Arutelu:Kiidjärve mõis

1746. aastal sai mõisa omanikuks paruness Sophia Helene Wrangel, kes 1748. aastal loovutas mõisa oma pojale Nielo Johann Wrangellile. 1755. aastal pantis Nielo Johann Wrangell mõisa Johann Georg von Rennenkampffile, kes 1762. aastal sai võla katteks mõisa omanikuks. Nielo? Kas mitte Niels?

1814. aastal läks mõis pantimise teel Carl Ludvig von Schultzile, 1818.aastal tema naisele Gattin Anna Dorotheale. Kunagi elas üks USA admiral, kelle nimi oli Husband Kimmel, ma ei tea, millega seoses see mulle meenus.

Täiesti võimalik, et viidatud allikates on vigu. Nende tuvastamiseks tuleks minna arhiivitoimikuid üle kontrollima. Käid ehk ära, anonüümne netikommentaator? --VillaK (arutelu) 3. aprill 2015, kell 17:28 (EEST)

Igaüks võib Vikipeediat anonüümselt teha. --Epp 3. aprill 2015, kell 17:43 (EEST)

Üks asi on anonüümselt teha/parandada, teine asi asjatult kaagutada.--VillaK (arutelu) 3. aprill 2015, kell 17:46 (EEST)

Oot-oot-oot, asjatu see ju ei olnud. Andres (arutelu) 3. aprill 2015, kell 17:50 (EEST)

Oli kunagi üks selline ütlus: "Kus viga näed laita, /.../". Kaasaegne lõpp sellele ütlusele paistab olema: "/.../ seal tule ja tänita." Ma peaksin normaalseks seda vanaaegset lõppu. Kui oli mahti artikkel läbi lugeda ja jäi silma paar viga, siis oleks normaalne, et inimene kontrollib oma kahtlused viidatud allikatest üle ja kui ilmneb, et ka allikates on tõenäoline viga, siis otsib muid allikaid ja parandab. Vabandan, kuid minu hinnangul anonüümsed tänitavad retsensendid ei ole artiklite kvaliteedikontrolliks kõige tõhusam vahend. Ma saan muidugi aru, et head retsensendioskused on defitsiit ja eks inimesed tegutsevad oma nappide oskuste piires. Kuid see anonüümse netikommentaatori stiil, mida siin mõned kirjutajad järjekindlalt viljelevad (uskudes vist ise, et see ongi konstruktiivne kriitika), on mõnevõrra häiriv. Sellest ka minu tõre vastus. Vabandan veelkord. --VillaK (arutelu) 3. aprill 2015, kell 18:45 (EEST)

Mul juhtub ka mõnikord nii, et juhin veale tähelepanu, aga ise ei paranda. Selleks võib olla mitu põhjust: 1) pole kindel, kuidas parandada; 2) parandamist vajavaid asju on palju, kõike ei jõua ise välja uurida ja teha; 3) jaks on lõppemas, ei jaksa ise parandada (raske on end kokku võtta, et mitte vigu teha, võib kergesti vigu teha). Aga mulle endale ka käivad ka mõned märkused närvidele. Aga ikkagi minu meelest on tänuväärne ka see, kui veale lihtsalt näpuga näidatakse. Andres (arutelu) 3. aprill 2015, kell 19:09 (EEST)

Lähtusin teisestest allikatest, sh ehitusmälestise ajaloolisest õiendist ja kohaliku koduloo-uurija koostatud ülevaatest ja seal olid sellised nimekujud. Möönsin, et allikates võib olla vigu, kuid ma ei näinud kohe, kuidas seda on võimalik kontrollida. Aga ilmneb, et Leonhard von Stryk'i 1877. aasta Liivimaa mõisade ajalugu on veebis saksa digiraamatukogus loetav. Tõtt öelda oli see mulle uudis, muidu oleksin kohe sealt üle kontrollinud. Lisasin viite välislinkide alla.--VillaK (arutelu) 3. aprill 2015, kell 19:33 (EEST)