Arutelu:Jääaeg

Kogu maakera 4.6 miljarilise ajaloo jooksul on esinenud 11 erineva kestusega jääaega.

Nii vähe? Ma arvan, et neid on olnud tuhandeid, ehkki nii ei saa nii üldse ütelda, sest see sõltub sellest mis geograafilisest kohast me lähtume. Gröönimaal on praegugi jääaeg. Siim 20:08, 9 Apr 2005 (UTC)

(viimast jääaega kutsutakse ka Suureks Jääajaks)

Kes sellist nimetust kasutab? Siim 20:08, 9 Apr 2005 (UTC)

Viimane interglatsiaalperiood (Wisconsini periood) algas ligikaudu 70 000 aastat tagasi ja lõppes arvatavasti 10 000 aasta eest.

Esiteks ei kasuta me Põhja-Ameerika termineid ja teiseks ei saa ma sellest lausest aru. Interglatsiaal on jäävaheaeg mitte jääaeg. Siim 20:08, 9 Apr 2005 (UTC)

Sellel ajal oli kuni 1/3 Maast kaetud jäämassiiviga.

Ei ole õige. Siim 20:08, 9 Apr 2005 (UTC)

Käesoleval ajal elame me interglatsiaalperioodil mis võib tõenäolielt kesta veel 10 000 aastat.

Miks mitte 50 000 aastat? Siim 20:08, 9 Apr 2005 (UTC)

• Jääaja esinemisele on olemas viis erinevat seletust:
  1. Temeratuurid olid madalamad ja seetõttu ei sadanud kunagi vihma vaid hoopis lund
  2. Maakera telg mutis Päikese suhtes oma asendit
  3. Päikesekiirguse intensiivus muutus
  4. Maa läbis universumi külmemaid tsoone
  5. Maale sattus suurtes kogustes jääd vahetult avakosmosest

Ükski nendest teooriatest pole üldtunnustatud.

Neid teooriaid ma heameelega ei kommenteeriks. See artikkel on minu arvates täiesti lootusetu. Siim 20:08, 9 Apr 2005 (UTC)

---

Lisan siia materjali saksa viki põhjal, mida võite artiklis kasutada. Andres 21:29, 9 Apr 2005 (UTC)

Jääaeg on sajandeid või aastatuhandeid kestnud periood, mil temperatuurid Maal on olnud nii madal, et on tekkinud suured mandrijää kilbid. Maa ajaloos on jääajad vaheldunud jäävaheaegadega.

Jääaja mõiste võttis 1837 kasutusele Karl Friedrich Schimper.

Jääaegade tunnused ja mõjud

Umbes miljon aastat tagasi Maa kliima jahenes tunduvalt. Peale selle on sellest ajast peale umbes 100 000 aastase perioodiga vaheldunud jääajad ja jäävaheajad.

Viimane glatsiaalne maksimum

Viimane glatsiaalne maksimum oli umbes 21 000 aastat tagasi.

Siis olid olemas kuni 3 km paksused jääkilbid, näiteks praeguse Läänemere piirkonnas.

Merepind oli praegusest 139 m madalamal.

Globaalne keskmine temperatuur oli 5...6°C võrra madalam.

Süsinikdioksiidi sisaldus atmosfääris moodustas 70% ja metaani sisaldus 50% tööstusliku pöörde eelsetest näitajatest.

Tänapäeval on umbes 10% Maa pinnast kaetud jääga. Viimase jääaja kulminatsioonis oli jääga kaetud 32% Maa pinnast.

Jääaegadel levisid jäämassid mõnesaja aastaga Arktikast, Antarktikast ja kõrgmägedest kaugele, kattes sure osa Euroopast, Aasiast ja Põhja-Ameerikast. Jääaegade jälgede hulka kuuluvad muhulgas liustikud ja moreenid. Mandrijää võttis vabastas meredest palju vett, mille tõttu tekkis palju maasildu ning näiteks Põhjameri ja Vahemeri kuivasid ära.

Kõik jääajad mõjutasid tunduvalt omaaegset faunat ja floorat.

Ks Maa vanemas ajaloos on olnud pikki jäätumisperioode. Ühe teooria järgi oli Maa umbes 700...600 miljonit aastat tagasi mitu korda peaaegu täielikult jääga kaetud, mis tõttu elu tellimine viibis. Kliimamudelid paistavad seda teooriat üha enam toetavat. Seevastu oletus, et liikide väljasuremine Mesosoikumi alguses oli tingitud jääahast, on ümber lükatud.

Jääaegade põhjused

Tsükliliselt esinevate jääaegade ja jääaegade põhjuste otsimine on tihedalt seotud James Crolli ja Milutin Milankovići nimega. Mõlemad arendasid edasi prantslase Joseph Alphonse Adhémari ideed, mille kohaselt jääaegade ja jäävaheaegade põhjuseks on muutused Maa orbiidis. See omakorda on tingitud Päikese, Maa ja Kuu vahelistest gravitatsioonijõududest. Selle elliptilise orbiidi kuju, mida mööda Maa tiirleb ümber Päikese, muutub perioodiga umbes 100 000 aasta tagant, Maa pöörlemistelje kalle orbiidi suhtes muutub perioodiga umbes 40 000 aastat, võrdpäevsus on umbes iga 20 000 aasta tagant samas positsioonis orbiidil. Nende niinimetatud Milankovići tsüklite tõttu mutub päikeseenergia jaotus Maal. Saksa meteoroloogile Wladimir Peter Köppenile toetudes sõnastas Milanković 1941 oma töös "Maa kiirguse kaanon ja selle rakendus jääaja probleemile" hüpoteesi, et jääaeg esineb alati siis, kui suvine päikesekiirgus põhjapoolkera kõrgematel laiuskraadidel muutub minimaalseks. Jahedad suved on Köppeni järgi jää moodustumise seisukohalt määravamad kui külmad talved.

Viimasel ajal on Milankovići teooriat üha enam kritiseeritud. Alates 1990. aastatest on üha tähtsamaks muutunud idee, et jääaegade ja jäävaheaegade vaheldumises etendavad tähtsat osa troopika ja lõunapoolkera.

Andres 21:29, 9 Apr 2005 (UTC)

Sünonüümid ?

jääaja sünonüümid peaks olema glatsiaal ja glatsiaalaeg --Dj Capricorn 30. november 2007, kell 16:30 (UTC)

Muud tähendused

"Jääaeg" on ka väga populaarne multikas--Hendrix 30. november 2007, kell 16:36 (UTC)

Sellele peaks vist üleval viitama. Ave Maria (arutelu) 4. juuli 2012, kell 23:29 (EEST)

---

Kuidas nimetatakse viimast jääaega, mis lõppes umbes 10 000 aastat tagasi? Andres 27. veebruar 2009, kell 20:46 (UTC)

Weichseli jäätumine peaks olema. Siim 27. veebruar 2009, kell 21:10 (UTC)

See sõltub geograafilisest kohast, vt ingliskeelset artiklit Last glacial period. Minu meelest on ka Valdai sünonüümne, ka Würmi on kusagilt silma jäänud--Dj Capricorn 27. veebruar 2009, kell 21:29 (UTC)

Kas seda võib nimetada ka viimaseks jääajaks? Mis nimi tuleks artiklile panna, kui sellest rääkida globaalselt? Mind huvitab praegu Suurbritannias aset leidnud jäätumine, kas see on siis Devensi jäätumine? Andres 28. veebruar 2009, kell 11:42 (UTC)

See läheb meie jaoks praegu liiga keeruliseks ja minu arust ka mõttetuks. Pigem tuleks kokku leppida artikli nime osas. Selleks võiks olla näiteks Viimane jääaeg, aga "jääaeg" ise on juba mitmeti mõistetav. Põhimõtteliselt kestab jääaeg praegugi edasi. Võib-olla siis Viimane jäätumine. Kõik Valdaid, Würmid, Weichselid, Wisconsinid jms tuleks sinna ümber suunata ning seal selgitada, et nii nimetatakse seda jäätumist erinevates kohtades. Siim 28. veebruar 2009, kell 12:45 (UTC)

Kas Sa võiksid seda teha? Andres 28. veebruar 2009, kell 15:06 (UTC)

Tegin alguse, aga panin nimeks ikkagi Weichseli jäätumine. Ma ei tahtnud ise nime leiutama hakata. Eestis on kasutusel Weichsel, las ta siis olla ka üldartikli pealkiri. Kui on vastuväiteid, siis võib asja arutada. Minul väga tugevat veendumust ei ole, et just nii peaks olema. Siim 28. veebruar 2009, kell 15:50 (UTC)