Arutelu:Lubjakivi

Toimetasin pisut, aga vajab veel. Kahtlustan, et see artikkel on suurel määral copy-paste. Siim 19:17, 8 august 2005 (UTC)

Välislingid[muuda lähteteksti]

Lubjatootmine traditsioonilisel meetodil

Selle lingi taga on juttu lubjatootmisest, mitte lubjakivist. Siim 19:20, 8 august 2005 (UTC)

Rahul ma selle artikliga veel ei ole, aga otseselt toimetamise järele ta enam ei karju, mistõttu võtsin toimetamismalli maha. Siim 19:37, 8 august 2005 (UTC)

Millel see loogika põhineb? MInu loogika ütleb, et lubjakivi kõigepealt kaevandatakse ja seejärel kasutatakse, kas sul on vastupidi? Siim 21:38, 8 august 2005 (UTC)

Minu pärast võib ka niipidi olla. Antud juhul, kui kasutamisest pole rohkem juttu kui mingi 92. aasta nimekiri võiks ta tõesti ehk artikli lõpus olla. Siim 21:40, 8 august 2005 (UTC)

Kaltsiumkarbonaat võib lubjakivis esineda aragoniidi või kaltsiidina ehk siis kahe polümorfse erimina. Et aragoniit on normaaltingimustel metastabiilne mineraal, mis aja jooksul kristalliseerub ümber kaltsiidiks, koosneb vanem lubjakivi kaltsiidist. Seega on kaltsiit samuti õige. Eriti Eestis, kus noori lubjakive ei ole. Aga ega kaltsiidi muutmine kaltsiumkarbonaadiks ka vale ole. Siim 26. detsember 2005, kell 17.08 (UTC)

Siiski, kuna seal reas on teised koostisosad mineraalidena, siis kaltsiumkarbonaat ei kõlba sinna. On ju öeldud, et peamiselt kaltsiidist. Ja see on ka õige. Siim 26. detsember 2005, kell 17.11 (UTC)

Mineraalina on lubjakivi kaltsiit

Nii küll kirjutada ei tohi, sest lubjakivi ei ole mineraal. Siim 26. detsember 2005, kell 17.23 (UTC)

Ok. Aga kuskil võiks kaltsiumkarbonaati ikkagi nimetada. Nyyd kadus see vist jällegi ära. --- Ja veel, peaks mainima ka Eestist kaugemal lasuvaid olulisi lubjakive, näiteks marmorit jmt. --Lulu 26. detsember 2005, kell 17.44 (UTC)

Lubjakivi ja lubjakivi[muuda lähteteksti]

Marmor ei ole lubjakivi, kohe kindlasti mitte. Kui sa tahad kindlasti keemilist koostist ära tuua, siis võiks selle panna mineraali nime järele sulgudes keemilise valemina, aga minu meelest ei ole see tingimata vajalik, sest artikkel kaltsiidi kohta, kui ta kirjutatakse, toob selle ära. Siim 26. detsember 2005, kell 17.49 (UTC)

Kas siis eestikeelne terminoloogia on sellest ajast muutunud kui mina ylikoolis käisin? Vähemalt inglise keeles on selgesti öeldud, et Marble is metamorphosed limestone, composed of fairly pure calcite (a crystalline form of calcium carbonate, CaCO3). Või olen ma millestki väga valesti aru saanud? --Lulu 26. detsember 2005, kell 18.45 (UTC)

On üks väike nüanss, millele sa ilmselt ei osanud tähelepanu pöörata. Kivimid jagatakse sette-, moonde- ja tardkivimiteks. Lubjakivi on tekkinud merepõhja settinud lubimuda kivistumisel. Ta on settekivim ja tekkinud madala temperatuuri ja rõhu tingimustes. Marmor on tekkinud karbonaatkivimite moondel sügaval maakoores kõrge rõhu ja temperatuuri tingimusis. Marmor on moondekivim. See, et nad on koostiselt väga lähedased ei oma antud juhul mingit tähtsust. Sama koostisega on näiteks ka basalt ja gabro või rüoliit ja graniit, aga ükski geoloog ei pea neid samaks kivimiks. Siim 26. detsember 2005, kell 20.09 (UTC)

Nyansist saan aru kyll. Moondekivimid ja settekivimid on geoloogiliselt muidugi erinevad asjad. Ehk siis jälle, et kus see piir on? Kui settekivim on vähe moondunud? Mis hetkest alates öeldakse, et ei, nyyd ei ole see enam settekivim, vaid hoopis moondekivim? Aga noh, see on vist juuksekarva lõhkiajamine. Minu mure on see, et kui lupja toodetakse lubjakividest, siis teatavasti Vana-Kreekas, Egiptuses, Babyloonias jm toodeti seda ka marmorist. Tekib miski terminoloogiline kala, või mis? --Lulu 27. detsember 2005, kell 17.31 (UTC)

Piiri moonde ja diageneesi vahel on loomulikult raske tõmmata, sest erinevate mineraalide stabiilsusväljad ehk temperatuuri- ja rõhuvahemikud, milles nad ümberkristalliseerumata saavad eksisteerida, on erinevad, aga on siiski kokku lepitud, et moone algab kas temperatuurilt 200°C või rõhult 300 MPa. Tihti on mõlemad tingimused koos. Siim 28. detsember 2005, kell 16.16 (UTC)

Saan aru, et raskusi valmistab see, et sa võtad sõna 'lubjakivi' sõna-sõnalt. Sinu arvates on kõik kivid, millest toodetakse lupja, automaatselt lubjakivid? Tegelikult on lubjakivi geoloogiline termin, mis defineeritakse tekke ja koostise alusel, aga mitte selle järgi, mis tast tehakse. Seega, geoloogia seisukohalt pole siin mingit terminoloogilist kala. Siim 28. detsember 2005, kell 16.16 (UTC)

Geoloogiline termin on paigas jah. Kysimus pole mitte niivõrd selles, mida lubjakividest toodetakse, vaid koostises. Nagu Sa ytled, defineeritakse geoloogiline termin "lubjakivi" tekke ja koostise alusel. Teke on biogeenne, koostis on valdavalt kaltsiumkarbonaat. Kas ma sain õieti aru, et raskusi tekitab moondekivimite, näit marmori jt kristalliseerunud kaltsiumkarbonaadirikaste mineraalide paigutamine, sest tekkele on järgnenud moone. Eelnevas arutelus viitasin Wikipedia vastavale artiklile, kus muuhulgas ka marmorit nimetatud. Sealt see kysimuski. Et kuidas siis marmor "kohe kindlasti ei ole" lubjakivi? --Lulu 28. detsember 2005, kell 16.36 (UTC)

Lubjakivi on settekivim, mis koosneb valdavalt kaltsiumkarbonaadist. Marmor on moondekivim, mille lähtekivimiks on karbonaatne settekivim. Lubjakivi on alati ja ainult settekivim. Seetõttu ei ole marmor kindlasti lubjakivi. Mis puudutab inglise wiki artiklit marmorist, siis on juba avalause vigane. Marmor ei ole mitte moondunud lubjakivi, vaid moondunud karbonaatkivim. Marmori lähtekivimiks võib peale lubjakivi olla ka näiteks dolomiit (dolokivi). Siim 28. detsember 2005, kell 18.31 (UTC)

Orgaaniliselt pärineb enamik lubjakivisid merede põhja ladestunud limuste ja teiste mereloomade kodadest.

See ei ole tõsi. Enamik biogeense tekkega lubimudast koosneb foraminifeeride kaltsiitsetest kodadest. Foraminifeerid aga ei ole mitte limused, vaid protistid. Siim 28. detsember 2005, kell 16.06 (UTC)

Jajah, siis tuleb see ära parandada. --Lulu 28. detsember 2005, kell 16.36 (UTC)

Lubjakivi on enamasti ühtaegu nii orgaanilise kui ka keemilise ja füüsikalise tekkega mereline settekivim.

Orgaaniliselt pärineb enamik lubjakivisid merede põhja ladestunud limuste ja teiste mereloomade kodadest.

Võtsin need laused välja. Sellisel kujul on nad eksitavad. Kas lubjakivi on orgaaniline? Pigem mitte, sest orgaaniline ei ole sama, mis biogeenne. Orgaanilise tekkega on näiteks põlevkivi. Orgaaniline on seotud süsiniku ja süsivesinikega. Keemilise tekkega võib lubjakivi olla, näiteks allikalubi, aga mis asi on füüsikaline teke, sellest ma küll aru ei saa. Samuti ei pea lubjakivi olema merelise tekkega. Lubimuda settib näiteks ka järvedes (järvelubi) ning paljusid koopaid kaunistavad stalaktiidid ei koosne ka mitte millegist muust kui lubjakivist. See, et enamik lubjakive on tekkinud merepõhja ladestunud limuste kodadest on täiesti vale. Siim 2. jaanuar 2006, kell 18.48 (UTC)

Leheküljel karbonaatkivim: Rahvapärane "paekivi" on "settelise tekkega karbonaatkivimi" ligilähedane sünonüüm. Hergi Kariku raamatus Keemia koduõpetaja, kirjastus Ilo 2003 lk 163 on kirjas: ..kaltsiumkarbonaat, kivimina lubjakivi (paekivi, paas), Eesti rahvuskivi. Maakoores on kaltsiumkarbonaat väga levinud. See on hallika paekivi, erksa marmori, hallikasvalge kriidi, õrn-habraste korallide ja vääriskivina tuntud pärlite koostise põhiühend. nimelik 20. juuli 2016, kell 18:00

Karikul ei ole esitus järjekindel. Marmor, kriit jne ei ole ju paekivi. Vaata artiklit Paekivi. Andres (arutelu) 22. juuli 2016, kell 10:00 (EEST)[vasta]

Ärme kaldume teemast kõrvale. Jutt algas sellest kas lubjakivi on paekivi või mitte. Ka Paemuuseumi lehel on selgesõnaliselt märgitud: Paekivi on lubjakivi, dolokivi ja mergli üldnimetus, kõige levinum vorm on lubjakivi. http://www.paemuuseum.ee/paekivi/moiste/ Seega minu täiendus pole üleliigne, pigem selle kustutamine on asjatundmatu.nimelik 23. juuli 2016, kell 17:00

Palun vabandust, lubjakivi on paekivi küll, vähemalt Eestis, aga kui on kirjas, et lubjakivi rahvapärane nimetus on paekivi, siis jääb mulje, nagu lubjakivi ja paekivi oleks sama asi. Mina arvasin, et Sa seda tahadki öelda, sellepärast kustutasingi. Selle asemel võikski kirjutada, et lubjakivi on paekivi levinuim vorm vms. Andres (arutelu) 23. juuli 2016, kell 23:05 (EEST)[vasta]

Tänades. nimelik 9. august 2016, kell 11:20