Arutelu:Laevandus

Võib-olla peaks laevade tüübid mõne muu mõiste alla panema, näiteks laev. Sest laevandus ei jagune laevadeks, vaid erinevateks valdkondadeks, nagu reisilaevandus. Aga seniks, kuni mingi selgelt parem artikkel laevatüüpide jaoks välja mõeldud on, jätan need mõisted siia. Ja võib-olla polegi vaja neid kuhugi tõsta. Jaan513 17:50, 21 Feb 2004 (UTC)

Niikaua kui meil on laevandusest vähe artikleid, võib see nimekiri olla küll siin. Kui artikkel "Laev" on olemas, siis tuleks see nimekiri ka sinna panna. Aga kuskil peaks olema ülevaade sellest, millised artiklid laevandusest üldse olemas on. Esialgu on siin selleks kõige parem koht. Andres 18:42, 21 Feb 2004 (UTC)

---

http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=908666 § 2. Mõisted

15) kohalik rannasõit – meresõit Eesti rannikulähedastes vetes kuni 20 meremiili kaugusel kaldast;

22) lähisõit – meresõit Läänemerel, sisenemiseta Kieli kanalisse ja jäädes Kattegati väinas Skageni neeme paralleelist lõuna poole;

21) rahvusvaheline meresõit – meresõit väljaspool kohalikku rannasõitu, mille ajal sisenetakse välisriigi sadamasse, ja meresõit väljaspool lähisõitu;

ja NB! selline jaotus on vanem kui Eesti riik!

Laevandus

laevanduse all mõistetakse laevade kasutamist inimeste ja lasti veol. Laevu kasutatakse siseveekogudel ja merel, sellest tulenevalt eristatakse sisevee- ja merelaevandust.

Laeva kasutamine oleneb tema kasutusvaldkonnast -väikelaev, reisilaev, kaubalaev, kalalaev, eriotstarbeline laev, päästetööde paat, õppelaev jne ja sõidupiirkonnast – laeva või väikelaeva lubatud kaugenemine sadamast, varjumispaigast või kaldast, mis piirangu korral määratakse meremiilides, sisevetel kilomeetrites ja mille määramisel arvestatakse laeva või väikelaeva konstruktsiooni, seadmeid, püstuvuse näitajaid, ohutusvarustust ning varusid;

Laevatatavad siseveed Eestis on Emajõgi ja Väike-Emajõgi Võrtsjärvest Pikasilla sillani ning Võrtsjärv, Peipsi järv, Pihkva järv ja Lämmijärv ning nimetatud järvedesse suubuvate jõgede laevatatavad suudmed ja alamjooksud ning Narva veehoidla ja Narva jõgi Peipsi järvest kuni Narva koseni;

Sõidupiirkonnad meresõidus on: kohalik rannasõit – meresõit Eesti rannikulähedastes vetes kuni 20 meremiili kaugusel kaldast; lähisõit – meresõit Läänemerel, sisenemiseta Kieli kanalisse ja jäädes Kattegati väinas Skageni neeme paralleelist lõuna poole ja rahvusvaheline meresõit (e. piiranguteta meresõit) – meresõit väljaspool kohalikku rannasõitu, mille ajal sisenetakse välisriigi sadamasse, ja meresõit väljaspool lähisõitu;

Eestis reguleerib Laevade ja väikelaevade ning muude veesõidukite meresõiduohutust ja laevatatavatel sisevetel sõidu ohutust ning laevade turvalisust ja laevaliikluse ohutuse tagamist veeteedel [Meresõiduohutuse seadus] .

Narva jõgi Peipsi järvest kuni Narva koseni; Kas Narva jõgi kosest mereni ja Pärnu jõe alamjooks ei olegi laevatatavad?Akra 2. märts 2008, kell 10:10 (UTC)

laevatatavad siseveed on määratletud meresõiduohutuse seadusega §2 p.11

Mille alla siis need veed kuuluvad?Akra 2. märts 2008, kell 13:59 (UTC)

Need on siseveed, kuid mitte laevatatavad (s.o. riigil ei ole kohustust märgistada veeteedeed). --Vahur 3. märts 2008, kell 12:18 (UTC)

Laevandus majandustegevuse mõistes

majandustegevuse järgi kasutatakse veesõidukeid (tegeletakse laevandusega) tulu saamise eesmärgil. Majandustegevusena ei käsitata veesõiduki kasutamist või rentimist sporditegevuseks ja vaba aja veetmiseks, samuti kasutamist väikelaevajuhtide koolituseks või esitlemist müügi eesmärgil. ([meresõiduohutuse seadus])

Majandustegevuse järgi tegeleb laevandusega Eesti riigis transpordisektor ning põllumajandus- ja jahindussektor

Transpordisektoris tegeletakse reisijate ja kaupade vedudega ning turistide teenindamisega laevadel (suurim veetranspordi ettevõte Eestis ja Läänemerel on AS Tallink Grupp);

Põllumajandus- ja jahindussektoris tegeletakse kalapüügiga veekogudel (nt. ranna- ja avamerekalapüük).

Majandustegevuse järgi ei kuulu laevanduse alla riigi poolt laevadega teostatavad ülesanded nagu veeteede korrasoleku tagamine (Veeteede Ameti halduses olevad laevad), riigi julgeoleku tagamine (piirivalve ja kaitseväe halduses olevad laevad), meresõidualase väljaõppe (laevapereliikmete koolitus) läbiviimine (õppelaevad) ja muud eriotstarbelised ülesanded (nt. teadusuuringud)

Sadamamajandus (laondus, ekspedeerimine, reisiterminalid, logistika) kuulub merendusvaldkonnas transpordi abitegevussektori alla.

See tuleks kuskile sisse panna. Andres 2. märts 2008, kell 12:11 (UTC)

redigeerige ja pange üles

Laevaehitus laevanduse all

Tasub kaaluda, kas laevaehitus ikka sobib kategooriana laevanduse alla.

Laevanduse kategooriatena sobivad sisevee- ja merelaevandus ning võib-olla laevapereliikmete koolitus (väljaõpe)

Pakun välja laevanduse sõnastuse ning kui vastu ei olda, siis riputaks allpool toodu üles.

Laevanduse all mõistetakse veesõidukite kasutamist majandustegevuseks (inimeste ja lasti vedu, kalapüük ), riigihaldusülesannete täitmiseks (veeteede korrashoidmine, riigikaitse tagamine), eriotstarbeks (teadusuuringud), kutsekoolituseks (laevapereliikmete koolitus), Veesõidukeid kasutatakse sisevetel ja merel. Sellest tulenevalt eristatakse sisevee- ja merelaevandust.

Laevandus kuulub merendusklastrisse. --Rein0303 4. märts 2008, kell 07:08 (UTC)

Võiks tekkitada eraldi artikli Laevandus (majandusetegevuse mõistes) võiLaevandus (majanduses) või midagi sarnast.Akra 4. märts 2008, kell 10:34 (UTC)

Selline sõnastus ei haara kogu laevandusega üldises mõites toimuvat vaid lähtub ainult majandustegevusest, seega välistab majndustegevusega mitteseotud laevadega seonduva. Ensüklopeedia ei saa ega tohi aluseks võtta ühe riigi seadust vaid seda mida see mõiste tähendab laiemalt. Seadusest tulenev käsitleb ainult neid vajadusi ja arusaamu mida riik antud hetkel arvab vaja minevat reguleerida selle seaduse alusel. Sedus võidakse muuta juba järgmisel seadusandja istungil ja kogu artikli sisu muutub või võib muutuda ebatäpseks. Analoogilisel teemal vaata Arutelu:Veesõiduk. Samas peab artiklis olema viide seadusele.Akra 4. märts 2008, kell 07:50 (UTC)

Legaaldefinitsioonid võib panna eraldi alajaotusesse. Andres 4. märts 2008, kell 09:50 (UTC)

Sooviks ikkagi teada mllised veed on Narva ja Pärnu jat laevatatavate jõgede alamjooksud. (Vaata eespool arutelus).Akra 4. märts 2008, kell 07:50 (UTC)

Inglise keeles on laevandusele vastavad mõisted shipping - kaupade ja reisijate vedu,s.t merenduses puudutab see reisi- ja kaubalaevastikku ning kuulub majandusliku tegevuse alla ja navigation - merenduses on see laeva juhtimine, meresõit jne.

Pärnu jõgi on sisevesi, aga mitte laevatatav seaduse mõistes.--Rein0303 4. märts 2008, kell 08:37 (UTC)

Vot siit hakkavadgi peale seaduse ja tegeliku elu erinevused. Seepärast ei saagi seda mõistena seadusest maha kirjutada ainult sellega piirdudes. Kas Narva jõgi on siis koseni (alamjooksul) laevatatva seaduse mõistes.Akra 4. märts 2008, kell 10:31 (UTC)

Kui rääkida sisevetest, siis need on jõed ja järved. kui rääkida Eesti laevatatavatest sisevetest, siis need on seadusega paigas ning seda omavoliga ei muuda. S.t. mõisted, mis on seadusaktidega (kas siis riiklikult või rahvusvaheliselt)lahti kirjutatud, tuleb ka nii välja öelda. vastasel juhul tekib olukord, kus üks räägib aiast ja teine aiaaugust

Pärnu jõgi ja Narva jõesuue / alamjooks on siseveed --Rein0303 4. märts 2008, kell 11:11 (UTC)

See, et nad siseveed on on niigi ilma seaduseta selge. Aga kas seal laevaga sõita tohib? Seadus ju reguleerib seda. Aga kui nad ei ole laevatatavate jõgede, kirjas siis seal selle seaduse järgi laevad sõita ei tohiks. Aga tegelikult ju sõidavad. Mis alusel? Paluks asja selguse mõttes täpseid vastuseid. Akra 4. märts 2008, kell 17:45 (UTC)

Kindlasti tohib sõita, see ei ole keelatud. Ainult neid veekogude osasid veeteede amet ei pea märgistama. minu teada pärnu jõgi on märgistamata, samas kui emajõel on märgid üleval, see aga ei tähenda, et kui paadi süvis võimaldab, siis pärnu jõel ei tohi sõita --Rein0303 5. märts 2008, kell 06:23 (UTC)

Narva jõe alamjooks on kindlalt märgistatud. Kes seda siis teeb, kui Veeteede Amet seda ei tee ja tegema ei pea.Akra 5. märts 2008, kell 08:30 (UTC)

--Rein0303 9. märts 2008, kell 08:19 (UTC)

Kui teha artikel pealkirjaga Eesti laevatatavad siseveed siis millised siseveed sinna kuuluvad. Selline artikel oleks ka vajalik.Akra 5. märts 2008, kell 09:00 (UTC)

Muidugi võiks teha pealkiri siseveed või siseveekogu, kuid rahvusvahelises mõistes kuulub siia peale jõgede ja järvede veel sisemeri (inland sea) ja siseveeteed (inland waterways, inland route).

Eesti laevatatavad siseveed võiks ikka olema need, mis seadusega paigas. muidugi võib olla ka selgitus, mida tähendab seaduse mõistes laevatatav sisevesi. narva osas ei oska vastata. võib veeteede ametist küsida--Rein0303 5. märts 2008, kell 18:49 (UTC)

Nagu mina aru saan on see seaduse nimekiri vajalik ainult riigieelarvest raha saamiseks teatud tööde tegemiseks. Tegeliku sisevetel lavasõiduga pole sellel midagi pistmist. Sest see ei keela ega luba seda. Narr on nimekirjast välja jätta eesti suuremaid jõgesid (Narva jõgi). Akra 5. märts 2008, kell 19:05 (UTC)

Seaduse mõistes laevatatav tähendab seda, et riik tagab sellel veekogul laevasõidu ohutuse, s.t. märgistab laevateed. Narva jõesuudme osas arvan, et tegemist on narva-jõesuu sadama märgistusega, kes peab sadama faarvaatri seadusejärgeslt märgistama. --Rein0303 6. märts 2008, kell 06:59 (UTC)

Narva jõesuus olev sadama eri kaid asuvad Narva-Jõesuu linna piires aga on veel Narva sadam allpool Narva maanteesilda. Kes tagab selle laevatatavuse ja veesõidu ohutuse. Riigi nimekirjas seda ei ole järelikult riik ei taga siin ohutusr. Tundub, et selles seduses on mittespetsialisti pilguga vaadates ainult augud.Akra 6. märts 2008, kell 11:47 (UTC)

sadamasse sõidu märgistuse tagab sadam

Jutt ei ole sadamast vaid kahe sadama akvatoorjumi vahele jäävast umbes 12. kilomeetrist.Akra 6. märts 2008, kell 20:19 (UTC)

Siin võib vastuse anda sadamaseaduse §12, sadamavaldaja on kohustatud tagama navigatsioonimärkide paigaldamise ja korrashoiu sadamaalal ning väljaspool seda nende märkide osas, mis teenindavad ainult vastavat sadamat (p.2) --Rein0303 7. märts 2008, kell 11:33 (UTC)

See ei ole see. Jõge kasutavad ka laevad kellesse ei puutu kumbgi sadam. Piirivalve, Keskkonnaamet. Vene riigi laevad.Akra 7. märts 2008, kell 21:22 (UTC)

usun, et sisevetele annab ammendava vastuse prof. Heiki Lindpere raamat Kaasaegne Rahvusvaheline Mereõigus. Selles on peatükis Merealade ja merepõhja kaasaegne õiguslik režiim ära toodud siseveed, territoriaalmeri, erivöönd, väinad, saarestikuriigid, majandusvöönd, mandrilava, avameri, saared, suletud ja poolsuletud meredsüvamerepõhi. --Rein0303 9. märts 2008, kell 08:19 (UTC)

Sellest saabgi järeldada mida üritasin algusest peale, et seadused on liiga kitsad mingi üldtunnustatud mõiste käsitlemiseks, kuna seaduste eesmärk on hoopis teine, kui mõistete selgitamine.Akra 9. märts 2008, kell 18:47 (UTC)

#def

Kas mõisted laevandus ja veetransport on sünoonimid? Arvan, et mõned intervikilingid siia ei sobi. Geonarva 21. juuni 2009, kell 08:01 (UTC)

minu arvates mitte, nt palkide parvetamine metsjõgedel on:

• sessoone tegevus, kuid sellega ei pruugi kaasneda liinide avamist
• tegevus, mis toimub siseveekogudel, s.t magevetel, nagu jõed ja järved
• majandustegevus, alusteks on primitiivsed veesõidukid nimega palgiparved

suwa 21. juuni 2009, kell 08:49 (UTC)