Arutelu:Kālezers

Melilac, viitad nähtavasti sellele dokumendile. Mille järgi selles allikas täpsemalt on tegu tammidega ja mitte paisuga? Võib-olla on kuskil selle järve kallastel ka tammid, aga kuidas saab see konkreetne vesirajatis, millega järve veetaset tõsteti, mitte olla pais?

Ütled siin, et leiad Google'i kaardilt vist neli tammi. Kus need täpsemalt on? Ma leian ainult jõega risti oleva vesirajatise, mille taga on jõgi laiem. See on üsna selgelt pais. See on märgitud ka siia topokaardile. Sellel topokaardil on järve kaldale märgitud vist ka üks tamm, aga see on täiesti teises kohas. Pikne 29. detsember 2019, kell 18:56 (EET)

Selle järgi, et kirjas on dambi, mis on tõlkes tammid, mitte aizsprosts, mis oleks pais. Kasutatud materjali sisu eest ma ei vastuta, ennegi on allikaid usaldades eksitud. Tammid on märgitud ajaloolistel topokaartidel ja asusid lüüsist 100-300 meetrit põhjas kuni loodes, praegu on nende taga üleujutatud alad, kus asusid varem heinamaad. - Melilac (arutelu) 28. märts 2020, kell 16:23 (EET)

Ju siis kasutatakse sõna "dambis" ka paisu tähenduses, nii nagu eestikeelset "tammigi", vt ka [1]. Pikne 28. märts 2020, kell 17:53 (EET)