Arutelu:Kildad

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Arhaikum ja proterosoikum moodustavad ajaliselt valdava osa Maa teadaolevast geoloogilisest minevikust. See on aeg, mil Maa kattus tahke koorega, kujunesid atmosfäär ja hüdrosfäär ning algas elu areng.

Eesti rändkivide hulgas moodustavad moondekivimid umbes 13%. Peale valitsevate migmatiitide ja gneisside esineb vähemal määral amfiboliite, kristallilisi kiltu, fülliite ja savikiltu ning kvartsiite (jotnia kvartsiidid).

Ma ei saa aru miks see jutt siin artiklis on? Siim 20:44, 17 Apr 2005 (UTC)

Kildad, gneisid, graniidid jt on ürg- ja agueooni kivimid ja on selletõttu tugevasti moondunud ning neid kivistisi leidub haruharva. Iga selline leid on geoloogidele tõeliseks suursündmuseks.

Ei saa eriti aru. Ülalmainitud kivimeid tekib ka praegu. Kivistised gneisis ja graniidis? See oleks midagi enamat kui suursündmus, see oleks revolutsioon geoloogias :) Siim 20:44, 17 Apr 2005 (UTC)

Mõtlesin vahepeal, et mida selle artikliga teha ja jõudsin järeldusele, et selle asemel peab olema vähemalt kolm artiklit. Neist esimene "kilt" räägiks konkreetsest moondekivimist, ehkki ma pole kindel, kas selle artikli nimi ei peaks olema "fülliit" ja kilt sellele suunatud. Teine artikkel oleks "kildad" ja see käsitleks kilda mõistet ja loetleks kivimeid, mida nimetatakse kildaks. Kolmas artikkel oleks "kildalisus" kui kivimite väljanägemist iseloomustav mõiste. Selles valdkonnas on geoloogias päris huvitav terminoloogiline probleem. Ka kuulus vaidlus, kas võib ikka öelda "diktüoneemakilt" käib selle alla. Siim 13:17, 18 Apr 2005 (UTC)


"Moone" on ka bioloogiatermin (putukate moone). Andres 03:53, 19 Apr 2005 (UTC)

Siis tuleb vist teha artiklid "moone (bioloogia)" ja "moone (geoloogia)"? Siim 21:03, 20 Apr 2005 (UTC)