Arutelu:Lihhenoloogia
1. Töö iseloomustus ja ettepanekud.
Artikkel on kirjutatud heas eesti keeles, sisaldab väga vähe trüki- ja keelevigu. On ülesehituselt kooskõlas vikipeedia heade tavadega.
Koosneb viiest peatükist, kasutatud on mitmeid interneti allikaid ja ühte raamatut, millele on tekstis viidatud nõuetekohaselt. Artikkel on informatiivne ja kergesti loetav, enamus võõrsõnadest on lugejale koheselt defineeritud. Lisaks on palju vikipeedia siseseid linke.
Võib-olla oleks saanud selle teema kohta lisada mõned illustreerivad pildid samblike välimuse kohta. Oleks võinud rääkida ka samblike määramisest?
2. Vead, ebatäpsused.
2.1 Trüki- ja keelevead
Trükiviga peatüki ajalugu all sõna „tasonoomia“ – peaks olema taksonoomia. Kas väljendites – „rootsi teadlane, ameerika botaanik“ jne ei peaks riigi nimed olema suure algustähega? --Kirsi loide 10. november 2011, kell 20:40 (EET)
Rootsi, ameerika, vene jt võib väikese tähega kirjutada küll, kui on mõeldud rahvust. Ameerika kui selline pole pealegi riik (suure tähega Ameerika tähistab maailmajagu). Arvude vahel kasuta "kuni" tähenduses mõttekriipsu.
- Alajaotus "Eesti samblike nimekiri" on natuke segadusseajav. On öeldud, mida nimekiri loetleb ja et tegemist on viimase versiooniga millestki, aga kus ma selle nimekirjaga siis tutvuda saan?
- Randlane, T. & Saag, A. (eds). 1999. Second checklist of lichenized, lichenicolous and allied fungi of Estonia. Nii vormistatakse viidet, aga teksti sees on selline väljendus väga veider.
- "taksoni" tähendust pole tarvis sulgudes selgitada
- loetletud taksonitest 44 liigi esinemine Eestis
- Cetraria sen. lat. Mis see on? Midagi siit peaks olema kaldkirjas. Ka järgnevad ladinakeelsed nimetused kaldkirja.