Arutelu:Keelkondade loend

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Stavans osutab juutide jidišile, mis kujutab endast segu heebrea ja saksa keelest. 700 aastat tagasi oli jidiš keel, mida rääkis nö. lihrahvas: lapsed, naised ja kirjaoskamatud. Pooltuhat aastat hiljem, 18-19. sajandil oli aga heebrea lugejaid ja rääkijaid jäänud nõnda väheks, et kirjanikel, kes soovisid, et neid ka loetaks, tuli jidišile üle minna.


On semi keelte hulka kuuluv (araabia keel sugulaskeel) heebrea keel, mille tänapäevast vormi nimetatakse ivriidiks. Siis on Hispaania juutide romaani keelte hulka kuuluv espanjool ehk ladiino keel ning germaani keelte hulka loetav (saksa keelele sarnane) jidiš. Neist viimased kaks on tekkinud Euroopas. - Urmas 13:17, 26 Aug 2004 (UTC)
Ivriit võeti kasutusele Iisraelis või Palestiinas, aga võib-olla keegi istus Euroopas ja mõtles seda välja? Kas siis võiks öelda, et ta tekkis Euroopas? Andres 13:24, 26 Aug 2004 (UTC)
  1. tänapäeva Iisraeli riigikeel ivriit, mis rakendub üle 2000 aasta aktiivsest kasutusest väljas olnud Vana Testamendi aegsele heebrea keelele... st ivriit on hebrea keele tänapäevane variant (nagu arami k oli 2000 a tagasi) ja jidiš on uus, vist euroopas tekkinud keel

Kas jaapani keel ei võiks olla seal lõpus, isoleeritud keelte hulgas? Ning, kas võiks kõik keeled teha ka linkideks? Kuskil peaksid olema ka kreoolkeeled... kas siinsamas või keelte loendis vm, siis saaks ka jiidishi, ladiino jt seal yles lugeda. --Lulu 10:48, 25 mai 2005 (UTC)

Jaapani keeled on toodud rühmana, kuhu kuulub ka jaapani keele sugulaskeel riukiu keel. Sugulust muude keeltega ei ole tõestatud.
Jidiši keel kuulub germaani keelte hulka, ladiino keel romaani keelte hulka. Minu teada pole põhjust neid kreooli keelteks pidada. Andres 11:01, 25 mai 2005 (UTC)

Kas tšuvaši keel ei kuulugi siis turgi keelte hulka? Andres 3. märts 2006, kell 22.07 (UTC)

Kuulub ikka. - Urmas 3. märts 2006, kell 22.26 (UTC)

Kas ei võiks artikli üles ehitada nii, et keelte nimetuste juures oleksid ka lingid, samuti püüelda täielikkuse poole (tuua näiteks ära rohkem vanu keeli)? Andres 5. juuni 2006, kell 13.25 (UTC)

Teen ettepaneku ära tuua ka hüpoteetilised keeled (algkeeled ehk aluskeeled), märgistades need tärniga nimetuse ees. Andres 5. juuni 2006, kell 13.26 (UTC)


Mis kaukaasia keeltega tegema peaks? Põhiartiklis parandasin küll inglise viki järgi ära ja mainisin teisi käsitlusi ka. Või tuleks siiski siinset jaotust kasutada? Kuigi sellist allikat ma ei leidnud, kus kaukaasia keeli üheks keelkonnaks peetaks. 195.50.205.87 18. juuni 2009, kell 20:05 (UTC)

Kui ma õigesti mäletan, siis ENE 1. väljaandes (vähemalt Aasia keelte kaardil peetakse neid üheks keelkonnaks. Ka nostraatiliste keelte hulka arvati kaukaasia keeled kui üks tervik. Nähtavasti on üldine seisukohr 1960ndatest saadik muutunud. Andres 18. juuni 2009, kell 21:44 (UTC)
Siinne nimekiri oleks peaaegu nagu EE 6. köite samanimelise kirje juurest võetud, Aasia keelte juures on mõned lahknevused, muuhulgas kaukaasia keelte keelkondadeks on märgitud kartveli ja põhjakaukaasia, samuti on ka "Suure maailma atlase" kaardil.
Midagi tuleks siin vist ikkagi ümber teha, kui ta vananenud on. Võib-olla inglise viki järgi? Aafrika keelkonnad on seal jällegi üprist teisiti (on neid võimalik leida mõnest uuemast eesti keelsest allikast?). Võiks oletada, et seal leiab kajastamist ajakohaseim üldine arusaam. Kohati on seal kirjeldatud ka kuidas need keelkonnad kujunenud – millega kokku pandud ja millest siis jälle lahku löödud. Pikne 19. juuni 2009, kell 13:33 (UTC)
Kartveli ja põhjakaukaasia olid siis rühmad, mitte keelkonnad.
Arusaamad keelkondadest on muutumises ja autoriti erinev. Inglise vikit võib kasutada küll, aga üldiselt tulekski siin ka neid lahknevusi ja muutumisi kajastada. Andres 19. juuni 2009, kell 14:06 (UTC)
Ei tea, ENE 1. köites (1985; Aasia rahvastik) on ka mainitud nelja kaukaasia keelkonda.
Pean silmas, et siinne loend saab ainult ühte arusaama näidata. Ehk oleks siis inglise viki oma see kõige tunnustatum? Pikne 19. juuni 2009, kell 14:27 (UTC)
ENE 1. trükis on 1. köites lk 29 Aasia keelte kaardil toodud keelkonnana (indo-euroopa keeltega) samal tasandil välja toodud kaukaasia keeled ilma jaotuseta rühmadeks. 3. köites lk 475 räägitakse kaukaasia keeltest ning jagatakse nad kolmeks rühmaks (mitte keelkonnaks).
Eeskujuks tasub võtta pigem saksa viki (de:Sprachfamilien der Welt). Veel parem oleks kasutada keeleteaduslikke raamatuid.
Selle pealkirja all ei pea olema ainult loend. Andres 19. juuni 2009, kell 15:57 (UTC)
Nojah, vananenud ikkagi. Vähemalt kaukaasia keelte ja aafrika keelte osas tundub saksa vikis inglise vikiga sama liigitus olevat. Jutuga ei lähe ainult kokku kaart, mille järgi võiks kaukaasia keeli üheks keelkonnaks pidada. Keeleraamatuid mul pole. Pikne 19. juuni 2009, kell 16:12 (UTC)
Vananenud küll, aga selle pealkirja all tuleks minu meelest rääkida ka varem keelkonnaks arvatuteks. Saksa vikit soovitan eeskujuks võtta kui informatiivsemat. Kummaski pole aga korralikku viitamist.
Erialakirjandus on iga artikli puhul kõige parem allikas. Muidugi võib esialgu ka teistele vikidele toetuda, aga ei saa ju kontrollimata öelda, et see, mis inglise vikis on, on kõige tunnustatum.
Kirjandus on olemas raamatukogudes. Tasub kontrollida ka, kas leiab midagi Google'i raamatutes. Ma ei ütle muidugi, et just Sina peaksid erialakirjandust otsima minema. Andres 19. juuni 2009, kell 16:48 (UTC)

See siin ei ole keelkondade loend. Pealkiri ja sisu ei ole vastavuses. Andres (arutelu) 27. august 2012, kell 19:50 (EEST)

Jah, mis võiks pealkiri olla? Andres (arutelu) 1. juuni 2015, kell 12:58 (EEST)

Üldiselt arvatakse, et kartveli keelte ei ole suguluses teiste traditsiooniliselt kaukaasia keelkonda arvatavate keeltega.

Ka ülejäänud Kaukaasia keeled ei moodusta ühte keelkonda. Andres (arutelu) 1. juuni 2015, kell 12:58 (EEST)