Arutelu:Korjusepäev

Jutt Gregoriusest kui pühakust ei kuulu siia.

Üks asi veel. Jutt sellest, kelle kaitsepühak mingi pühak on, puudutab ainult katoliiklust, kuid mitte näiteks õigeusku. Seda tuleb alati mainida, et jutt on katoliiklusest. Andres 15:06, 7 Apr 2005 (UTC) Andres 15:06, 7 Apr 2005 (UTC)

maavald.ee ja ja folklore.ee annavad korjusepäevaks 14. jaanuari.

Kirikukalendrites sel päeval Gregoriuse mälestuspäeva ei ole. Andres 6. september 2006, kell 11:16 (UTC)

Gregoriuse sidus 14. sydakuu päeval oleva korjusepäevaga suur eesti ajaloolane ja veel suurem poliitik Lauri Vahtre oma yldsegi mitte teaduslikus artiklis "Soomeugri ja ugrimugri" Vikerkaares (1/1988). mõnevõrra väiksem eesti ajaloolane ja natuke suurem assyyria arheoloog Kahrut Eller on meetrikates tuhninud ega pole yhtegi Gregoriuse-nimelist pyhakut 14. jaanuari mälestuspäevaga leidnud. ise kaldun viimasel ajal pidama seda pyha rahva kokku kogunemise päevaks. analoogia setu korädsipraasnikuga, nagu Peko pidusid on nimetatud. teiselt poolt Georg Mülleri jutlustes on mingi sõna, mida tihti loetakse ja tõlgendatakse "kärajateks", aga mis vist eessilbilt oli o-line (pean tähtsalt eesti ajaloolaselt Jüri Metssalult viite kysima täpsemalt veel). aga selle teooria kohta tuleb veel teaduslik artikkel kirjutada ja enne seda ei ole ta midagi väärt.

aga yldiselt on selle päevanime ymber yks igavene jama ja hägu, mida tuleks kuskilt harutada.

* BERTA tsiteerib Andres Kuperjanovit: "Vanemad kirjamehed A. W. Hupel ja F. J. Wiedemann on ekslikult märkinud taliharjaks 12. märtsi, mis näitab, et päeva tähendus oli 8. sajandi lõpul ja 19. sajandil juba tundmatu. Talihari oli vanas kalendrisüsteemis konkreetne märk, mille abil sai sünkroniseerida kuukalendrit reaalse aastaga."

* Kaido Kama kirjutas tollessamas 1/1988 Vikerkaares "14. Korjusepäev. Vaielusalune tähtpäev. G. Ränga järgi on tegemist ammuse Hupeli veaga, kes ajand segi korjusepäeva ja taliharja (12. urbekuud). K. Vilkuna peab päeva põliseks (korjama-tyvest) ning seostab soome keräjätega (muistsed rahvakogunemised). Ajal, mil koostasime esimesi sirvilaudu, polnud Ränga hypotees tuntud. Kuigi tema väide tundub usutav, oleme seni jäänd ootama täiendavat tõendmaterjali ega ole päeva kalendris ära muutnud. Ei lykka ju Ränga hypotees Vilkuna oma ymber. Ja lõpuks tuleb arvestada ka ligi saja-aastase korjusepäeva traditsiooniga eestikeelseis trykikalendreis. Pika jutu lõpetuseks: korjusepäeva äramuutmine pole välistet, kuid seda teeme alles pärast piisavat tõestust, et mitte paari aasta pärast hakata sirvilaudu järgmise hypoteesi kohaselt uuesti muutma."

* Hiiemäe,Mall. Mõistatuslik korjusepäev;[Paavst Gregoriuse mälestuspäev,12.märtsil] // Postimees.-1996.-12.märts.-Lk.22.

* http://www.maavald.ee/prindi.html?id=561 (Ahto Kaasik ilmselt), kes viitab omakorda

* Lätt, Selma 1970. "Eesti rahvakalender I"

Ohpuu 6. september 2006, kell 11:44 (UTC)

Berta järgi on korjusepäev 12. märts. Andres (arutelu) 7. jaanuar 2015, kell 10:59 (EET)