Arutelu:Kirjand

Kas on pärast kirjandi kirjutamist ikka veel tahtmist Vikipeediat kirjutada, Jaan:-) Andres 15:37, 17 Apr 2004 (UTC)

Nüüd on just natuke rohkem aega ja tahtmist kui enne kirjandit :) Igasugune toimetamine ja uute artiklite lisamine aitab ka teisteks eksamiteks valmistuda. Jaan513 18:51, 17 Apr 2004 (UTC +3)

---

Võrreldes esseega on kirjand vähem kujundlik ja ei tõsta autori arvamust esile. Arutleva kirjandi mõte ongi autori arvamust esile tõsta, (väide-põhjendus-omaarvamus) klassikaliselt. Vähemalt omad kogemused selles vallas otseselt olemas ! --Dj Capricorn 14. veebruar 2006, kell 13.15 (UTC)

Essee tahab esitada ja põhjendada mingit originaalset seisukohta, kirjand seda tavaliselt ei tee. Kujundlikkus ei ole aga minu meelest üldse kriteeriumiks. Andres 14. veebruar 2006, kell 14.02 (UTC)

Viide ümberjutustuse juurest läheb praegu valesse kohta. Peaks mõtlema, mis pealkiri vastavale artiklile panna. Andres 16. veebruar 2006, kell 20.05 (UTC)

Minu arvates on kirjand üldsegi ühes kategoorias valikvastustega testi, kontrolltöö, ümberjutustuse, etteütluse ja referaadiga. Et siis õppetöös kasutatav teadmiste ja oskuste kontrolli vorm, heal juhul ka arutlusoskuse arendamise vahend, aga kindlasti mitte kirjandusžanr.--Ken 16. veebruar 2006, kell 20.16 (UTC)

---

Õnnetu juhtum, igatahes. Mis on kirjand? ... see on sygavalt kirjandusõpetajate ja nende kollegiumite otsustada. Mujal maailmas räägitakse jah, "esseest". Meie "kirjand" on miski imelik moodustis. Sa ei saa seal ilukirjanduslikku teost ymber jutustada, sest kohe öeldakse, et miks sinu enda arvamust ei ole esitatud. Sa ei saa seal väga palju targutada, sest siis öeldakse, et see pole kirjand, vaid sinu isiklike vaadete esitus. Õnnetu zhanrimääratlus, muidugi. Aga kui selline artikkel juba on (ja peabki olema), siis võiks kuskil nimetada, et see on siuke Eesti värk. Lõpukirjand. Sisseastumiskirjand. Jne. Tegelt on sel omad reeglid ja ettekirjutused. Nii et saaks kyll korraliku artikli teha. --Lulu 16. veebruar 2006, kell 21.13 (UTC)

Muidugi saaks. Aga see ei ole ainult Eesti värk. Näiteks Soomeski on küpsuskirjandid ja igal aastal avaldatakse raamat parimate kirjanditega. Inglise sõnal essay on lihtsalt laiem tähendus kui eesti sõnal "essee". Selle alla käivad ka arutlevad kirjandid, kuigi nõuded neile võivad olla formaalsemad kui meie kirjandite puhul. Andres 17. veebruar 2006, kell 06.57 (UTC)

Katkine link

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

• http://www.cicero.ee/kirjandikursus/raamat.php?raamat=1
  • In Kirjand on 2013-06-24 11:42:52, Socket Error: 'Name or service not known'
  • In Kirjand on 2013-07-06 08:04:34, Socket Error: 'Name or service not known'

--MastiBot (arutelu) 6. juuli 2013, kell 11:04 (EEST)

Mida tähendab "üles ehitatud tekst"? Kõlab mõttetusena.146.255.183.157 9. jaanuar 2017, kell 00:10 (EET)

Võtsin välja:

üles ehitatud tekst. See on

1) Viiteallikas ei ole öeldud, et kirjand on üles ehitatud tekst.

2) Pole hästi arusaadav, mida see tähendab.

3) Kui see tähendab, et kirjand on tekst, millel on ülesehitus, siis see on liiga nõrk definitsioon. Paljudel tekstide, mis ei ole kirjandid, on ülesehitus. Andres (arutelu) 9. jaanuar 2017, kell 21:54 (EET)

"Tänapäeva kooli emakeeleõpetuse enesestmõistetavaks koostisosaks on tööliik, kus õpilane, lähtudes antud teemast, koostab oma teadmistele, kujutlustele ja keelelis-stiililistele oskustele tuginedes iseseisva kirjaliku töö. Nimetatakse seda eri rahvaste poolt mitmeti: venelased – сочинение, sakslased – der Aufsatsz, prantslased ja inglased – composition, leedulased – rašinys, soomlased – aine, eestlased – kirjand jne." = Leo Villand. Kirjandiõpetuse teooria ja praktika. Tallinn, 1975, lk. 5.