Arutelu:Lubi

Artikkel ei ole kuigi hästi mõistetav. Mina ei saa siit aru, et mis asi see lubi liis ikkagi on. Kas tal keemiline valem on? Kui on, siis milline? Kas lubi on konkreetne keemiline aine või on tegemist lõdvalt kasutatava terminiga, mida kasutatakse mitme keemilise aine kohta? Siim 8. jaanuar 2006, kell 17.16 (UTC)

Lubjaks nimetatakse jah kolme erinevat ainet, kaltsiomoksiidi, kaltsiumhüdroksiidi kui ka kaltsiukarbonaati. --Lulu 8. jaanuar 2006, kell 17.19 (UTC)

Ka mina olen nii asjast aru saanud, aga siis tuleb avalauset küll muuta. Tähtis ei ole mitte see, kus ja kuidas lupja kasutatakse, vaid see, mis ta on. Siim 8. jaanuar 2006, kell 17.23 (UTC)

Praeguse artikli asemel tuleb teha täpsustusleht, sest ühes artiklis pole mõtet mitmest eri asjast rääkida. Praegusel juhul ei saa lugeja eriti millestki aru. Siim 8. jaanuar 2006, kell 17.44 (UTC)

See artikkel on jah rohkem sellest, kuidas lupja kasutatakse. See, mis lubi on, peaks olema tõesti selgemini välja kirjutatud. Täpsustuslehekylje tegemist ja kolme erinevasse artiklisse suunamist ei pea soovitavaks. Kindlasti aga peaksid olema eraldi artiklid ja siit viited: kustutamata lubi, kaltsiumoksiid, kustutatud lubi, kaltsiumhüdroksiid, kaltsiumkarbonaat, lubjakivi. --Lulu 8. jaanuar 2006, kell 17.54 (UTC)

Õigupoolest peaks siin veel rääkima sellest, kus ja millal see tehnoloogia yldse leiutati, kust kuhu ja millal levis, millal Eestisse jõudis jne. On väidetud näiteks, et lubja tootmisel ja kasutamisel toimuvad keemilised reaktsioonid on esimesed inimkonna poolt teadlikkult kasutusele võetud keemilised reaktsioonid yldse. Mul ei ole selle kohta praegu piisavalt materjali, muidu kirjutaksin kohe juurde. Kui keegi oskab viidata, oleks tore. --Lulu 8. jaanuar 2006, kell 18.02 (UTC)

Toimetasin, ehk sai paremaks. --Lulu 8. jaanuar 2006, kell 18.15 (UTC)

---

Lubi võib tehnoloogiliselt esineda

Mis see 'tehnoloogiliselt' tähendab? Kas poleks parem ilma selle sõnata. Näiteks nii: "Lubjaks võidakse pidada kolme erinevat keemilist ainet" vms. Siim 8. jaanuar 2006, kell 18.23 (UTC)

Noh, olgu siis "tehnoloogilises protsessis", vahet ei ole. Ega aine nimetus ja keemilise aine nimetus ei pea ju alati kokku langema. --Lulu 8. jaanuar 2006, kell 18.33 (UTC)

Ma tahan öelda seda, et sõna "tehnoloogiline" ei sobi. Kaltsiumkarbonaat on täiesti loodusliku tekkega aine. Mis seos tal tehnoloogiliste protsessidega on? Siim 8. jaanuar 2006, kell 18.41 (UTC)

Ma tahan vist öelda, et kaltsiumkarbonaat on kõigepealt keemiline aine, mida leidub nii looduses kui ka tehnoloogiliste protsesside tulemusena. Ma arvan, et kui kaltsiumkarbonaati kasutatakse tehnoloogilises protsessis toorainena, siis ta on selle protsessi osa. --Lulu 8. jaanuar 2006, kell 19.13 (UTC)

---

Ma ei tahaks vaielda, aga midagi ei ole teha. Artikkel on ikkagi väga vildakas. Avalause ütleb, et "Lubi on kivide liitmiseks ja kivistuvates segudes kasutatav ehitusmaterjal" ja hiljem on öeldud, et lubi võib olla kolm erinevat keemilist ainet, neist üks kaltsiumkarbonaat. Sellest järeldub ju see, et kaltsiumkarbonaati kasutatakse kivide liitmiseks, aga see pole ju tõsi. Minu arust ei ole kaltsiumkarbonaat üldsegi mitte lubi. Ta on lubja tooraine, mida kas mugavusest või rumalusest lubjaks nimetatakse. Vikipeedia võib küll mainida sellise keelekasutuse olemasolu, aga mitte väitma, et nii asi ongi. Siim 8. jaanuar 2006, kell 20.36 (UTC)

Oh, ega mullegi vaidlemine meeldi, aga mis teha... See on tõsi ju, et kaltsiumkarbonaati kasutatakse kivide liitmiseks. Esiteks toorainena lubja tootmisel. Ja, teiseks, kustutatud lubja (kaltsiumhüdroksiidi) kivistumisel moodustub ju taas kaltsiumkarbonaat, mis kive seob. --Lulu 10. jaanuar 2006, kell 08.48 (UTC)

Lulu, kas sa mõtlesid ise selle välja, et kaltsiumkarbonaat on lubi. Minu allikas on "Glossary of Geology" ISBN 0922152349, mis ütleb täiesti selgelt, et kaltsiumkarbonaat ei ole lubi. Tsiteerin: "The term is used loosely for calcium hydroxide (as in hydrated lime) and incorrectly for calcium carbonate (as in agricultural lime)." Sellele tuginedes olen sunnitud selle artikli vaidlustama. Terminitest kirjutades tuleb toetuda korralikule kirjandusele, mitte oma peale või suvalistele veebilehtedele. Siim 10. jaanuar 2006, kell 11.22 (UTC)

Vabanda, aga mida Sa õieti vaidlustad? Kas seda, et (1) kivistunud lubi on keemilise koostise poolest CaCO₃, või et (2) ernevatel elu-, tegevus- ja teadusaladel võivad mõistetel olla erinevad tähendused? Kui viimast, siis jah, arstiteaduses (veresoonte lupjumine või lubjastumine), bioloogias (lubisklelett, lubikoda), hüdroloogias (lubjarikas vesi või vee lubjasisaldus), põllumajanduses (põldude, happeliste muldade lupjamine), tööstuses, tehnoloogias, jm mõeldakse sõnaühendi "lubi-", "lubja-" jne puhul eelkõige kaltsiumkarbonaadi-sisaldust. Geoloogia on vaid üks teadusharudest, kus seda mõistet kasutatakse. Muide, millest koosneb järvelubi? Lugupidamisega, --Lulu 10. jaanuar 2006, kell 14.04 (UTC)

Vaidlustan selle, et kaltsiumkarbonaat on lubi. See ei ole üldse ainult geoloogiline küsimus. Pigem kuulub see keemia valdkonda. Lubi on kaltsiumoksiid ja sellest lähtuvalt tuleb artikkel ka üles ehitada. Lõdvemas tähenduses mõistetakse lubja all hüdraatunud lupja ehk kaltsiumhüdroksiidi. Kõik muud asjad on lubi vaid rahvakeeles. Sinu näited "järvelubi", "lubiskelett" jne ei ole üldse kõne väärt, sest see, et sõna "lubi" neis termineis esineb, ei tee neist veel lupja. Mille alusel sa üldse oma väiteid esitad? Ütled, et tööstuses mõeldakse lubja all kaltsiumkarbonaati, aga näiteks geoloogias öeldakse "räni" aga mõeldakse "ränidioksiid". Ometi ei tule mul hetkekski pähe sellist lollust, et hakata entsüklopeedias ränioksiidi räniks nimetama. Minu eesmärk on see, et Vikipeedia artiklid oleks selged, korrektsed ning üheseltmõistetavad. Saad ju isegi aru, et rahvaliku kõnepruugi teadusliku terminimna väljakäimine ei sobi entsüklopeediasse. Samuti lugupidamisega. Siim 10. jaanuar 2006, kell 14.20 (UTC)

Tänan vastuse eest. Vestlus muutub huvitavamaks. Mis puutub ränidioksiidi asemel lõdvalt "räni" kasutamisse, siis selles on väike iva sees: näiteks pole vahet, kas ytelda "ränisisaldus" ehk räni kui elemendi sisaldus või "ränidioksiidi sisaldus", vahe on ainult konstandis. Nii et korrektsus ei pruugi kannatada. Aga see selleks. --- Tulles tagasi artikli juurde, siis pole ma enda meelest kyll kuskil ytelnud, et "kaltsiumkarbonaat on lubi". See oleks tõesti ebakorrektne igas mõttes ja sellise väite vaidlustaksin ise ka kohe. Vastupidi, jah, seda kyll: lubjaks nimetatakse (paljudel elu-, tegevus- ja teadusaladel) (muuhulgas) ka kaltsiumkarbonaadi-sisaldusega aineid ja materjale. See on yks selle sõna traditsioonilisi tähendusi paljudel aladel, ka teadusaladel. Kahtlemata oleks korrektsem ytelda kõigil nendel puhkudel "kaltsiumkarbonaat" või vähemalt "kaltsium". Kuid me ei saa seda siin Vikipeedias seda sõnakasutust olematuks teha ega ka lambist ekslikuks kuulutada. Arvan, et Vikipeedia artiklis tuleks seda just nimelt selguse ja täpsuse huvides kindlasti mainida. Mida ma olengi, oma tagasihoidliku arvamuse kohaselt, teinud. Parimate soovidega, --Lulu 10. jaanuar 2006, kell 15.48 (UTC)

Mul ei ole midagi selle vastu, et rääkida artiklis "Lubi" selle termini kõigist kasutustest, kuid ma tahan, et terminoloogilistes küsimustes oleks selgus. Tuleb eristada termini ranget teaduslikku tähendust ning lõdvemaid kõnekeelseid ja osalt ka kirjakeelde lipsanud väärkasutusi nagu kaltsiumkarbonaadi lubjaks pidamine. Praegusel kujul saab artiklit mõista nii, et ka kaltsiumkarbonaat on lubi ja seetõttu on artikkel ka vaidlustatud. Loodan, et see on mõistetav. Minu ettepanek oleks selline, et alustada artiklit lubja rangema teadusliku definitsiooniga, sest teaduslik termin ta ju on, ning hiljem seletaks lahti selle termini muud tähendused. Samas rõhutades, et need ei ole päris korrektsed. Siim 10. jaanuar 2006, kell 16.43 (UTC)

Mida seal geoloogiasõnastikus siis lubjaks nimetatakse? Andres 10. jaanuar 2006, kell 20.11 (UTC)

Lubjaks nimetatakse seal kaltsiumoksiidi ja vabamas tähenduses ka kaltsiumhüdroksiidi. Tegemist ei ole mingi geoloogilise või geoloogiale spetsiifilise lubjadefinitsiooniga, sest lubi pole üldse geoloogiline termin. Seetõttu ei ole mõtet vaieldes rõhuda sellele, et geoloogias on sel terminil mingi omamoodi tähendus. Siim 10. jaanuar 2006, kell 21.14 (UTC)

Aga kas mitte eesti keeles ei nimetata kaltsiumoksiidi kustutamata lubjaks, mitte lubjaks? St, eesti keeles puudub selline kokkulepe, et lihtsalt lubi on kustutamata lubi. "Lubi" ei tähenda täpselt sama mis lime. Andres 10. jaanuar 2006, kell 21.18 (UTC)

Ja ka inglise keeles on kustutamata lubi rangelt võttes ikkagi quick lime või quicklime. Andres 10. jaanuar 2006, kell 21.23 (UTC)

Ka inglise keeles on quicklime ja slaked lime. Kust sa võtad, et inglise lime ja eesti "lubi" on erinevad asjad? Niipalju kui mina olen aru saanud, on nad väga sarnased selle poolest, et termini korrektne kasutamine on lootusetult käest ära läinud. Ka inglise keeles nimetatakse kaltsiumkarbonaati vahest lubjaks, ehkki see pole korrektne. Antud artikli puhul ei ole minu jaoks oluline, kas lubi on kaltsiumoksiid või nii kaltsiumoksiid kui ka kaltsiumhüdroksiid, sest kindlat kokkulepet pole ei inglise ega ka eesti keeles, kuid oluline on, et eemaldataks kaltsiumkarbonaadi nimetamine lubjaks, mis on ilmselgelt vale. Siim 10. jaanuar 2006, kell 21.28 (UTC)

Vaatasin artikli veelkord hoolega yle. Ma ei leidnud seal kuskil, et kaltsiumkarbonaati oleks nimetatud lubjaks. --Lulu 10. jaanuar 2006, kell 21.32 (UTC)

Ei ole mingit vahet, kas nimetada lupja kaltsiumkarbonaadiks või kaltsiumkarbonaati lubjaks. Mõlemad on ühtviisi valed. Siim 10. jaanuar 2006, kell 21.34 (UTC)

"Kivistunud lubi koosneb valdavalt kaltsiumkarbonaadist." Kas nii sobiks? --Lulu 10. jaanuar 2006, kell 21.37 (UTC)

Mis tähendab "kivistunud lubi"? Kaltsiumoksiid esineb niigi tahkete kuubilise süngoonia kristallidena. Artikkel tuleb üles ehitada nii, et sääraseid küsimusi ei teki. Muidugi tuleb rääkida kustutatud lubja kivistumisest. Mul pole selle vastu midagi, aga ma tahan, et artikkel oleks selgemalt üles ehitatud. Proovin homme mõtelda, kuidas seda artiklit minu arust peaks alustama, aga see peaks kindlasti sisaldama lubja definitsiooni ning lühiülevaate termini kasutusest. Rohkem polegi vaja kui paar selgitavat lauset. Tänaseks kõik. Siim 10. jaanuar 2006, kell 21.46 (UTC)

Ma lähtun eelkõige ENE 1. väljaandest. Seal on öeldud, et kaltsiumoksiidi nimetatakse ka põletatud lubjaks ehk kustutamata lubjaks. Pole öeldud, et seda nimetataks lihtsalt lubjaks. Kaltsiumhüdroksiidi nimetatakse kustutatud lubjaks. Need on keemiliste ainete profaansed nimetused. Lubjaks aga nimetatakse ainet (mitte keemilist ainet), mis tekib kaltsiumkasrbonaadi kuumutamisel ahjus. Sellel ainel ei ole kindlat keemilist koostist, sest selle toorainel ei ole kindlat keemilist koostist. Peale selle jääb mulje, et lubi jääb lubjaks ka pärast kustutamist, kuid seda pole päris ühemõtteliselt öeldud. Kaltsiumkarbonaati lubjaks ei nimetata, vaid öeldakse, et kustutatud lubi kivineb kaltsiumkarbonaadiks.

Olen nõus, et sõna erinevaid kasutusi tuleks selles artiklis hoolikalt eritleda. Pole aga leidnud mingit alust eeldada, et sõna "lubi" ainuke korrektne tähendus on 'kaltsiumoksiid'. Vastupidi, just seda see sõna eesti keeles minu meelest ei tähenda. Andres 10. jaanuar 2006, kell 22.06 (UTC)

kui tohib siis ma pakuks ka definitsiooni välja... Lubi on valge pulbriline aine, mida saadakse lubjakivist. - Ahsoous 10. jaanuar 2006, kell 22.32 (UTC)

Et jahvatame lubjakivi pulbriks ja saamegi lubja :) Ma arvan, et nii lihtsalt see asi ei käi. Siim 11. jaanuar 2006, kell 11.02 (UTC)

Andres, lubjal, ma mõtlen kuumutatud kaltsiumkarbonaadil, loomulikult ei ole kindlat keemilist koostist, kuid reaalses elus kindla keemilise koostisega aineid ei esinegi. Ometi, kirjutades mineraalidest, me anname ka nende keemilise koostise keemilise valemi kujul. Ma arvan, et me võime öelda, et lubi on kaltsiumoksiid, sest valdavas enamikus ta seda on. Lubja keemilised omadusedki tulenevad kaltsiumoksiidi keemilistest omadustest. Loomulikult võib ja tulebki mainida seda, et reaalne lubi sisaldab lähteaine ebapuhtuse tõttu lisandeid. Kujuta ette teoreetilist olukorda, et meil on kasutada täiesti puhas kaltsiumkarbonaat. Kas selle kuumutamise produkt siis ei olegi lubi ehk kustutamata lubi. Kas lubi peab tingimata lisandeid sisaldama, nagu sa väidad. Mina arvan, et ei pea. Kaltsiumoksiid mineraalina on justnimelt lubi, sellist mineraali nagu kustutamata lubi ei ole olemas. See on kaltsiumoksiidi tööstuslik termin. Jään ikka selle juurde, et sõna lubi tähendab põhiliselt kaltsiumoksiidi, ehkki mitte tingimata puhast kaltsiumoksiidi. Lubjaks võidakse nimetada ka kaltsiumhüdroksiidi ehk kustutatud lupja, kuid mitte kaltsiumkarbonaati, mis on lubjatootmise tooraine ning kustutatud lubja kivistumise produkt. Siim 11. jaanuar 2006, kell 11.02 (UTC)

Pakun välja järgmise tööversiooni kuidas ligiähedaselt seda artiklit minu meelest peaks alustama:

Lubi on kaltsiumkarbonaadi kuumutamisel tekkiv valge kristalne aine, mis keemiliselt koosneb peamiselt kaltsiumoksiidist. Selliselt toodetud lupja nimetatakse ka kustutamata lubjaks. Lubjaks nimetatakse ka kaltsiumoksiidi hüdraatumisel tekkivat kaltsiumhüdroksiidi ehk kustutatud lupja. Lähteaine (peamiselt lubjakivi) ebapuhtuse tõttu ei ole ka lubi keemiliselt mitte puhas CaO või Ca(OH)₂, vaid segu, mille peamisteks koostisosadeks on eelmainitud keemilised ained. Siim 11. jaanuar 2006, kell 11.14 (UTC)

see et seda definitsiooni sa siiski ümber ei lükka... (kuigi parem sõna on jah pulberjas ja muidugist ka kriidi võiks juurde lisada)... aga tead ma arvan, ära samasta lupja ja kustutamata lupja... ja kui sa nüüd nati lubjatootmisega kursis oled siis tead et selle jaoks, et sedasamust kustutamata lupja saada pead sa kuumutama toorainet umbes 900 kraadi juures... väiksema temperatuuri juures juhtub selline asi et protsessi tulemus ei ole mitte püsiv vaid see saadus muutub lähteaineks tagasi... ja nu siis kui nüüd hakata edasi kirjutama läheb lugu ikke väga pikaks nii et karta on et definitsioonist ei tulegi enam äkki midagi välja... äkki võtaks hoopis kätte ja eristaks siinkohal üleüldse keemilised protsessid ehk tööstusliku kasutuse (kus lubi on nii kaltsumoksiid, -hüdroksiid ja ka -karbonaat) ja mineraali... saaks vast selgem ... ma kujutan juba ette mis juhtub kui kipsi tööstusliku kastamise juurde jõutakse - Ahsoous 11. jaanuar 2006, kell 12.43 (UTC)

Ma ju kirjutangi, et lubjaks nimetatakse nii kustutamata kui ka kustutatud lupja. Lihtsalt mineraalina on lubi kaltsiumoksiid. Muidugi oleks parem kui lubja def. oleks selgem, aga mis teha kui kaht eri ainet lubjaks nimetatakse. Mis puutub sinu definitsiooni, siis vabandust, aga see on täiesti küündimatu. Lubi ei ole kindlasti pulbriks tehtud lubjakivi. Mehaaniline purustamine keemilist koostist ei muuda, aga just seda on vaja, et teha kaltsiumkarbonaadist lupja. Muidugi ma tean seda, et kaltsiumkarbonaati tuleb kuumutada ca 900 kraadi juures, kuid definitsioonis ei ole see minu arvates tingimata vajalik, sest teeks avalause liiga segaseks. Seda võib täpsustada hiljem teksti sees. Tahan rõhutada veel kord seda, et kaltsiumkarbonaat ei ole lubi. Rääkisin sellest täna targemate inimestega, kes seda samuti resoluutselt kinnitasid. Niikaua kui artikkel midagi sellist aimata laseb, jääb ta vaidlustatuks. Siim 11. jaanuar 2006, kell 14.33 (UTC)

Sa kirjutasid Lubi on kaltsiumkarbonaadi kuumutamisel tekkiv valge kristalne aine, mis keemiliselt koosneb peamiselt kaltsiumoksiidist. See lause on põhjusmõtteliselt vigane - Ahsoous 11. jaanuar 2006, kell 16.37 (UTC)

Selles artiklis ei ole üldse juttu kaltsiumoksiidist kui mineraalist, vaid lubjast tehnoloogilise protsessi saadusest. See saadus ei ole mineraal ega keemiline aine. Seetõttu arvan, et jutt mineraalist peaks olema eraldi artiklis. Andres 11. jaanuar 2006, kell 15.31 (UTC)

Ma saan aru küll, et keemilised ained ei esine absoluutselt puhtana, aga neid saab ikkagi keemilise koostise järgi identifitseerida. Seda materjali, millest selles artiklis juttu on, ei nimetata kunagi keemilise koostise järgi. Andres 11. jaanuar 2006, kell 16.04 (UTC)

Andres, mulle tundub, et sa ei saa hästi asjast aru. Ütled, et tehnoloogilise protsessi tulemus ei ole mineraal, aga mulle tundub, et tehnoloogilise protsessi tulemusel just kaltsiumoksiidi kristallid tekivadki. Minugipoolest võib jutt mineraalist olla teises artiklis, kuid vaieldamatuks tõsiasjaks jääb, et kristalne aine "kustutamata lubi" ning mineraal "lubi" on samad asjad. Siin ei ole mõtet vaielda ega mingitele lisanditele rõhuda, sest kõik reaalsed ained sisaldavad lisandeid. Nad ei ole argumendiks. Puhas kaltsiumoksiid eksisteerib vaid teoreetiliselt. Ja kustutamata lupja nimetatakse minu teada igal pool kaltsiumoksiidiks, ehkki korrektsem oleks öelda, et kustutamata lubi koosneb peamiselt kaltsiumoksiidist. Siim 11. jaanuar 2006, kell 16.21 (UTC)

Võib-olla küll, et ma ei saa aru. Minu kaalutlused on järgmised. Kui tehnoloogilise protsessi saadusena tekib kaltsiumoksiid, siis tekib keemiline aine kaltsiumoksiid. Kas kristalliline kaltsiumoksiid on alati mineraal, ka juhul, kui ta on kunstlikult valmistatud? Peale selle, ma saan asjast nii aru, et lupja kui tehnoloogilise protsessi saadust ei valmistata mitte mineraalist, vaid kivimist. (See kivim sisaldab muudki peale kaltsiumkarbonaadi (või dolomiidi), muidu ei räägitakski kivimist.) Nii on entsüklopeedias öeldud. Miks peaks selle saadus siis olema mineraal? Võib-olla ei ole korrektne öelda, et kustutamata lubi on kaltsiumoksiid, aga ma lähtun sellest, et just nii öeldakse. Kui see on vale, siis on teine asi.

Sinu jutust tuleb välja ka see, et sellist asja nagu lubi ei ole olemas. Väidad, et on kustutamata ja kustutatud lubi. Mis see lubi siis sinu jaoks on? Minu jaoks ei ole see arutelu enam huvitav ja kui ma seda asja teile selgeks teha ei suuda, siis ma rohkem ei taha selle teemaga tegeleda. Kui minu poolt välja pakutud definitsioon teid ei rahulda, siis pange kasvõi nii, et lubi on pulbriline lubjakivi :) Ainult et artikkel jääb sel juhul muidugi vaidlustatuks. Siim 11. jaanuar 2006, kell 16.21 (UTC)

Kuidas see siis välja tuleb, et lupja pole olemas? Mulle ei ole ka täpselt selge, mis see lubi on, aga Sinu jutu järgi otsustades on vähemalt kaks eri mõistet: lubi kui mineraal ja lubi kui tehnoloogilise protsessi saadus. Andres 11. jaanuar 2006, kell 17.56 (UTC)

Anna andeks, Siim, aga artiklis pole kuskil öeldud, nagu oleks kaltsiumkarbonaat sama mis lubi. Mida Sa õigupoolest vaidlustad? --Lulu 11. jaanuar 2006, kell 16.30 (UTC)

Vaata korra seda: "Lubjaks nimetatakse jah kolme erinevat ainet, kaltsiomoksiidi, kaltsiumhüdroksiidi kui ka kaltsiukarbonaati. --Lulu 8. jaanuar 2006, kell 17.19 (UTC)" Kas tuleb tuttav ette ja artiklist: "Lubi võib tehnoloogilises protsessis esineda kolme erineva keemilise ainena:... " Neist üks on kaltsiumkarbonaat. Artikkel ütleb täiesti selgelt, et lubi on tehnoloogilises protsessis kaltsiumkarbonaat, mis on ilmselge rumalus. Lubi ei ole kindlasti mitte kaltsiumkarbonaat. Siim 11. jaanuar 2006, kell 16.35 (UTC)

Huvi pärast võiks vaadata [1] dokumenti. Seal on öeldud: "Mõiste “lubi” hõlmab kustutamata lupja ja kustutatud lupja ning on mõiste “lubjatooted” sünonüüm.". Andres 11. jaanuar 2006, kell 18.58 (UTC)

Ma usun nüüd, et sain ennist asjast valesti aru. Asi ei ole mitte aine puhtuses, vaid selles, et lubi ei ole ühe konkreetse aine nimetus, vaid kahe aine koondnimetus. Andres 12. jaanuar 2006, kell 06.18 (UTC)

Välislingid

• Lubjatootmine traditsioonilisel meetodil 28.07.2008 oli link katki

Andres 28. juuli 2008, kell 10:19 (UTC)