Arutelu:Kuramaa hertsogiriik
Kas nende kahe riigi vahel oli mingi järjepidevus? Kas ka uue riigi nimi oli Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik? Kas ka uue riigi ametlik keel oli saksa keel? Andres 4. oktoober 2005, kell 08.08 (UTC)
Tegin natuke ringi, ehk ei teki selliselt arvamust kahe riigi järjepidevusest (mida võidi sakslaste poolt taodelda - oli ju Vene keiser oma troonist ja tiitlitest lahti ütelnud, seega Kuramaa hertsogi koht vaba ;) ). Ka võtsin välja nt rahvaarvu, mida ajaloolise riigi puhul põhiandmetes näidata ei saa, sest on muutuv suurus. Jätsin praegu sisse Kuldiga pealinnana, ehkki see fakt vajaks kontrollimist. - Urmas 6. oktoober 2005, kell 10.00 (UTC)
- Kes oli Karl? Kas tõesti "Petr Biron"? Andres 6. oktoober 2005, kell 19.57 (UTC)
Tühistasin viimased muudatused, sest need muutsid artikli sisu vääriti mõistetavaks. Kuramaa hertsogiriik uusajal oli Rzeczpospolita vasallriik ja puhverriik vastu Venemaad. 1918. aasta oma aga Saksamaa vasall. Riiginime, mida viimane kirjutaja esitas, kui mõlemale riigile ühist, seda kindlasti polnud - on vaevalt mõeldav, et baltisaksa riigi nimi 20. sajandil oli ladinakeelne. Endine artikli korrastatud jaotus kahe perioodi vahel kaotati. Ajaloolise riigi rahvaarvu esitamine tabelis on mõttetu ja ilma aastaarvuta lausa väär. Rahvaarv on muutuv suurus ja rahvaarvu muutustele tuleb pühendada artikli tekstis alalõik, kus kirjeldatakse muutusi. Äärmiselt oluline on meeles pidada, et kindlaid andmeid rahvaarvu kohta annavad vaid rahvaloendused. Hinnanguliste andmete (nagu siinkohal) koht ei ole fakte (olemuselt) kajastavas tabelis. 1918. aasta hertsogiriik oli välja kujunemata riik, millel polnud naabritega kokku lepitud piire (seega ei saa rääkida pindalanumbritest ega ka rahvaarvust 1918). Kujunemata, vaevalt kuu eksisteerinud riigi sümboolikast rääkimine pole tõsiselt võetav. Kaart, mis praegu illustreerib artiklit, on õige ajavahemikust mil Rootsi vallutas Poolalt Liivimaa kuni aastani 1701, kui Preisimaa hertsogiriigist sai kuningriik; seda tingimusel, et kaardil märgitud "Livland" on osa Rootsi riigist. - Urmas 26. oktoober 2005, kell 12.15 (UTC)
- Rahvaloendused küll kindlaid arve ei anna. Alati jäetakse palju inimesi (illegaalseid elanikke, kodutuid , ...) loendamata, lisaks usutakse inimese enda ütlusi. Rahvaarvu määramiseks on veel ametlik jooksev arvepidamine, mis samuti ei anna kindlat arvu, ja hinnangud (näiteks ÜRO hinnangud), mis võivad olla usaldatavamad kui ametlikud andmed (vaata näiteks Tirana). Arvan, et rahvaarvu puhul tuleb lihtsalt kirjeldada, kuidas see on saadud või mis allikast see on võetud, ja siis ongi tegemist faktiga. Andres 26. oktoober 2005, kell 15.58 (UTC)
- Jah, see on see mis puudutab rahvaarvu tähapäevases, XX-XXI sajandi kontekstis. Ajalooliste riikide puhul on enamus andmeid mitte loenduse läbi saadud, vaid hinnangulised; või on loendatud nt ainult teatud seisusesse kuuluvaid mehi või näiteks kokku loetud majapidamised. See, et riigis on nt 20 000 majapidamist (talu) kokku loetud ja igas majapidamises on keskmiselt 5-6 inimest, siis on fakt loendatud majapidamiste arv, mitte elanike arv, mis on saadud majapidamiste arvu ja keskmise majapidamise liikmete arvu korrutamisel. - Urmas 27. oktoober 2005, kell 08.07 (UTC)
Huvitav, mis riigi alt Eesti oma iseseisvuse 1918. aasta 23./24. veebruaril välja kuulutas, kui Venemaad ei eksisteerinud???
Sakslased (ja baltisakslased) kasutasid ära Bresti rahu (3. märtsil 1918). Enne seda oli tegemist sulaselge okupatsiooniga. Mis tingimustel Venemaa läänealad Saksamaale loovutati, tuleks lugeda Bresti rahu tekstist. Ja siis kirjutada, mis režiim valitses 3.-15. märtsini 1918 Kuramaal. - Urmas 23. november 2005, kell 13.15 (UTC)
Kuramaa rajas oma esimese koloonia alles pärast Kolmekümneaastase sõja lõppu. Siin on midagi sassi aetud.--WooteleF 30. aprill 2009, kell 12:26 (UTC)
Kolmekümneaastase sõja käigus kaotas aga Kuramaa vaba väljapääsu puudumise tõttu Atlandi ookeanile kontrolli oma kolooniate üle ja oli sunnitud need sõja lõppedes lõplikult teistele riikidele loovutama.
- Võtsin selle lause välja. Andres 30. aprill 2009, kell 20:29 (UTC)
Mis oli valitseja tiitel? Kas "Kuramaa ja Zemgale hertsog"?--WooteleF 22. veebruar 2010, kell 11:24 (UTC)
Pealkiri võiks olla Kuramaa ja Zemgale hertsogiriik.--WooteleF 10. mai 2010, kell 23:37 (EEST)
- Formaalselt võttes oleks see küll õigem, kuid eestikeelses ajalookirjutuses sellist nimekuju peaaegu et ei kohta. Seetõttu võiks põhinimeks ikkagi jääda Kuramaa hertsogiriik. Athanasius Soter 19. august 2011, kell 01:09 (EEST)
"oli riik praeguse Läti alal" Kohe esimeses lauses peaks mainima, et tegemist oli autonoomiat omava vasallriigiga. Velirand (arutelu) 27. jaanuar 2023, kell 10:25 (EET)