Arutelu:Ketta-opsüsteem

Allikas: Vikipeedia

DoS peaks kindlasti olema eraldi artikkel. Üldse on põhimõte selline, et leheküljed organiseritakse mõistete, mitte sõnade järgi. Andres 15. aprill 2007, kell 20:54 (UTC)

E-teatmiku järgi on eestikeelsed vasted "ketta-opsüsteem" ning "teenusetõkestamise rünne" ehk "DOS-rünne". Viimane on inglise keeles "DoS attack". "DOS" on TTSS-i järgi "kettaoperatsioonisüsteem" ehk "DOS". Andres 15. aprill 2007, kell 20:59 (UTC)

DoS on ka riigidepartemang - Ahsoous 15. aprill 2007, kell 21:14 (UTC)

DoS'i ja riigidepartemangu vahelistest seostest ei oska ma midagi kirjutada Hendrix 16. aprill 2007, kell 05:54 (UTC)

DOS on Microsoft Corporation'ile kuuluv operatsioonisüsteemi kaubamärk. Seega ei saa teisi (teiste firmade) kõvaketta haldussüsteeme nimetada DOS'iks. Viimane eraldi DOS'i täielik opsüsteem kandis versiooninumbrit 6.22. Dos'i kasutati Windows 3.0 ...3.11, DOS 7.xx Windows 95 ja edasi osana. Dosi põhisusest loobuti alates XP'st. AKRA 217.159.152.154 16. aprill 2007, kell 10:23 (UTC)

... väike ääremärkus versiooninumbrite osas - kuigi mitte laialt levinud siis eraldi op.süsteemid on ka MS-DOS 6.23 ja 6.25 - Ahsoous 16. aprill 2007, kell 10:39 (UTC)
Minu teada ikka alates NT 3.51 või mis iganes ta oli, juba loobuti DOS'st. Kaitz 16. aprill 2007, kell 10:28 (UTC)

Need olid minuteada militaarseks kasutamiseks välja töödatud.Akra 16. aprill 2007, kell 10:49 (UTC)

võimalik küll, samas aga puutusin mina 6.25-ga kunagi ka kokku (pangas) - Ahsoous 16. aprill 2007, kell 11:02 (UTC)
Ehk on abiks: http://en.wikipedia.org/wiki/Disk_operating_system --Lulu 16. aprill 2007, kell 10:37 (UTC)

NT on teine asi ja ka seal loobuti minu teada DOS'i alusest alates versioonist NT 4.0. või oli see alles 2000. Minu viga MS-DOS on kaubamärk.Akra 16. aprill 2007, kell 10:47 (UTC)

win NT on välja arenenud hoopis OS/2 op.süsteemist mida MS arendas koos IBM iga kuid kui paraleelselt arendatud Windows 3.0 osutus edukaks. Otsustati ka endapoolt müüdud OS/2 asemel kasutada nime Windows mis aga vihastas IBM'i ning programmide arendused lahknesid. DOS'i toetus oli aga algselt arendatud OS/2-l juba sisse ehitatud, nn. "virtuaal masinas". Ning see oli nii hea, et ta suutis tööle panna kas või mitu eri versiooni DOS-ist, Virtuaal akendes. Mäletatavasti on ju isegi versiooni numbrid WinNT-l päritud OS/2 lt, ainult nimi muutus. Isiklikult olen näinud ka «MS-OS/2 v2.0»-l töötavat masinat.--junos 29. november 2008, kell 19:55 (UTC)

Pealkiri[muuda lähteteksti]

Minu meelest võiks sellised lühendid nagu ADSL ja DOS olla pealkirjadeks, sest neid kasutatakse ka eesti keeles peaaegu alati. Andres 29. aprill 2009, kell 19:49 (UTC)

Minu meelest ka. --Epp 29. aprill 2009, kell 19:52 (UTC)
Nii paistab eestikeelne terminoloogia paremini välja. Tegu on ju selle mõistega millele peaaegu alati kasutatav lühend viitab. Pealekauba entsüklopeedia kirjed käivad vist ikka üldjuhul mõiste, mitte selle lühendi alla ja ümbersuunamisega on artikkel ka lühendi kaudu leitav.--Pikne 29. aprill 2009, kell 23:09
Saan neist argumentidest aru. Aga:
  1. eesti keelde on mõlemal juhul lühend tulnud enne täisnimetust, nii et seda algset lühendit võib isegi võtta põhinimena,
  2. ja eestikeelne täisnimetus on nii harva kasutatav, et pealkirjaks olev väljend ei pruugi olla äratuntav.
Umbes samamoodi on NATO puhul, aga seal on eestikeelne nimi veel hulga tuntum kui siin. Andres 29. aprill 2009, kell 20:18 (UTC)

Andres 29. aprill 2009, kell 20:18 (UTC)

Selge see, et mõiste eestindamise vajadus tekib alles siis kui see kasutusele on võetud. Kui keegi on eestikeelse oskussõnavara väljatöötamise vaevaks võtnud, siis vähemalt põhinimede osas oleks viisakas sellest lähtuda. Samuti ei saa ma aru miks NATO arttikel lühendi all on, EE 7. köites on pika nime all – artikkel avabki tundmatute mõiste sisu. Mina seevastu ei mõista... vabanda.--Pikne 29. aprill 2009, kell 23:36
Minu meelest on need lühendid (vähemalt ADSL) juba eesti keele osad. Lühendid on ju kasutusele võetud sellepärast, et täisnimed on kohmakad. "Ketta-opsüsteem" on kasutatav sõna, aga seda teist saab kasutada ainult kirjeldusena. Seda võib ka teisiti väljendada: lühendi kasutuselevõtt on terminiloome üks viis. Kui pole mõistlikult lühikest väljendit, siis pole ka terminit. Ka rahvusvaheliste organisatsioonide nimed vajavad mingeid lühendeid. Kui lühendid on tuntumad ja kasutatavamad kui pikad nimed, nagu NATO ja vist ka ÜRO, siis tuleb minu meelest neid ka pealkirjades kasutada. Pika nime saab ju artikli alguses välja tuua. Ma ei taha öelda, et lühend oleks pealkirjas õigem, aga parem minu meelest küll.
Me ei räägi siin mitte mõiste, vaid nimetuse tundmatusest. Mõiste on üht-viisi tuntud või tundmatu, nimetagu teda kuidas tahes.
Ei eestindata mõisteid, vaid termineid. Vaja on eestindada mitte lühendit, vaid selle taga olevat väljendit. Andres 29. aprill 2009, kell 21:01 (UTC)
IT-mehed kasutavad kõnepruugis DOS ja mina pooldan ka, et tuntumad lühendid oleks artikli pealkirjaks. --Tiuks 29. aprill 2009, kell 21:12 (UTC)
Termin lühendi taga jääb selle "kohmakusest" hoolimata alles. Lühendi kasutuselevõtt oskussõna pähe ei ole terminiloome, kutselised sõnavara väljatöötajad nii ei talita. Miks sa arvad, et kõik terminid peavad lühikesed olema? Üks asi on suupärasus ja see mida itimehed omavahel räägivad, teine asi mida oskussõnavaraks nimetatakse – see mis arvestab võimalusel eesti keele pärasusega, püüab piisaval määral terminis sisalduvate mõistetega selle sisu avada ja teeb seda just nii lühidalt kui vähegi võimalik. Mis tuntus siia puutub? Kui inimene veel ei teadnud, mis üks või teine asi on või kuidas seda eesti keeles nimetatakse, siis ta saab selle entsüklopeediast teada.--Pikne 30. aprill 2009, kell 0:55
No vaata, eesti keeles on tarvis väljendit nii pika kirjeldava fraasi kui ka lühendi tõlkimiseks. Need kaks asja teineteist ei pruugi asendada. "Ketta-opsüsteem" võib "DOS"-i asemel küll öelda, aga "ADSL"-i pikk väljend ei asenda. "ADSL"-i puhul ei ole leitud piisavalt lühikest vastet, ja arvan, et mõlemal juhul polegi seda otsitud, sest eeldatakse, et kasutatakse lühendit ning lühend ongi see vaste.
Igapäevaselt kasutatavad terminid peavad olema piisavalt lühikesed. Loomulikult ei paku kutselised terminiloojad tähtlühendeid. Aga kas siis kutselised terminiloojad loovad arvutitermineid? Näha on ainult mittekutselise Vallaste ühemehetöö. Üldiselt teevad selliseid asju erialaasjatundjad koostöös kutseliste terminoloogidega.
Kui inimene ei tea, mis üks või teine asi on, siis ta ei tea seda olenemata sellest, kas artiklipealkiri on lühend.
Inimene saab olenemata artiklipealkirjast teada, kuidas ADSL-i eesti keeles nimetatakse, aga ta ei saa niikuinii sellist terminit, mida saaks iga päev "ADSL"-i asemel kasutada. Ei ole lihtsalt võimalik öelda kogu aeg "asümmeetriline digitaalne abonendiliin", seda peab niikuinii kuidagi lühendama, kas või "asümmeetriline liin". Andres 30. aprill 2009, kell 02:56 (UTC)
Kuidas entsüklopeedia kirje pealkiri keelab inimestel lühendit kasutada? Kui neil seda sõna sageli vaja on ja nad tahavad teada kuidas asümmeetriline digitaalne abonendiliin suupärasemalt öelda, siis artikkel isegi pakub lühendi ADSL ja Vallaste rööptermini ADSL-ühendus. Kuigi isegi ilma viimasteta on see inimese enda asi kas ja kuidas ta tahab terminit endale suupärasemaks muuta. Entsüklopeedia kirje peab olema eesti keele jaoks kõige õigema termini / mõiste / nimetuse all, mida lühendid ei asenda – viimased teadupärast on pelgalt suupärasesuse väljendajad.
Jah, näituseks Eesti Terminoloogia Ühingusse on koondunud ka mitmed tehnikateaduste inimesed, kes vägagi täpselt teavad kuidas ühe või teise mõiste / termini sisu avada, ja tõlkefirmad, kes igapäevaselt tarkvara ja muu säärase tõlkimisega tegelevad. Tõsi, eriarvamuste puhul võib Vallaste mõne erandi puhul oma teatmikus oma arvamusest lähtuda (näiteks skanner ja skänner), aga üldjuhul ühemehetööst siin küll rääkida ei saa ja mul ei ole alust arvata, et ka Vallaste vastava eriala inimesena küllalt kutseline ei ole.
Kas su vaist tahab siinkohal veel midagi kahtluse alla seada?--Pikne 30. aprill 2009, kell 9:47
Kas peale e-teatmiku on teisi avalikke allikaid infotehnoloogia terminoloogia kohta? Tean veel ETSS-i, mille usaldatavuse kohta mul pole andmeid, ja üht standardit, kus on vähe termineid. Pidasin silmas, et Vallaste teatmikku ei saa võtta terminoloogide seisukohta väljendavaks, vaid väljendab teatud juhtudel tema isiklikke seisukohti. Vahetegemise võimalust pole. Pidasin silmas, et Vallaste ei ole kutseline terminoloog (keeleinimene).
"Asümmeetriline digitaalne abonendiliin" on minu meelest väljend, mis enamikus kontekstides kasutamiseks ei sobi. Eks sellepärast ole ka Vallaste pakkunud sõna "ADSL-ühendus". "ADSL" ise ei ole tõesti korrektne.
Praegu pole midagi valesti, aga sattumine tuntud lühendilt tundmatule fraasile tekitab minu meelest lugejsle raskusi, sest tema esimene reaktsioon on: kas ma ikka sattusin õigesse kohta. Andres 30. aprill 2009, kell 07:10 (UTC)
Allikaid on loetletud siin ja siin, tundub, et kõige usaldusväärsemaks peetakse viimase kolmandat (V. Hanson, A. Tavast).
Mõnel on see esimine reaktsioon, mõnel ei ole, mõni saab sellest sekundi murdosaga üle, mõni sekunditega – piisab ju vaid pilk definitsioonile heita ning eeldus, et lühendi taga on mingi pikem väljend, on juba enne otsimist olemas. Ma ei ole raskuste osas kindel, kuigi jah, eks mingi mõttetööga tuleb ka kõigi aimelisema teemakäsitluse juures arvestada, kui minnakse võõra eriala terminite kallale.--Pikne 30. aprill 2009, kell 10:50
Aitäh! Need lingid võiksid kuskil nähtavas kohas üleval olla. See kõige usaldusväärsem oli üksvahe ka veebis väljas.
Jah, intelligentsetel inimestel muidugi raskusi ei tohiks olla. Teised võivad aga üldse loobuda. Andres 30. aprill 2009, kell 08:16 (UTC)

Kui eesti keelde panna, siis peaks olema "ketta ohje süsteem".--Rünno 29. aprill 2009, kell 21:20 (UTC)

pärisnimi[muuda lähteteksti]

  • DOS on lühend, mis tuleks lahtikirjutada, vajadusel lisada viited täpsustuselehel
  • ms-dos on registreeritud ja kaubamärk, seega ka pärisnimi, mida ei saa tõlkida, nt pisipehme-kettaohje-süsteem
  • dos-e kui selliseid on olnud enne ja pärast microsofti, ning igaüks võib neid juurde kirjutada
  • botneti rünnaku kohta kasutatakse lühendit ddos

suwa 30. aprill 2009, kell 06:59 (UTC)

Enamus vikides on ta lühendi all. Vaadakse ka täpsutuslehekülge (en:DOS (disambiguation)). --Tiuks 30. aprill 2009, kell 07:12 (UTC)

Leian, et praegune pealkiri on õige, sest see artikkel räägib üldmõistest, mida ingliskeelse lühendiga tähistada ei ole korrektne (kuigi kõnekeeles lubatav). Andres 30. aprill 2009, kell 07:20 (UTC)