Arutelu:Kepleri seadused

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Artiklis "Johannes Kepler" on ta saksa teadlane, siin Austria oma. See "Austria" on siin pisut kahtlane - kõik teised allikad ütlevad ikka "saksa" - aga vähemalt võiks ühtemoodi olla.

Jah, panin "saksa". Andres 29. oktoober 2010, kell 21:38 (EEST)

Retsensioon õppetöö raames[muuda lähteteksti]

Parandused tekstile[muuda lähteteksti]

Stiili-, faktoloogilised, trüki- kui ka õigekirjavaed tekstis esinemise järjekorras:

  • võrdsetes ajavahemikes - võrdsete ajavahemike jooksul;
  • Kepleri seadused kehtivad ainult üksiku (teiste planeetide gravitatsioon ei mõjuta) massita taevakeha kohta, mis tiirleb ümber Päikese - Seaduste tuletamisel ei arvestata planeetide vahelise interaktsiooniga ning eeldatakse, et piirjuhul → 0;
  • Olenemata, et selline olukord on füüsikaliselt võimatu, moodustavad Kepleri seadused hea mudeli arvutamaks planeetide orbiite, mis ei erine liialt nendest piirangutest - piirangud ei ole orbiitidel, vaid planeetidel, võiks ümber sõnastada;
  • tema gravitatsiooniseadusest - tema tuletatud gravitatsiooniseadustest;
  • Newton täiendas Kepleri seaduseid, näiteks võimaldades arvutada objektide orbiite ümber teiste tavekehade, mitte ainult ümber Päikese - tahaks rohkem konkreetsust;
  • olid Kepleri seadused radikaalsed uuendused - uuendused ei tundu sobilik sõna olevat;
  • Orbiitide elliptilius ei ole vaatlusel tihti arusaadav ja seega on lihtne pidada neid ringikujulisteks - lause peaks olema ikkagi minevikus, mitte olevikus, kuna preagu on see küll vaadeldav ja arusaadav;
  • 'seega on lihtne pidada neid ringikujulisteks - heas lähenduses võib pidada planeetide orbiite ringikujulisteks tänu suhteluselt väiksele ekstsentrisusele;
  • Sellest järeldas ta, et ka teistel taevakehadel, samuti need - vale kääne;
  • Kepleri seadused, vaatluste analüüs, väide, et Maa tiirleb ümber Päikese, tõestus, et planeetide kiirused on muutuvad ja elliptilsed orbiidid ringikujuliste asemel... - pikk ja lohisev lause;
  • ehkki Koperinku teoorias olid planeetide orbiidid ikkagi ringikujulised - aga mida väidab siis tema esimene seadus?
  • Peaaegu sajand hiljem tõestas Isaac Newton, et Kepleri seadused... - rääkisid sellest sissejuhatuses, parem oleks ühte kohta kokku võtta või allpool pikemalt rääkida;
  • Kuna planeetidel on mass ja massist tulenev perturbatsioon - perturbatsioon ei ole planeetidel, vaid nende liikumisel;
  • ei kirjelda täpselt Päikesesüsteemi liikumist - Päiksesüsteemi sisemist liikumist vast ikka, mitte Päiksesüsteemi liikumist ümber galaktika keskme;
  • Newtoni matemaatilisste teooriatega;
  • Newtoni matemaatilisste teooriatega moodustavad Kepleri seadused aluse tänapäeva astronoomiale ja füüsikale - kuus seadust päris alust ei moodusta, osa sellest aga küll;
  • Ellipsi kuju kirjeldatakse arvuga - parameetriga;
  • Siiski on avastatud taevakehi - Samas on avastatud taevakehi;
  • Taevakehad, mille orbiit on paraboolne või isegi hüperboolne - isegi on ülearune;
  • Pannes ellipsi kirja polaarkoordinaatides - Ellipsi võrrandi kuju polaarkoordinaatides;
  • järgnevas valemis ei ole koma kohane;
  • Kus (r, θ) on ellipsi polaarkoorrdinaadid - 'kus' väikse tähega ning ilma sulgudeta;
  • p on semi-latus rectum - võib muidugi eeldada, et kõik teavad ladina keelt,) ent ka eesti keeles on selline mõiste täiesti olemas: fokaaalparameeter;
  • Vaadeldes ellipsit planeedi orbiidina kujutab r planeedi kaugust Päikesest ja θ on nurk nurka planeedi praeguse ja planeedi asukaoha vahel siis, kui planeet on Päikesele lähimas punktis - (vale grammatiline konstruktsioon) kui vaatame ellipsit planeedi orbiidina, kujutab... terve lause sõnastus võiks olla parem;
  • Pikem pooltelg a on aritmeetiline keskmine rmin ja rmax vahel - mõlemad r-d võiksid olla alaindeksitega; pikem pooltelg a on rmin ja rmax aritmeetiline keskmine;
  • Lühem pooltelg b on geomeetriline keskmine rmin ja rmax vahel - sama jutt, mis eelmise kohta;
  • variatsioonikaoefitsent;
  • Olenemata, kus kohas planeet paikneb kaetakse see sama ala planeedi liikudes iga päev - ebaselgelt sõnastatud, võiks ümber sõnastada;
  • olles seega erinevatel kaugustel Päikesest erinevatel ajahetkedel - paiknedes seega eri aegadel Päikesest eri kaugustel - ehk paremini hoomatav sõnastus;
  • Seega et katta sama suur ala, peab planeet liikuma kiiremini paiknedes Päikesele lähemal ja aeglasemalt olles Päikesest kaugmal. - sõnade järjekord;
  • et jõud, mis on risti raadiusvektoriga, on null - jõukomponent;
  • Kiirus, millega pindala liigub, on vastavuses võrdeline impulsimomendiga - pindala liikumise kiirus vast pole korrektne - ingliskeelses artiklis on see mõiste jutumärkide vahel, siin võiks siis kas sama olla ("pindala liikumise kiirus") või kirjutada nt kiirus, millega liigub segment vms;
  • Kirjutades selle sümbolites: - kirjutades valemina on vist eesti keele pärasem;
  • Tuntud ka kui võrdsete pindade reeglina;
  • suhet planeedi kaugusest Päikesest ja taevakeha tiirlemisperioodi vahel - vale kääne;
  • et säilitada tasakaalu vähenenud tsentripetaaljõuga - et säiliks tasakaal (puht sisu korrektsuse mõttes);
  • Kolmandat seadust tunti ka kui harmoonilise seadusena;
  • et kindlaks teha eksoplaneedi] kaugus [täht|tähest - link läks katki;
  • kas planeedi kaugus tähest on sobilik eluks - võiks ümber sõnastada, kuna mitte kaugus on sobilik, vaid planeet ise;
  • Valemites väljendades:: - üks koolon on ülearune;
  • kus T on planeedi tiirlemisperioond;
  • Kepleri seadused kirjeldavad ligikaudselt iga kahe keha liikumist orbiidil üksteise ümber;
  • Kahe keha liikumise korral sõltub pöördliikumine - tiirlemine mitte pöörlemine ning mõiste barütsenter võiks olla lingitud (isegi kui vastavat artiklit veel ei eksisteeri, keegi loodetavasti loob)) ning selle lihtsam definitsioon kohe artiklis antud, muidu tekib raskusi ülejäänu teksti mõistmisega;
  • ehkki ligikaudselt piisavalt täpne, ei kirjelda klassikalise füüsika abil planeetide tiirlemist ümber Päikese täpselt - tautoloogia;
  • täheperiood ruudus on võrdeline kaugus Päikesest kuubis - kaugusega;
  • mis võimaldab suurepäraselt hinnata planeetide liikumist - hea täpsusega;
  • Kepleri seadused täiendavad Kopernikuse mudelit... Kepler täiendas Kopernikuse mudelit - kordad juba öeldut;
  • täheperiood ruudus on võrdeline miinimumkauguse ja maksimumkauguse keskmine aritmeetilise keskmisega kuubis;
  • Vaja läheb ainult tangentsiaalkiirenduse võrrandit, et tuletada Kepleri teine seadus - sõnastus ei ole loomulik;
  • Suurus l on jääv liikumine - õige mõiste peaks olema liikumisintegraal ning võiks olla lingitud;
  • kus avaldis, mis paikneb viimaste sulgude vahel, kaob tangentsiaalkiirenduse võrrandi tõttu - inglise keelne sõnastus ning vastav võrand võiks olla toodud;
  • Integreerides pinda ajast t1 kuni ajani t2 saab ... mis sõltub ainult ajaperioodi pikkusest - vahel võiks vastav nimisõna olla;
  • Ülejäänud lahendid saab, kui lisada lahendeid konstantsete kordajatega homogeensesse lineaarsesse diferentsiaalvõrrandisse - ülejäänud lahendeid saab, kui otsida konstantsete kordajatega homogeensele lineaarsele diferentsiaalvõrrandile (vastav võrrand) lahendit kujul (vastava lahendi kuju);
  • Valides koordinaatsüsteemi telje, nii et - koma vales kohas: valides koordinaatsüsteemi telje nii, et.

Mõned parandused on muidugi subjektiivsed (eriti need, mis puudutavad sõnade järjekorda vms) ning nendest kinni pidamine on maitse asi, ent fakte puudutavad märkused seda ilmselgelt ei ole.

Sisu[muuda lähteteksti]

Väga hea, et seletad lahti ellipsi omadusi, ent esimene Kepleri seadus ei seisne ellipsi defineerimisel ja kirjeldamisel, seega oleks hea, kui saaksid lisada sinna asjakohasema juttu.

Seaduste tuletamine võiks olla otse järjekorras.

Paraja pikusega ja sügavusega, ent mõnede faktoloogiliste vigadega.

Stiil[muuda lähteteksti]

Mõned väljendid nagu näiteks veelgi enam, enamgi veel on minu meelest teadusliku jutu kohta liiga emotsionaalsed, ning neid võiks kas asendada neutraalsemate väljenditega või siis ära kustutada.

Kujundus[muuda lähteteksti]

Võiksid olla paremad pildid. Kasvõi teistest Vikipeedia artiklitest kopeeritud. Samuti paigutaksin tuletuskäigud otse vastavate seaduste alla peidetud versioonis, kus klõpsates saad lahti valemiteakna.

Jõudu wikis!

Tihho 11. november 2011, kell 03:18 (EET)


  • Kolmanda seaduse avastas Kepler aastaid hiljem ning avaldas selle 1619. aastal.
  • planeet Marsi orbiidi
  • peavad olema
  • 1738. aastal
  • Lauses "Kui vaatame ellipsit..." koma puudu
  • Kontrolli üle lingid, eriti punased, kas neis pole vigu ja nad lingivad õigesse kohta
  • Lauses "Jagades parema poolega..." koma puudu
  • "Päike" ei ole vaja igal esinemisel linkida
  • Olenemata, kus kohas planeet paikneb kaetab tiirlev planeet iga päev sama suure pindala. Segane ja vigane lause.
  • Lauses "Nagu väidab Kepleri..." kaks koma puudu. Järgmises lauses kolm koma puudu.
  • Lauses "Kokku kulub planeet..." sõnakordus
  • Arvutades tulemuse välja saab Halb.
  • Kas tõesti suhe ~1:10 on "peaaegu võrdne"?
  • null-ekstsentrilisus
  • Lauses "Kuna ühtlast ringliikumist..." koma puudu, samuti "planeedi orbiit ei ole..." ja "Päike ei asu..."
  • Viidetes tõlgi eesti keelde, mis võimalik (mitte teoste pealkirjad, aga muu)

Adeliine 24. november 2011, kell 20:57 (EET)


Katkine link[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 6. juuli 2013, kell 10:18 (EEST)


Katkine link 2[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 6. juuli 2013, kell 10:18 (EEST)


Katkine link 3[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 6. juuli 2013, kell 10:18 (EEST)


Katkine link 4[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 6. juuli 2013, kell 10:18 (EEST)