Arutelu:Kuulmiselundid

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Inimese kõrvad on paarilised.

Kellel on muid kuulmiselundeid? Ritsikatel? Andres 25. september 2007, kell 00:52 (UTC)

Mõtleme esialgu ainult inimese peale. Kui keegi loomadest teab rohkem, andku märku.--Tiuks 25. september 2007, kell 01:31 (UTC)

miks peaks olema eraldi artikkel kuulmiselundist ja kõrvast? --Hendrix 25. september 2007, kell 04:20 (UTC)

Arvan, et kuulmiselundid ei pea tingimata olema kõrvad. Peale selle, Tiuks räägib "kuuldeelunditest", mis hõlmavad ka närve. Andres 25. september 2007, kell 04:48 (UTC)
Edasi, inimese kõrv ei ole ainult kuulmiselund, vaid ka tasakaaluelund. Kõrv on anatoomia mõiste, kuulmiselund füsioloogia mõiste. Andres 25. september 2007, kell 04:49 (UTC)
siis peaks ka peaajus olevatest kuulmiskeskustest juttu tegema.--Hendrix 25. september 2007, kell 04:53 (UTC)

lugu on selle kuulmiselundiga keeruline. Ühed võrdsustavad kuulmiselundi kõrvaga, teised aga ütlevad, et kuulmiselund on Corti elund. Inglise Vikis pole üldse sellist mõistet, nagu auditory organ. On en:auditory system, millesse on kaasatud ka peaaju. Stedman's Medical Dictionary tunnistab mõiste auditory organ vananenuks.--Hendrix 25. september 2007, kell 13:24 (UTC)

Hendrixil väga õige märkus, va see esimene lause, et on keeruline. Nagu kuskil arutelulehel ütlesin, kuuldeelund ehk kuulmiselund on kõrv. Sama moodi, nagu nägemiselund on silm. Corti elund on on silmas võrreldav reetinaga. Kuulmisorganid, nagu üldse meeleorganid (-elundid) on vananenud mõiste, sest tegelikult kõrv kui selline ei kuule ja silm kui selline ei näe. Kuulmis-, nägemis- või muu meelesüsteem hõlmab endas ka juhteteid ja aju(koore) erinevaid piirkondi.--Ken 25. september 2007, kell 13:54 (UTC)

Siin artikli all võib ehk tõesti rääkida vihmauside jms olendite/loomade spetsiaalsetest süsteemidest, mille abil nad maa, vee või õhu vibratsiooni vastu võtavad. Häda selles, et need ei pruugi ka olla ainult spetsiifilised elundid, vaid hõlmavad endas sageli keerukamat süsteemi, mõnel juhul pole nad elundidki ja on ainult spetsiifilised rakud. Nii et lõppkokkuvõttes pakun - siit suunamine kõrvale, muid süsteeme võib kirjeldada artiklis "kuulmine" eraldi alajaotuses.--Ken 25. september 2007, kell 13:54 (UTC)

Kuulmiselund ei ole vananenud mõiste. Pange Google otsingusse ja infot tuleb. Näiteks kuuendal raseduskuul areneb välja kuulmiselund. 20. rasedusnädalaks on tiguorgan, mis on kuulmiselund, saavutanud oma täiskasvanud suuruse täielikult välja arenenud sisekõrva sees. Praegusest hetkest alates reageerib loode järjest suuremale hulgale helidele. --Tiuks 25. september 2007, kell 21:49 (UTC)
Aga see, mille tood näiteks Google'i otsingutulemuse põhjal räägib hoopis tiguorganist ehk corti organist/elundist. See on väga erinev sellest, mis praegu viki artikkel ütleb. Muidugi, ajakiri "Pere ja kodu", samuti algkooliõpikud pole vast kõige parem allikas entsüklopeediateksti jaoks. Tasub ikka vaadata erialast kirjandust, anatoomia- või füsioloogiaraamatuid. Kuskil viitad audentese kooli õppematerjalidele - anatoomia- ja füsioloogia-alastes küsimustes võiks eesti kontekstis vaadata tartu ülikooli arstiteaduskonna õppematerjale, see lõppeks ainus koht, kus ka anatoomia uurimisega tegeletakse, mitte ei õpetata seda referatiivselt.--Ken 26. september 2007, kell 04:55 (UTC)
Pidasin silmas sellist üldharivat juttu kuulmiselundite artiklisse. Aga õige ta on, et peame vaatama ülikooli õppematerjale. --Tiuks 26. september 2007, kell 21:44 (UTC)

Ülikooli õppematerjale võid ju vaadata küll, aga üldentsülopeediat ei saa kirjutada ülikoolis antavate spetsiifiliste teadmiste kohaselt, see siin on (IMHO) põhimõtteliselt ikka koht, kust ka vähesemate teadmistega inimene asjast aimu peaks hakkama saama. - Ahsoous 26. september 2007, kell 22:48 (UTC)

Selge see. Keeruline jutt tuleb kirjutada lihtsamas keeles.--Tiuks 27. september 2007, kell 00:14 (UTC)