. Siim 3. märts 2009, kell 10:44 (UTC)

Minu arvates peaks eelkõige tegelema eestikeelse kvaliteetse lisalugemise leidmisega. Usun, et kõik inimesed, kes suudavad inglise keeles lugeda ja teavad, et NASA on olemas, oskavad ka ise tema lehe üles leida. Või lähevadki kohe inglise vikisse, kus on kahtlemata peaaegu iga teema kohta rohkem infot ja asjakohasemaid välislinke. --Epp 3. märts 2009, kell 12:12 (UTC)

Siis võib vist eestikeelse Vikipeedia projekti lõpetatuks lugeda? Ingliskeelsega nagunii konkureerida ei suuda, mis me lolli mängime siin. Mina võtan millegi ette ainult siis, kui ma näen, et võimalik on teha suurelt ja hästi. Mulle meeldib Vikipeedia juures kõige rohkem see, et siin teevad inimesed tööd ilma rahata oma vabast ajast. See annab mulle lootust, et projektist võib asja saada. Ja sellepärast ei meeldi mulle lingid online-ajakirjandusele, sest ajakirjanikel on vaja teatud arv artikleid päevas valmis treida. Neid ei huvita kvaliteet ja nende huvides on kirjutada võimalikult lühidalt. Selline saast ei vääri viitamist. Ma usun, et aja jooksul võib ka eestikeelsest Vikipeediast asja saada. Kindel ma selles ei ole, sest eestlasi on ikkagi nii mõttetult vähe, aga proovida võib. Selle eelduseks on, et me ei hakka endale seadma mõttetuid piiranguid, et me oleme nii väiksed ja ega me ei peagi näiteks teaduslikest teemadest kirjutama nii nagu inglise viki. Kui selline mentaliteet juurdub, siis ei vääri Vikipeedia enam sekunditki minu ajast. Siim 3. märts 2009, kell 13:03 (UTC)

Ma tõesti ei saa aru, miks Sa nii tigedaks pead minema. Sul on täpselt samasugune vabadus jama ära kustutada, kui teistel seda lisada, eks. Ja mina ei ole midagi rääkinud eestikeelse vikipeedia lõpetamisest, vaid vastupidi. Ja ega loomulikult ei kaitse ma sellega jamaajakirjandust. Ma ei ole öelnud, et teadusest ei peaks kirjutama nii nagu inglise viki. Lihtsalt seda, et eesti vikipeedia peakski siis eesti keeles sellest kirjutama. --Epp 3. märts 2009, kell 13:37 (UTC)

Siis me saame asjadest samamoodi aru, mis on väga hea. Ka mina arvan, et eestikeelne vikipeedia peakski olema eestikeelne. See aga ei käi välislinkide kohta. Võib-olla läksin tõesti liiga tigedaks ja vabandan. Kindlasti saaks asju ka sõbralikumalt arutada, aga mõnikord mul jookseb juhe kokku. Näiteks siis, kui avaldatakse arvamust, et välislingid peaksid olema eestikeelsed. Ja seda teeb kaks inimest korraga. Loomulikult leidub lugejaid, kes mõistavad vaid eesti keelt, aga me ei saa selle vähemuse pärast olulisi linke panemata jätta. See on nende inimeste oma probleem, et nad pole viitsinud peale eesti keele midagi muud õppida. Minu meelest saavad vaid oma emakeele oskamist endale lubada küll vaid inglise ja võib-olla ka saksa, prantsuse ja hispaania keele rääkijad. Ülejäänud sulgevad ennast sellega üsna piiratud maailma. Siim 3. märts 2009, kell 14:17 (UTC)

Mina leian, et eestikeelses Vikipeedias peaksime me kasutama peamiselt eestikeelseid välislinke. Marsi kohta on siis ehk usaldusväärsed Horisondi artiklid? avjoska 3. märts 2009, kell 12:21 (UTC)

Horisont on kindlasti parem kui ajalehtede online-versioonid, aga Horisont ei ole ka teadusajakiri. Ma pole absoluutselt nõus sellega, et eestikeelses Vikipeedias peaks olema vaid eestikeelsed välislingid. Kust selline seisukoht pärineb? Kas Sa annad endale ikka aru, kui imepisikese osa kogu inimkonna intellektuaalsest panusest annavad eestlased? Ja kui tegemist on teadlastega, siis ei avalda nad seda vähestki mitte eesti keeles, sest siis ei loeks neid keegi. Mina küll soovin, et Vikipeedia teadusteemalistel artiklitel oleks asjalikud välislingid näiteks olulistele teemasse puutuvatele andmebaasidele või autoriteetsetele infokogumitele. Neid ei ole sugugi nii lihtne leida. Loomulikult ei ole selliseid asju eesti keeles olemas. Kui sellised lingid on jama sisse ära uppunud, siis ei leia lugeja neid üles. Siim 3. märts 2009, kell 13:03 (UTC)

Artikli juures tuleb kõigepealt selgeks teha, kas eesti keeles on kirjutatud korralikke artikleid. Eelistatud peaks olema eesti keel, sest ingliskeelset infot saab vaadata ju ka inglise vikist. Kui ikka eesti keeles keegi ei ole kirjutanud või eestlased on kirjutanud inglise keeles, siis peabki kuskilt mujalt võtma. --Tiuks 3. märts 2009, kell 13:53 (UTC)

Mul pole eestikeelsete välislinkide vastu midagi, aga nad peavad väärima seda, et Vikipeedia neile viitab. Minu meelest ei peaks olema keelelist eelistust. Linke tuleb panna vastavalt nende sobivusele. Vaid identse sisu korral tuleks eelistada eestikeelset, mida ma olen ka teinud. Siim 3. märts 2009, kell 14:17 (UTC)

Toetan Siimu! Olles astronoom, tean ma väga hästi, kui nutune just on olukord eestikeelsete astronoomiaalaste resurssidega. Ja ka teistel teemadel - kui ikka eestikeelset infot ei ole või ei kõlba see kuhugi, siis tuleb mingit muukeelset viidata. Ja igal juhul PEAKS olema eelistatud kvaliteetne muukeelne viide keskpärase eestikeelse ees. Vikipeedia olulisim ülesanne on anda ülevaade. Ülevaate juurde on ülimalt mõistlik lisada parimad võimalikud edasist põhjalikumat käsitlust toetavad välislingid. Raisata lugeja aega rämpsu sortimisega on.. kuritegu. Tonisee 3. märts 2009, kell 21:08 (UTC)

Kui ükskõik millise artikli juurde pannakse link ajaleheartiklile, siis tuleb seda käsitleda esialgsena. Võib kergesti juhtuda 1), et kogu lingi taga oleva kasuliku info saab artiklisse integreerida ning jätta alles ainult viide; 2), et on võimalik leida algallikas ning linkida sellele või siis panna kogu sisu artiklisse ning jätta ainult viide algallikale; 3, et) artikkel kvalifitseerub väärtusetuks ning link tuleb eemaldada. Lõplikult jääksid välislinkide alla ainult kvaliteetsed allikad, mille sisu ei ole mingil põhjusel võimalik artiklis täielikult edasi anda. Kui on selliseid eestikeelseid allikaid, siis peaksid nad teiste kõrval olema, sest eesti Vikipeedia lugeja ei pea võõrkeeli oskama.

Minu meelest ei tohiks keelata kellelgi linke lisada. Link võib juhtida tähelepanu mõnele uudisele. Järgmine tegija võib selle üle vaadata ning otsustada, mis sellega teha. Andres 3. märts 2009, kell 22:51 (UTC)

Keelata ei tohi ja ei saagi, kuhu me niimoodi välja jõuame?!? Paraku on emakeelses (aja)kirjanduses teaduseteemalised artiklid reeglina oskamatult/asjatundmatult tõlgitud mõnest võõrkeelsest juba tunduvalt lihtsustatud artiklist ning võivad sellisena tekitada lugejas (kes vaatab esmalt Vikipeediat ning siis artiklit) hulgaliselt segadust. Küsimus taandub imho väga üldistades sellele, et kas Vikipeedia peaks või võiks kajastada kõmu? Aga kõmumaigulisi väljaütlemisi muidu suhteliselt asjalikel teemadel? Kas lahenduseks võiks olla eraldi sektsioon "igapäevaajakirjanduses" avaldatud andmetele? Nature, Slashdot ja SL Õhtuleht ei ole kindlasti võrreldavate kaaludega allikad... Tonisee 4. märts 2009, kell 21:25 (UTC)

Lahendus ongi minu meelest selles, et asjatundlikum inimene vaatab lingi üle ning otsustab, mis sellega peale hakata. Võib asendada asjalikuma lingiga, ja kõige parem on, kui on võimalik sisu artiklisse lisada ning välislink viiteks teha. Kui on tegu alusetu kõmuga, siis seda kajastama tingimata ei pea, välja arvatud juhul, kui on vajadus see ümber lükata. Andres 4. märts 2009, kell 21:38 (UTC)

Ruumala ja mass tuleb normaalsel viisil kirja panna. Andres 11. juuli 2011, kell 21:43 (EEST)[vasta]

"Planeedi lõunapoolusel on jääst sajamiilise tunnikiirusega väljapurskuvad süsihappegaasi joad." Kiiruse võiks esitada ikka kilomeetrites, mitte miilides. 90.191.119.98 14. juuli 2012, kell 15:15 (EEST)[vasta]

jah. Parandasin--Bioneer1 (arutelu) 15. juuli 2012, kell 22:57 (EEST)[vasta]

Kas oleks võimalik täpsustada hetkel jrk viidet nr 1 ? Oletan et allikaks on ilmselt mõni A ja O taskuteatmik, kuid milline, mis aasta..? Viide oli rikkis ja parandasin võttes <ref name="A&O"> -st lihtsalt A&O --Mustvalge (arutelu) 20. juuli 2016, kell 23:41 (EEST)[vasta]

ok, leidus 1987 a A ja O .. --Mustvalge (arutelu) 21. juuli 2016, kell 01:09 (EEST)[vasta]

Eestikeelsed täpitähed viidatud pildil puudu[muuda lähteteksti]

Geograafia ja pinnavormide nimetamine peatükis oleva malli Mall:Marsi_kaart tekstis kuvatakse eestikeelsed sõnad ilma ä ja õ tähtedeta. Algallikas on need kenasti olemas. Paistab mingi tehniline probleem?