Arutelu:Internetiaadress

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Sellele on natuke lihtsam nimi antud – internetiaadress. 195.50.199.240 18. august 2009, kell 19:56 (UTC)

Internetiaadress võib olla ka IP-aadress. Andres 18. august 2009, kell 20:08 (UTC)
IP aadress koosneb numbritest URL domeeninimest jne --Tiuks 18. august 2009, kell 20:11 (UTC)
Võiks siis panna sellele pealkirjaks internetiaadress ning panna täpsustuslink IP-aadressile. Andres 18. august 2009, kell 20:12 (UTC)
Hea mõte. --Tiuks 18. august 2009, kell 20:14 (UTC)

URL ei ole siin defineeritud mitte internetiaadressina, vaid internetiaadressi mallina. Andres 19. august 2009, kell 07:01 (UTC)

sõnakasutus - ressurss[muuda lähteteksti]

ressurss ÕS2006-s, võiks kaalduda selle koleda kõlaga võõrsõna asemel eestikeelse täpse vaste kasutamist suwa 19. august 2009, kell 07:27 (UTC)

universaalne ressursilokaator - ja see on veel koledam toortõlge.
universaalne = üldine või üleüldine
ressurss peaks siinkohas tähistama allikat
ja lokaator on määrang või määraja
ehk siis URL = üldine infoallika asukohamääraja vms.
identifikaator ~~ identsus = samasus ==> samasuse määrang või määraja või kinnitaja
suwa 19. august 2009, kell 07:29 (UTC)
Me ei saa ise midagi välja mõelda. Andres 19. august 2009, kell 08:53 (UTC)
Usun, et saame. Kui me tahame rääkida millestki mille kohta eesti keeles seni vaste puudub, siis ma ütleksin, et oleme pigem kohustatud vaste välja mõtlema. Küll jah, kui autoriteetne vaste on juba olemas ja tahaks oma meelest paremat vastet kasutada, siis tuleks ühtsust silmas pidades siiski seda autoriteetset vastet eelistada. Oma meelest põhjendatult parema vaste on hea ära mainida sellegipoolest.
Antud juhul mulle küll meeldib eelpool toodud tuletuskäik, aga võib vist rahule jääda ka sünonüümiga internetiaadress ja teab kas seda toortõlget üldse vaja sinna kõrvale? 195.50.199.240 19. august 2009, kell 09:39 (UTC)
Meie ülesanne ei ole termineid välja töötada. Me ei saa võtta kasutusele uusi termineid ilma vastava ala terminoloogideta. Ainult juhul, kui lahendus tundub ainuvõimalik, võib seda teha. Samuti ei tohiks mainida omaloomingulisi alternatiive. Sellega me ainult segaksime terminoloogia väljatöötamist. "Universaalne ressursilokaator" on Raamsatukogusõnastikus, seetõttu me peaksime seda ikka mainima. Andres 19. august 2009, kell 09:59 (UTC):
Huvitav tõlgendusviis. Minu meelest saab ainult vastupidi olla. Nii me aitame oskussõnavara välja töötada – kui midagi läheb ka untsu ja terminit ei saa meie pealt üle võtta, saab siin alati paranduse teha. Kui meie aga mingi võõrkeelse mõiste eesti keele pähe kasutusele võtame, siis me otseselt pärsime üldse mingisuguse terminoloogia välja töötamist – kui Vikipeedia pidas sobivaks omakeelset terminoloogiat mitte kasutada, nähakse vähem vajadust konkreetse termini kallal tööd teha. Ja kui ka töötatakse Vikipeedia-väliselt sõna välja – siis on see Vikipeedia süü, et termin enam hästi kasutusele ei taha minna, sest Vikipeedia varem midagi muud juba pakkunud. 195.50.199.240 19. august 2009, kell 10:16 (UTC)
Veebisaidi kodulehe poole pöördumiseks on vaja ainult protokolli ja domeeninime

Tegemist on ebakorrektse väitega,
nimelt peidab muud URL-i atribuudid prauser

protokoll://kasutajanimi@server.domeen:port/kataloog/fail

vt ka en:Uniform Resource Locator suwa 19. august 2009, kell 08:05 (UTC)

Jutt käib URL-i kohta ja nii on ka Vallaste lehel. Termin URI on W3C üldine nimetus mistahes liiki praeguste või tulevaste ressursi-identifikaatorite kohta, praegu on veebis kasutusel selle alamliik URL. --Tiuks 19. august 2009, kell 09:14 (UTC)
Lihtsalt, pöördumiseks neid peidetud osi ju üldjuhul tõesti tarvis pole? Vähemalt mitte internetikasutajal. 195.50.199.240 19. august 2009, kell 09:39 (UTC)
nali-naljaks - ma võin suvalisi teenuseid luua suvalistes väravates
ja on mu enda asi, kuidas neid kasutada, nt 8080 vs 3120 ? suwa 20. august 2009, kell 10:25 (UTC)

Terminit "ühtne ressursilokaator" ei kasutata. Andres 19. august 2009, kell 09:27 (UTC)

Google'i järgi küll, aga usun et teiste uniform-mõistete eeskujul on asemel on ühtne parem kui unviersaalse, kui see sünonüüm üldse vajalik on – Vallaste pole pidanud vajalikuks mainida. 195.50.199.240 19. august 2009, kell 09:39 (UTC)
Oma uskumusi me ei tohiks artiklis esitada. Andres 19. august 2009, kell 09:59 (UTC)
Ma võin ka sõna usun kasutamata jätta. Lihtsalt nii tundub selgem oma arvamust esitada olevat – muidu tahavad veel mõttele viidet. Ja kui oma pääga mõtlemisvõimet ja hinnangute andmise oskust üles näidata, siis toortõlge raamatukogu sõnastikus on tõesti Vallaste samalaadsete terminitega vastuolus – või kui mitte vastuolus, siis Vallastele tuginedes ei ole põhjust minu pakutut valeks või halvaks pidada. 195.50.199.240 19. august 2009, kell 10:16 (UTC)
Siin on vastamisi kaks põhimõtteliselt erinevat seisukohta. Seda võiks üldises arutelus arutada.
Minu meelest tuleneb minu seisukoht Vikipeedia üldisest põhimõttest, et tegu on refereeriva entsüklopeediaga. Andres 19. august 2009, kell 10:29 (UTC)
Raamatukogusõnastikus ja Google'is on universaalne. EVS-ISO 5127:2004 “Informatsioon ja dokumentatsioon. Sõnastik”--Tiuks 19. august 2009, kell 11:32 (UTC)
No, need "Vaata ka" mõisted olid Vallastest ja sellepärast on alust arvata, et ka siinne võiks universaalse asemel ühtne olla. 195.50.199.240 19. august 2009, kell 11:42 (UTC)
On jah aga selliseid ei ole standardis EVS-ISO 5127:2004. Link eelmises kommentaaris. --Tiuks 19. august 2009, kell 11:46 (UTC)
Ingliskeelsetes on hoopis universal resource identifier, universal resource locator ja universal resource name. Kes on see tarkpea Eesti Terminoloogia Ühingust (ETER), kes uniformi asemel kirjutanud universal? Seellisel juhul oleks Vallaste ühtne parem tõlge aga URL-i puhul on viga juba usaldusväärsetes sõnastikes (raamatukogusõnastik). --Tiuks 19. august 2009, kell 11:59 (UTC)
URL oli varem universal, nüüd uniform. Asi võib olla selles, et nimetus on muutunud.
URI ja URN on Vallastel "ühtne". Andres 19. august 2009, kell 12:01 (UTC)
Siis võib ju julgelt URL-i ka ühtseks panna. --Tiuks 19. august 2009, kell 12:03 (UTC)
Miks siis kuskil seda kasutatud pole? Andres 19. august 2009, kell 12:55 (UTC)
Siin on inglise keeles uniform, aga eesti keeles "universaalne". Andres 19. august 2009, kell 12:58 (UTC)
Ütleksin, et vale tõlge, tähelepanematus, näpukas. Universal ja uniform tõlgitakse meil ju erinevalt. --Tiuks 19. august 2009, kell 13:20 (UTC)
Ei pruugita erinevalt tõlkida. Aga kui standardis on tõesti 'universaalne (kõigi kolme puhul), kaalub see ilmselt Vallaste üles. Samas ei tähenda see, et me ei võiks konsensuslikult siiski Vallastet järgida. 195.50.199.240 19. august 2009, kell 13:30 (UTC)
Andres ütles, et enne oli universal aga seda ei ole kuskil kirjas. Vallastel ei ole URL-i tõlget. Miks raamatukogusõnastikus URL-i (uniformi) tõlge on universaalne? Selles on küsimus. --Tiuks 19. august 2009, kell 13:53 (UTC)

Arvan, et me võime valida olemasolevates allikates, sealhulgas Vallastel antu vahel. Ise midagi välja mõelda me ei tohiks.

See arutelu näitab ilmekalt, et terminoloogiaküsimuste lahendamine nõuab asjatundmist. Me ei tea otsuste tagamaid ega suudaks neid pädevalt teha. Küll aga võime vajaduse puhul teha koostööd asjatundjate ja terminoloogidega. Andres 19. august 2009, kell 14:03 (UTC)

tagasi algusesse[muuda lähteteksti]

URL suunab ümber sellele lehele, artiklis on viide AKIT-ile (https://akit.cyber.ee/term/3138?), milles on selline sõnastus

URL
(= Uniform Resource Locator, "ühtne ressursilokaator")
> Õ:HTTP kontekstis nimetatakse ka veebiaadressiks, kohatised naiivnimetused "võrguaadress" ja "Interneti-aadress" (= IP-aadress!) on aga tugevalt eksitavad
olemus mehhanism ressursside identifitseerimiseks Internetis, näiteks veebilehtede adresseerimiseks:
- määrab ressursi aadressi
domeeninime, katalooginimed, failinime
- määrab pöördusprotokolli, näiteks
FTP, HTTP, RTMP; RTSP, IRC, koos pordi numbriga
(HTTP puhul vaikimisi 80)

suwa 1. juuli 2022, kell 10:34 (EEST)[vasta]