Arutelu:Kurjategija

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Ma saan aru, et siin on arvestatud süütuse presumptsiooni. Aga kas see mitte ei käi kellegi kurjategijaks nimetamise kohta. Kui keegi paneb kuriteo toime, siis on ta ju kurjategija ka juhul, kui teda ei tabata. Andres 11:44, 7 august 2005 (UTC)

Eesti Vabariigi Põhiseadus: § 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Ma arvan, et me ei peaks siin hakkama põhiseadusevastast teksti kirjutama. --Lulu 11:56, 7 august 2005 (UTC)

Selle üle, kas tõesti on toime pandud kuritegu, st KarS-is sätestatud koosseisule vastav tegu, otsustab kohus. Seetõttu ei tohiks inimest, keda kohus pole süüdi mõistnud, ka kurjategijaks nimetada. --Heiki e 12:01, 7 august 2005 (UTC)

Siin on minu meelest segi aetud kaks eri küsimust: 1) Kas antud inimene on kurjategija? 2) Kas antud inimest tohib kurjategijaks nimetada?

Kas on või ei ole, selle otsustab kohus. Kellegi kurjategijaks nimetamine lõhnab aga, paraku, omakohtu järele, mida tsiviliseeritud maailmas ja õigusriigis ei tohiks lubada. --Lulu 17:15, 7 august 2005 (UTC)

Peale selle, kas inimene on kurjategija ka juhul, kui süüdimõistev kohtuotsus hiljem osutub ekslikuks? Andres 15:49, 7 august 2005 (UTC)

Kohtuotsuse õigsuse või ekslikkuse yle otsustavad samuti kohtuorganid. Teoreetiliselt võimalik, et tehakse uus, rehabiliteeriv kohtuotsus, kuid seda juhtub ylimalt harva. (Me räägime muidugi õigusriigi kohtupraktikast ja tsiviliseeritud maailma õigusruumist, mitte totalitaarsete riikide "kohtute" otsustest.)--Lulu 17:15, 7 august 2005 (UTC)

Sellega, mida räägid, olen nõus. Aga minu argument seisneb selles, et kurjategija mõiste on erinev kurjategijaks pidamise tingimustest. Muide, näiteks ENE 1. väljaanne ja EKSS defineerivad kurjategijat kui kuriteo toime pannud isikut, ja minu meelest on see igati mõistlik.

Jah, aga me võiksime olla täpsemad ja korrektsemad. (ENE 1. väljaanne? Sa mõtled nõuka aegset? Seal on hullemaidki möödapanemisi, eriti juriidilistes artiklites. Tol ajal ei hoolitud syytuse presumptsioonist karvavõrdki.) --Lulu 18:32, 7 august 2005 (UTC)

Minu meelest ei vaidlusta see definitsioon mitte kuidagi süütuse presumptsiooni. Andres 18:55, 7 august 2005 (UTC)
Püüan veel selgitada. Kohtuotsus võib anda juriidilise õiguse inimest kurjategijaks nimetada, kuid ei saa muuta inimest kurjategijaks. Kurjategijaks saab inimene ju ikkagi kuritegu sooritades, ja kohtul ei ole sellega mingit pistmist. Andres 17:33, 7 august 2005 (UTC)

Jah, saan aru. Tõepoolest, isikut võib nimetada kurjategijaks pärast süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist ning sellega seonduvalt ka tagasihaaravalt juba alates kuriteo sooritamise momendist. Kysimus on selles, et kuni pole jõustunud kohtuotsust, ei pruugi me teada, kas ta on kurjategija või mitte. See lihtsalt ei ole meie otsustada. Artikli viga on muidugi see, et ta on liiga lyhike. Katsun täiendada. --Lulu 18:32, 7 august 2005 (UTC)

Minu meelest ei ole võimalik usutavalt anda kurjategija mõistele definitsiooni, mis sõltuks kohtuotsusest. Kurjategija mõiste ei ole ju üldse seotud konkreetse isikuga. Andres 18:55, 7 august 2005 (UTC)
Selgitan veel kord. Kujuta ette, et artikkel Isa algab nii: Lapse isa on lapse ema abikaasa või isik, kelle isaduse kohus on tuvastanud. Andres 19:11, 7 august 2005 (UTC)
Vanemate puhul eeldatakse, et nad on vanemad ja seda, et ei ole tuleb eraldi ümber hinnata. Kahtlusaluse puhul eeldatakse, et ta ei ole kurjategija ning selle üle, kas ta on, otsutab kohus (see ongi süütuse presumptsioon e in dubio pro reo). --Heiki e 08:07, 8 august 2005 (UTC)

Niisama toon sisse, et asja keerulisemaks ajada ;-). Nõuka ajal olid kurjategijad ka näiteks edukamad põldurid ja ettevõtjad jne. Islamimaades on häbistatud tütre tapmine täiesti seaduspärane jms. Definitsioon võiks käsitleda mingit moodi ka seda, et kurjategija tegevus on vastuolus antud kohas ja antud ajal kehtiva õiguskorraga vms. Mis puutub süüdimõistmisse, siis minuarvates pole see alati kohustuslik. Ma ei ole küll NSVL ajaloos väga tugev, aga kas nt. Stalin mõisteti kunagi süüdi inimsusevastastes kuritegudes? Aga kurjategijaks peetakse teda küll. Tunnistagem: Teema on keeruline :-) --Boy 21:54, 7 august 2005 (UTC)

Jajah, on plaanis need aspektid ka lisada. Tingimata. --Lulu 09:02, 8 august 2005 (UTC)

Nõukaaja definitsioonid ei kõlba kindlasti, siis kujutas karistusõigus (tollal kriminaalõigus) midagi muud. Kui aega saan, siis süvenen. --Heiki e 05:48, 8 august 2005 (UTC)

Ehk on vajalikud kaks definitsiooni: kõnekeelne ja karistusõiguslik? --Heiki e 08:10, 8 august 2005 (UTC)