Arutelu:Müüdilisus

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Ma ei saa aru, miks see eristus on kunstlik.

Samuti ei ole mulle arusaadav, mis mõttes müüdilisusest räägitakse ilma distantsita. Minu meelest on müütiline see, mis sisaldub müüdis (selle ainena), müüdiline aga see, mis on müüdiga väliselt seotud. Andres 7. aprill 2006, kell 03.28 (UTC)

See minu teada on see mingi uurijate seltskonna poolt välja mõteldud eristus, sestap kunstlik.
Müütilised on kõik need uskumused, mis ei vasta tänapäevasele ratsionaalsele maailmavaatele. Tegemist on välise, seega distantsiga suhtega müütidesse. Näiteks Kalevipoeg on müütiline tegelane. Samas, kui rääkida müüdiga sisemiselt seotud maailmavaatest (nt vanakreeklaste maailmavaatest), siis see pole mitte müütiline, vaid müüdiline.
Mina viitan sisemisuse ja välimise distantsi erinevusele müüdi tarvitamise vaatepunktist mitte müütidest rääkimise vaatepunktist.
Mida tähendab müüdiga väliselt seotud? Too, palun, mingid näitelaused vms! --Kamma 7. aprill 2006, kell 15.12 (UTC)


Olen ka ise sõna "müüdiline" kasutanud, kui olen tundnud, et "müütiline" ei sobi. Sama on teinud Enn Kasak, rohkem ma näiteid ei tea. Minu meelest on see eristus eesti keele kõnelejale loomulik. Niisugused sõnad nagu "müütiline", "loogiline", "füüsiline" ei ole eesti keele seisukohalt analüüsitavad tuletistena. Nende tähendust ei saa eriti laiendada väljapoole nende üldkeelset tähendust. Igatahes ei ole see eristus minu meelest kunstlikum kui mis tahes muu eestikeelse termini kasutamine: iga termin on ju kasutusele võetud mõne uurija või uurijate rühma poolt.
Näite Sa ju ise tõidki. Ei saa öelda näiteks "müütiline maailmavaade". Aga minu põhjendus on hoopis see, et maailmavaade ei kuulu müüdi sisusse (seda ma mõtlesingi välisuse all), vaid ta käib müüdi kui niisugusega kaasas.
Saan vist nüüd aru, mida Sa silmas pidasid: "müüdiline" on tõesti seotud müüdiga, "müütiline" mitte. Mina aga saan neist sõnadest hoopis teisiti aru: ei saa öelda "müütiline uskumus", vaid müütiliseks saab nimetada ainult seda, millesse usutakse. Minu arusaama järgi ei saa nende sõnade eristuse abil eristada tõelist müüti ja "müüti". Andres 7. aprill 2006, kell 16.01 (UTC)

Artiklis püüdsin määratleda seda, mis on "müütilisus" ja "müüdilisus", mis on mõnevõrra keerulisem, kui eristada fraasides omadussõnu "müüdiline/müütiline", sest eristus peab sellega vastavalt sõnavormile ontoloogiliseks minema, millest ka erinevus tõelise ja mitte-tõelise müüdi vahel. Minu meelest on õiged nii Sinu selgitus, kui minu poolt artiklis esitatu. Püüan karikeerida.

Müütiline ehk müütoslik "..." -- tähendab, et "..." on mingis müüdis kui muinasloos sisalduv ("see, millesse usutakse"). Nt. "müütiline Teeba", s. t. Teeba linn nagu me temast müütidest kuulnud oleme. Müütilisus on muinasloolisus, legendaarsus.

Müüdiline ehk müüdipärane, müüdipidine, müüdikaudne "..." -- tähendab, et "..." on toimib läbi müüdi kui olelusviisi, pärib müüdist, saab asu müüdi kaudu ("käib müüdi kui niisugusega kaasas"). Nt. "müüdiline Teeba", s. t. Teeba linn, mis toimib läbi müütide. Müüdilisus oleks müüdid kui olelussfäär vms.

Mis on nüüd puutub tõelise müüdi ja "müüdi" eristamist, siis minu eeldus oli, et müüdilisuse raames ei saa rangelt võttes esineda midagi müütilist, kuna müüdilisus tähendabki, et kõik asjad ilmnevad läbi müüdi -- mistõttu oleks täpsustus "müütiline" ülearune ja tagantjärgi meie jaoks lisatud. Siit jutud distantsist ja vastav eristus. See on, muidugi, küllalt tõlgenduslik, kuna välistab müüdilisuse ja muude olelusvormide paralleelse eksisteerimise, mis teeks mõlema variandi kooskasutuse siiski võimalikuks. Selle nüansi võib artiklist välja jätta või lisada justnimelt ühe võimaliku tõlgitsusliku nüansina.

Kas olemasolevatest täpsustustest tuleneb mingisugune konsensus artikli kohendamiseks? --Kamma 8. aprill 2006, kell 19.57 (UTC)

Noh, Sa võiksid asjad artiklis detailsemalt lahti rääkida, nagu Sa praegu tegid. Mul ei ole sellele vastuväiteid. Ainuke asi, et tuleb arvestada, et meil üldjuhul ei ole eraldi artikleid omadussõnade kohta, seetõttu tuleks siin selgitada ka omadussõnade kasutamist. Peale selle arvan, et võiks olla ka eraldi artikkel "Müüdilisus", kuigi see tähendaks osalist dubleerimist. Andres 8. aprill 2006, kell 20.28 (UTC)