Arutelu:Liiduvabariik

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Jugoslaavial olid ka liiduvabariigid. Andres 16:31, 27 Jun 2004 (UTC)

Kas Jugoslaaviasse kuulusid "liiduvabariigid" või "vabariigid" ? - Urmas 17:15, 27 Jun 2004 (UTC)

Vene NFSV oli erand: 1) Föderatiivne ja 2) polnud "Venema Kommunistlikku Parteid". --Lulu 05:31, 25 Jun 2005 (UTC)

Jah, ta arvati liiduvabariikide hulka, kuid tema nimi oli teistsugune (see oli küll ainult nime modifikatsioon). Jah, polnud Venemaa KP-d ega ka näiteks Venemaa Teaduste Akadeemiat. Need asjad tuleks teksti sisse kirjutada. Andres 20:13, 25 juuni 2005 (UTC)
artikli pealkiri ja sisu ei lähe korralikult kokku. Minu arust peaks eraldama termini ja selle kasutamise. Eriti kui veel liiduvabariigid olid ka Jugoslaavias kasutusel.
Nõukogude liidu liiduvabariikide osa võiks tõsta näiteks "Nõukogude liidu haldusjaotus" artiklisse ja siis seal ära tuua ka rajoonid ja oblastid jne.
Sama lugu on ka liidumaa ja föderaalringkond artiklitega --TarmoK 21:36, 25 juuni 2005 (UTC)
Ma ei poolda seda. Minu meelest vastab praegune sisu hästi pealkirjale, kuigi artikkel vajab ümberkorraldamist. Andres 05:19, 26 juuni 2005 (UTC)
Tegin algust pisut ümber. Peaks tegema parandused vastavalt Lulu märkusele ning ma teeksin ka liiduvabariikide nimekirja, lisades, millisel ajavahemikul üks või teine liiduvabariik eksisteeris. Tuleks ka selgitada, milline oli liiduvabariigi staatus ametlikult ja milline tegelikult. Edasi, peaks olema juttu ka sellest, miks liiduvabariigid loodi ("leninlik rahvuspoliitika"), kuidas näiteks stalinlikus konstitutsioonis neid nimetati suveräänseteks ning kuidas hiljem kõik see viis nende iseseisvuseni. Andres 05:31, 26 juuni 2005 (UTC)

Toon ära vana variandi, sest minu meelest ei tule kõik muudatused kasuks.

Liiduvabariikideks on nimetatud formaalsete riikluse tunnustega, ametlikult suveräänseteks riikideks peetud 1. järgu haldusüksusi Nõukogude Liidus ja Jugoslaavia Föderatiivses Sotsialistlikus Vabariigis. Sarnased moodustised olid ka Tšehhoslovakkia Sotsialistlikus Vabariigis.

==Nõukogude Liit== Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidus nimetati liiduvabariike ametlikult nõukogude sotsialistlikeks vabariikideks (ametlikud nimed lõppesid enamasti "Nõukogude Sotsialistlik Vabariik" (lühend: NSV). Nende arv kõikus, ulatudes eri aastatel 6-st 16-ni.

Liiduvabariikidel oli oma valitsus (ministrite nõukogu), parlament (ülemnõukogu) ning riigipea (ülemnõukogu presiidiumi esimees), kommunistlikud parteid, teatud ajavahemikul isegi relvajõud (aastani 1953) jne. Ukraina NSV ja Valgevene NSV kuulusid koguni ÜRO-sse. Liiduvabariikide autonoomia oli suuremas osas formaalne, kõik vähegi olulisemad küsimused otsustati või kooskõlastati siiski Moskvas.

Kuus liiduvabariiki - Vene NFSV, Ukraina NSV, Valgevene NSV, Gruusia NSV, Armeenia NSV ja Aserbaidžaani NSV - olid Nõukogude Liidu asutajateks. Hiljem lisandus liiduvabariike ANSV-de muutmisel, reorganiseerimisel liiduvabariikideks (nt Kasahhi NSV ja Tadžiki NSV) või uute territooriumide vallutamisel (Eesti NSV, Läti NSV ja Leedu NSV).

==Vaata ka== *nõukogude sotsialistlik vabariik *nõukogude vabariik *autonoomne vabariik

Andres 18:45, 7 august 2005 (UTC)

Ma ei saa aru, miks Sa jätsid osa materjali välja. Andres 18:57, 7 august 2005 (UTC)

Parema loetavuse huvides. See materjal kordab seda, mis on juba artiklis Nõukogude Liit ning liiduvabariikidele eraldi pühendatud artiklites. --Lulu 19:03, 7 august 2005 (UTC)
Mis siis sellest on, kui kordab. Minu meelest on hea, kui lugeja saab kõik ühest kohast kätte. Andres 19:14, 7 august 2005 (UTC)

Näiteks Tšehhoslovakkias ei olnud liiduvabariigitaolisi moodustisi, enne kui riik nimetati ümber Tšehhoslovakkia Sotsialistlikuks Vabariigiks. Andres 19:00, 7 august 2005 (UTC)

Selle saab juurde märkida. --Lulu 19:03, 7 august 2005 (UTC)
Märgi siis need asjad juurde, mis Sa välja jätsid. Andres 19:14, 7 august 2005 (UTC)

Ok, aga ainus asi, mis ei korda teiste artiklite materjale, on Ukraina NSV ja Valgevene NSV kuulusid koguni ÜRO-sse. Selle panen sisse kyll, kui see vajalikuna tundub. --Lulu 19:27, 7 august 2005 (UTC)

Muidugi. Aga ma ei saa aru, mis sellest kordamisest on. Andres 20:06, 7 august 2005 (UTC)

Kõige pikema perioodi vältel kuulus Nõukogude Liitu 15 liiduvabariiki (alates Karjala-Soome NSV likvideerimisest 1956 kuni liidu lagunemiseni 1991).

Leedu kuulutas end 1990 iseseisvaks ja Nõukogude Liidust lahkunuks. On vaieldav, kas ta pärast seda oli liiduvabariik. Peale selle, Tatarstan kuulutas end liiduvabariihiks või midagi taolist, kuid see oli puhtdeklaratiivne. Leedu puhul aga väidetakse, et Nõukogude Liit Leedule majandusblokaadi rakendades sellega faktiliselt tunnistas Leedu iseseisvust.
Eesti, Läti, ja Leedu lakkasid olemast liiduvabariigid enne Nõukogude Liidu lagunemist. Andres 17. august 2006, kell 11:34 (UTC)

Liiduvabariikide süsteemi ja Nõukogude Liidu kui geograafiliset kohanime mittesisaldava nimetuse loomise peamiseks põhjuseks oli kommunistliku (bolševistliku) süsteemi kaugem (sala)eesmärk - allutada endale tasapisi kogu maailm.

vormiliselt oleks see välja näinud aga järjest uute liiduvabariikide näiliselt vabatahtliku astumisega Nõukogude Liitu.

Bulgaaria juhtkond avaldas soovi Nõukogude liitu astuda, kuid Bulgaariat ei võetud vastu.
Nähtavasti olid ka ideoloogilised põhjused, mis tulenesid "leninlikust rahvuspoliitikast". Andres 17. august 2006, kell 11:37 (UTC)

Jajah, neid riike (kas mitte ka Aafrikas?) oli teisigi, kes justkui avaldasid soovi NL koosseisu astuda. --Lulu 17. august 2006, kell 11:45 (UTC)