Arutelu:Kraav

Kraaviks nimetatakse ka mis tahes otstarbel kaevatud pikka süvendit. Andres 23. aprill 2006, kell 15.37 (UTC)

Seda küll, aga kas sellest peaks rääkima siin artiklis või tuleks nad lahku viia? Siim 23. aprill 2006, kell 15.44 (UTC)

Ma ei tea. Andres 23. aprill 2006, kell 15.57 (UTC)

Kraavi sarnast süvendit, mis pole kaevatud kuivendamise eesmärgil nimetatakse tihti kaevikuks. Aga võib-olla on see kitsalt sõjanduslik termin. Siim 23. aprill 2006, kell 15.58 (UTC)

Kaevik tähendab sõjanduses pealt lahtist kaitserajatist, kuhu varjutakse ja kust tulistatakse. Kaevikuid nimetatakse ka kaitsekraavideks, aga kaitsekraaviks võib sisuliselt nimetada ka näiteks kindlust ümbritsev süvendit, mis tavaliselt vett täis lastakse, mis tavaliselt vett täis lastakse (so vallikraavi). sõna "kaevik" tähendab EKSS-i järgi ka ajutist kraavitaolist süvendit (näiteks dreenikaevik).

Muude kraavide hulka kuuluvad näiteks jooksukraav, kaablikraav, püüniskraav, silokraav, vundamendikraav.

Arvan, et võiks ikkagi alustada kraavi üldisest määratlusest, sest see hõlmab ka siin käsitletud kraavid. Nendest võiks siin pikemalt rääkida, ülejäänutest põhiliselt eraldi artiklites. Andres 23. aprill 2006, kell 16.07 (UTC)

Ka kaevised on mingid asjad, aga ma ei tea, kas nad peavad sarnaselt kraavile olema piklikud. Siim 23. aprill 2006, kell 15.59 (UTC)

Sõnal "kaevis" on kaks tähendust: 'kaevandatud maavara' ja 'maasse kaevatud süvend või kraav'. Viimast nimetatakse ka kaevandiks ja ta ei pea olema piklik. See on siis kraavist üldisem mõiste. Kaevand tähendab ka arheoloogilistel kaevamistel läbikaevatavat ala ning putukate või nende vastsete tekitatud käiku taime kudedes. Andres 23. aprill 2006, kell 16.10 (UTC)

Võib-olla tuleks alguses öelda lihtsalt, et kraav on piklik inimtekkeline süvend ja siis loetleda erinevaid kraavi tüüpe nagu kuivenduskraav, piirikraav, kaitsekraav jne. Siim 23. aprill 2006, kell 16.06 (UTC)

Peab vist rõhutama, et see süvend on (maasse) kaevatud. Alguses võib loetleda küll, aga artikli põhiosa peaks nähtavasti rääkima kraavidest kui tehis-vooluveekogudest, sest neid nimetatakse lihtsalt kraavideks. Andres 23. aprill 2006, kell 16.13 (UTC)

Kraav, vabandage väga, on maa sisse kaevatud auk. Pikergune, kuid auk. Mõni spetsiifiline kraavityyp võib ehk tõesti ehitis olla (korralikult kindlustatud kaitsekraav?), aga enamik kraave ei ole kyll yhestki otsest ehitised. Need on augud. --Oop (arutelu) 30. juuli 2012, kell 19:54 (EEST)

Kui laevakanal on ehitis, miks siis kraav ei ole? Andres (arutelu) 31. juuli 2012, kell 17:48 (EEST)

Noh, laevakanal on yldjuhul natuke enamat kui auk, see on suuremahuline ja vajab toestuskonstruktsioone. Kraavi puhul on lisakonstruktsioonid pigem erand, need erandid ongi ehitised - aga kõige tavalisem pikergune auk, mille põhja koguneb vesi, ei ole. Ehitis peab olema vähemalt mingil määral ehitatud, sellepärast ta ehitis ongi. --Oop (arutelu) 31. juuli 2012, kell 20:31 (EEST)