Arutelu:Lükopeen

See on küll sage viga, aga siselinke võiks viidetes (sisulised märkused ehk välja arvatud) ja välislinkides üldiselt vältida. Siis on lihtsam õige asja otsa sattuda ja asjatu link, kuigi siselink, ei jäta ekslikku muljet, et allikas on veebis kättesaadav.

Aga muidu hea töö. 90.190.114.172 19. aprill 2014, kell 12:27 (EEST)[vasta]

Jah, lingid võivad mõnikord segadusse viia, aga minu meelest on ka siselingid sageli vajalikud. Ma olen märkinud selge sõnaga "Veebiversioon" või "Resümee". Andres (arutelu) 20. aprill 2014, kell 14:21 (EEST)[vasta]

Välislinkidega on nüüd üle pingutatud. Kogu Google'it pole ju tarvis ümber kopeerida. Parem olgu mõni valitud link autoriteetsematele lehtedele, mis on otseselt antud teemale pühendatud.

Kasutatud kirjandus ja muu lisalugemise kirjandus peaks olema lahus. Esimene võiks olla näiteks "Viidete" alaosa nagu siin. Muidu on viidatud allikaid raskem leida (allikad võiks muidugi olla ka tähestiku järjekorras). 90.190.114.172 20. aprill 2014, kell 12:24 (EEST)[vasta]

Minu meelest on kronoloogiliselt järjestatud kirjandusloetelu informatiivsem. Aastaarvu järgi on neid minu meelest sama lihtne leida kui nime järgi.

Ma veel tegelen välislinkidega. Ma kaotan tõenäoliselt eestikeelsetest suurema osa ära ning võib-olla mõne panen viidetesse. Ma tegin valiku ja panin autoriteetsemad ja sisukamad ettepoole. Selle üle, mis alles jätta, saab otsustada siis, kui artikkel on rohkem valmis. Ma ei tahaks, et midagi niisugust, mida artiklis ei ole, jääks välja, aga viidata tuleks pigem algallikatele ja autoriteetsetele allikatele. Töö on aeganõudev, ma ei tea, kas või millal ma jätkan. Aga vähemalt linkide kogumine on tulevaste tegijate eest ära tehtud. Andres (arutelu) 20. aprill 2014, kell 14:15 (EEST)[vasta]

Kui nimetame kirjandusloetelu ümber allikateks, siis ei ole lihtsam leida. Idee järgi on tegu sama asjaga. Andres (arutelu) 20. aprill 2014, kell 14:21 (EEST)[vasta]

Selle peale ma ei osanud tulla, et nad on kronoloogiliselt. Kirjanduse loetelud on tavaliselt tähestikuliselt järjestatud, vähemasti väljaspool Vikipeediat.

Ma ei pane ette lihtsalt ümber nimetada, vaid tuua eraldi välja need kirjed, millele viidatakse. Väljaspool Vikipeediat peetakse seda üldiselt veaks, kui kirjanduse loetelus on asju, millele ei viidata. Et seda segadust ei tekiks ja allikaid ei peaks otsima muude viitamata kirjete seast, on minu meelest parem teha eraldi kirjanduse loetelud. 90.190.114.172 20. aprill 2014, kell 14:44 (EEST)[vasta]

Võib ju siis kirjanduse loetelu juurde panna märkuse, et see on kronoloogiline.

Veaga on tegu juhul, kui tegu on allikate loeteluga. Mõnikord (kas või näiteks entsüklopeediaartiklites) ju esitatakse eraldi (või ka ainult) kirjanduse loetelu.

Võib ju põhimõtteliselt ka allikate loetelu eraldi teha, aga kui töö on pooleli ja viiteid ning kirjeid kogu aeg lisandub, siis ajab kahekordne arvepidamine asja liiga keeruliseks. Sellega võib siis tegelda, kui asi enam-vähem valmis on. Ja allikate ja kirjanduse loetelu peaksid ideaalis kokku langema. Nendele allikatele, mida kirjanduse loetelusse pole sobilik panna, võib ju viidata tavalisel moel, ilma allikate nimekirja panemata. Andres (arutelu) 20. aprill 2014, kell 16:12 (EEST)[vasta]

Jah, esitatakse küll kirjanduse loetelu materjalidest, millele ei viidata, aga siis pole see segatud viidatavate allikate. Kui on eraldi loetelud, siis dubleerida pole minu meelest mõtet ja võib lihtsalt kasutatud kirjanduse kirjanduse loetlust allikate loetellu tõsta. Siis pole ka raskust ja küllap on ka kirjutajal endal parem ülevaade, milliseid allikaid ta on juba kasutanud. 90.190.114.172 20. aprill 2014, kell 16:42 (EEST)[vasta]

Kirjanduse loetelus pole tähtis, kas midagi on (juba) allikana kasutatud. See ei ole oluline, et ei viidata. Kui sealt osa asju välja tõsta, siis terviklikkus kannatab. Ja koostamist ei tee see lihtsamaks. Niigi on palju detaile, millele tuleb tähelepanu pöörata. Andres (arutelu) 20. aprill 2014, kell 17:23 (EEST)[vasta]

Kirjanduse loetelus iseenesest ei ole tähis, aga on tähis, et need asjad, millele viidatakse on lihtsasti leitavad ja pole muude asjadega sassi aetud. See oli minu algne mõte. 90.190.114.172 20. aprill 2014, kell 17:34 (EEST)[vasta]

Ma arvan, et seda probleemi ei teki, sest kirjanduse ja allikate loetelu langevad lõpuks praktiliselt kokku. Andres (arutelu) 20. aprill 2014, kell 17:39 (EEST)[vasta]

Ma arvan, et sellised kokkulangemised jäävad praktikas harvaks. Või sõltub see pigem sellest, milline kirjandus valida. Ja lõppude lõpuks pole kogu kirjanduse kasutamine eesmärk omaette. 90.190.114.172 20. aprill 2014, kell 18:09 (EEST)[vasta]

Kokkulangemine tuleb siis, kui tahta teha korralik artikkel. Asju, millele viidata pole mõtet, pole tarvis ka kirjanduse loetellu panna. Võib-olla ainult juhul, kui tahta välja tuua eestikeelset kirjandust. Aga selle võib panna eraldi alajaotusse. Andres (arutelu) 20. aprill 2014, kell 18:13 (EEST)[vasta]

Siia lisati pisiparandusena lükopeeni allikate kohta link aimeleheküljele. Ma ei tea, mida arvata, igatahes vist ei mainita seal kõiki allikaid, mida tekstis mainitakse. Andres (arutelu) 21. juuli 2014, kell 11:55 (EEST)[vasta]

Tere Andres!

mina hetkel küll jätaks - toodud allikas on mitmed kasutegurid -imetajate organismi silmas pidades, lühidalt kokku võetud...

Mariina 21. juuli 2014, kell 12:14 (EEST) alias Простота