Arutelu:Keskkonnatehnoloogia

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Inglise viki suunab green technology to Environmental technologyZosma 22. august 2010, kell 09:39 (EEST)[vasta]

S.t. käsitletakse sünonüümidena. Kuna mõiste on väärtuspõhine, siis võiks eelistada terminit, mis väärtuspõhisusele viitab, seepärast võiks põhinimeks olla roheline tehnoloogia. --Kk 22. august 2010, kell 10:29 (EEST)[vasta]
Paistab jah, et "heal lapsel" mitu nime ja et tegelikult tuleks need ühe artikli alla kokku suunataZosma 22. august 2010, kell 10:38 (EEST)[vasta]

Siin on paras segadus. On olemas ka artikkel ökotehnoloogia (ecotechnology) ehk ökoloogiline tehnoloogia. Siia artiklisse tuleks ilmselt suunata ka artikkel säästev tehnoloogia (sustainable technology).--Bioneer1 25. juuli 2011, kell 23:45 (EEST)[vasta]


Kust praegune definitsioon pärineb?--Bioneer1 25. juuli 2011, kell 23:45 (EEST)[vasta]


Artikkel annab kokku üldise pildi rohelisest tehnoloogiast ja aladest, kus see on vajalik, tekitades huvi vajadusel edasi uurida iga tehnoloogia kohta täpsemalt. Ülesehituselt moodustab terviku, kuigi Hariduse ptk on võib-olla liiga pikk artikli kogusuhets vaadates. Viimane peatükk võiks olla pikem, kui ta on juba eraldi välja toodud. Lisatud pildid on huvitavad, aga ma ei ole kindel, kas esimene neist sobiv vikipeediasse. Huumor on ju iseenesest tore, aga kõigel on oma koht.

Viitamine on väga puudulik, toodud on vaid kaks linki välisallikatele, aga kui tahta kontrollida mingit osa artiklist, siis selleks võimalus puudub. Kuna kasutatud allikaid pole välja toodud, siis ei oska ka nende pädevuse kohta midagi õelda.

Keeleline kvaliteet on üldiselt hea, esinevad mõned kirja- ja trükivead, lauseehitus mõnes kohas võiks parem olla, kuna ei ole hästi aru saada, mis antud lause mõte on, slängi ei esine. Siselinke on piisavalt ja vormistus on hea. Artikkel on struktureertitud ja loogiliselt arenev, liigendus soodustab vajaliku koha ülesleidmist ning lihtsustab lugemist.

Konkreetsemad märkused:

1) Lühend KKT ei ole ilmselt väga laialt levinud ja ametlik (kui muidugi mingi pädev allikas vastupidist ei väida). Nt google otsingusse lüües saab esimeseks tulemuseks "kognitiiv-käitumuslik teraapia".

2) Lauses Siia alla kuuluvad näiteks taastuvate energiaallikate kasutamine, materjalide taaskasutamine, elurikkuse püsimine, prügilate rajamine, reoveepuhastus jne. võiks olla üparemini sõnastatud, just elurikkuse püsimine ei saa olla omaette tehnoloogia

3)ümber delegeerimine ÕS sellist sõna ei tunnistanud. Aga igal juhul peaks see olema kokku kirjutatud.

4)teadlikust kirjutatakse 2xk

5)Lõik "Roheline energia" esiteks pealkirjas on trükiviga. Sisu on vastuoluline ja kohati segadusse ajav. Arvan, et praeguseid energiaallikaid ei saa välja vahetada täiesti, sest ka praegu kasutatakse tuult, päikest jne. Neist kahest lausest jääbki mulje, et just taastuvenergiallikad on vaja välja vahetada ja teadlased näevad selle nimel vaeva. Samuti on seos mikroorganismide ja laualambi jaoks toodetava elektri vahel väike, vaevalt, et see lihtsa kaabliga käib.

6) Lõik "Heitgaasid". Kaks esimest lauset on täpselt samad sisult. Kvoodid riikidele peaks olema määratud Kyotoga - ehk siis mitte kõik riigid ei ole sellele alla kirjutanud ja ei täida neid ega saa karistatud. Kvootide jutt vajaks kinlasti täpsustamist ja linki Kyotole.

7) Sõna "bioremediatsioon" on kolmes kohas erinevalt kirjutatud või on need erinavad tehnoloogiad

8) Sõna "biostimulatioon" on vale

9)In situ ja ex situ meetoditele võiks ka siselingid olla, kuna neid ei ole pikemalt lahti seletatud

10) Enne suundade loetelu võiks koolonit kasutada.

11)"Reostunud vett" ja "anaeroobsetes tingimustes" kirjutatakse lahku.

12) "kasutame me" pole stiililt kõige parem. Kasutatkse vms sobiks paremini.

13) "päikeseenergia", "mahajäetud" kirjutatakse kokku; äkki ka "õhukvaliteet", pole päris kindel.

14) Väga tihedalt ollakse seotud ka materjalide tootmises, põllumajanduses ja tööstuses. Kes on või kuidas on seotud või siis tegevused peaksid vastama küsimusele millega.

15) Sood peaksid olema just ühed liigivaesemad kooslused

16) Ökosüsteemide tehnoloogia ptk all pole leotletud kõik ühes stiiliga (nt sood vs lamminiit ehk ainsus vs mitmus), samuti selat tühik puudu.

17) Geotehnoloogia kirjeldus vajaks konkreetsemat lahendust või midagi võiks parem olla.

18) ETAP lõik: sõna "eesmärk" õigesse käändesse.

19) Üldiselt on Hariduse peatükk võib-olla liiga pikk võrreldes artikli pealkirjas loodud eeldusega kuulda rohkem erinevate roheliste tehmoloogiate kohta, arvestades, et see keskendub ainult Tartu ülikoolis õpetatavale, jättes välja muud õppimisvõimalused nii Eestis kui ka mujal maailmas.

20) Võib-olla oleks võinud olla juttu ka rohelise tehnoloogia kitaskohtadest, arengusuundadest, ajaloost (miks ja kus üldse selline liikumine hakkas ja miks see hetkel nii oluline on, arvestades, et see on enamasti kallim kui muud tehnoloogiad)
21) Kindlasti on keskkonnaga seotud linke palju rohkem kui neid siin toodud

--M.Tuulik 10. november 2011, kell 01:09 (EET)M.Tuulik[vasta]


Palun lisa artiklisse tekstisisesed viited (vaata Vikipeedia:Viitamine). Ning piltidele tuleb panna allkirjad, mis selgitavad, mis täpselt pildil on. Adeliine 17. november 2011, kell 01:18 (EET)[vasta]


Artikkel on natuke liiga lühike. Viitamine on segane. Teksti sees on kolme viidet kasutatud igaüht üks kord, kuid osa teksti on viitamata. Viidete alajaotuses on viited kaks korda välja kirjutatud, seda ei peaks olema, need tuleb kokku koondada.

  • Jätkusuutlike lahenduste hulka kuuluvad
  • maksimaalselt hüvesid
  • lahenduste leidmine kohe
  • meile järgnevatele või meist järgmistele
  • et taastumatud ressursid võimalikult efektiivselt taastuvate vastu vahetada
  • teostama on kantseliitlik sõna, tasub vältida
  • energiaallikate hulka kuuluvad
  • Ökoloogliselt roheliseks energiaks nimetatakse näiteks anaeroobset lagunemist lagunemine on protsess, lagunemist ei saa nimetada energiaks
  • on alla kirjutatud Kyōto protokollill ??
  • Keskkonnatehnoogide jaoks paeluvad ained ka omavahel Ei saa aru
  • siis on avaneb võimalus ??
  • Mikroorganismide tulemusel nende tegevuse tulemusel?
  • tootes igapäevaseid vajadusi Ei saa aru
  • Siia alla kuuluvad see ei ole hea väljendus
  • atmosfääri protsessid on ilma uurimine, õhu kvaliteedi analüüs, kiirguse tase?
  • satelliitidega

Adeliine 27. detsember 2011, kell 14:41 (EET)[vasta]

kirjutis ja Eesti[muuda lähteteksti]

Aru ma ei saa, miks miskist valgest majast on alguses juttu, nagu me enda inimesed, ametnikud, ärimehed, riigijuhid põleks selle teemaga tegelnd. suwa 7. jaanuar 2012, kell 12:18 (EET)[vasta]

Toimetamisvajadusest[muuda lähteteksti]

Parandasin hulga kirjavigu aga parandamist ja täiendamist annaks siin ikka veel päris palju teha. Kuna hetkel artikliga töö käib, siis midagi üles loetlema ei hakka ja loodan, et seis paraneb. Ivo 7. jaanuar 2012, kell 12:24 (EET)[vasta]

Parandasin teksti grammatiliselt nii palju kui praeguseks leidsin. Lisasin tekstile täpsustavaid viiteid. Mida veel teha, et asja täpsemaks muuta?
Läks küll paremaks.
Parandasin veel natuke linkimist, mõned kirjavead jms.
Selline küsimus, et kui artikli nimi on Roheline tehnoloogia aga artiklist tuleb välja nagu põhimõisteks oleks Keskkonnatehnoloogia, siis kas artiklit ei peaks uue nime alla teisaldama?
Mõned kohad võib veel üle kontrollida (pisidetailid nagu näiteks: kemikaalide alla kuuluvad näiteks põllumajaduses laialt kasutatavad väetised – ei ole päris korrektne või huvitavaid lausekonstruktsioone nagu pole hooldusvabad ning vajavad teataval määral hooldust).
Edu! Ivo 7. jaanuar 2012, kell 18:03 (EET)[vasta]
Artikkel oli tõesti juba algusest peale mõeldud keskkonnatehnoloogia mõiste kohta, mis tähendab, et ka nimeliselt võiks ta vikipedias olla keskkonnatehnoloogia nime all. Parandasin ära ka pisivead. Evert 8. jaanuar 2012, kell 22:13 (EET)[vasta]


Katkine link[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 6. juuli 2013, kell 10:46 (EEST)[vasta]