Arutelu:Kehtetu argument

Mingis mõttes on vist õige, et on artikkel argument (eeldatavasti siis kehtiv) ja kehtetu argumendi artikkel on eraldi. Siiski peaks see artikkel kirjeldama kõrvalmõisteid ja kehtetuse eri põhjusi ja tasemeid. Võiks vaadata, kuidas defineeritakse kehtivust, korrektsust ja tõesust nt Blackburni filosoofialeksikonis, mis on vist kõige ajakohasem asjassepuutuv allikas eesti keeles. Lisaks sellele on vähemalt Vikipeedias hea tava kasutada argumendi paralleelse nimetusena arutlust, selle peaks ka artiklisse integreerima. Aga peamine on see, et kuna see on n-ö täiendav artikkel artiklile argument, siis ei peaks see olema lihtsalt selle "miinusmärgiga" variant, vaid peaks selgitama motivatsiooni artikli taga, st miks on vaja rääkida eraldi kehtetutest argumentidest/arutlustest ning kus arutluse kehtivuse küsimused üles kerkivad. Inspiratsiooni täiendamiseks saab nt siit või siit, tuleks ka selgitada, kuidas demagoogiavõtted argumendi kehtivuse/kehtetusse puutuvad. Ja et sellest tuleks eraldi rääkida, seda vist tõestab vist ka vastava meemi olemasolu. Aga Vikipeedia artikli peamine eesmärk on anda lugejale stuktureeritud ülevaade nähtusest/mõistest koos põhiinfoga, mida selle kohta võib vaja olla -- hetkel jääb see artikkel aga tautoloogia tasemele. Muide, ma ei välista, et see artikkel tuleks hiljem liita mõne teisega, aga esialgu vist võib proovida selle valmis kirjutada. Või kuidas teistele tundub? --Märt Põder (arutelu) 2. aprill 2018, kell 16:07 (EEST)