Arutelu:Inimvajaduste hierarhia
sooviksin aruteluks püstitada sellise küsimus. Kui on näiteks olukord, et inimese vaimsed võimed on oluliselt väiksemad kui keskmisel inimesel - vaimupuudega inimesed. Ka nemad ju elavad ja õpivad ja peavad kogema seda sama, mis teisedki. Kas Maslow järgi nemad eneseteostust ei kogegi!? Kas see pole eneseteostus kui 25 aastane inimene on alati soovinud elada nii, et ei peaks püksi tegema ja nüüd ta saavutab selle lõpuks. Kas see pole siis eneseteostus? Või on see pelgalt füsioloogiline vajadus? Või on eneseteostus võimalik inimese arengus mis iganes tasemel siiski.
- Ma ei ole küll asjatundja, kuid minu meelest ei ole inimesel füsioloogilist vajadust mitte püksi teha. Artikli teksti järgi otsustades võib küll olla tegemist eneseteostusega. Andres 28. aprill 2008, kell 19:20 (UTC)
- kuna Maslow lõi oma teooria/hüpoteesi inimvajaduste kohta keskmise/terve/normaalse inimese karakteristikuid arvestades, siis püksitegemine siia ei sobi. Normaalsel inimesel püksitegemine kaob ära lapsepõlves ehk teatud arenguetapile jõudes. Saan aru, et Maslow peab silmas siiski täiskasvanud inimese tegemisi ja toimetamisi. Laps on pole jõudnud veel küpseda ja seetõttu vajab regulaarset juhendamist ja seetõttu eneseteostamisest täies mahus lapse juures rääkida ei saa. See on küll ainult minu arvamus, kuna pole ise seda raamatut lugenud ja ei tea öelda, mida Maslow täpselt silmas peab. Tegevusteraapia näiteks peab enesehügieeni teostamist nii fundamentaalseks, et vajakajäämised selles vallas on oluliseks takistuseks muude tegevuste ladusaks toimetamiseks - no kuidas sa ikka pead lektoripuldis kõnet, endal junn püksis. Aga samal ajal 40 aastane meesterahvas võib olla ülimalt õnnelik ja uhke, kui ta pärast 10 tunnist pusimist õppis ära number 3 kirjutamise. Seega on kindlasti eneseteostused võimalikud enamikel tasemetel. Minu arust on küsimus eesmärgi püstitamise võimes. Minu arust idiotia tasemel eesmärgi püstitamisest ei saa rääkida, küll aga juba imbetsilli tasemel.--Hendrix 29. aprill 2008, kell 05:04 (UTC)
- Kui on mähkmed all, siis püksitegemine ei ole takistuseks. Andres 29. aprill 2008, kell 07:22 (UTC)
- kuna Maslow lõi oma teooria/hüpoteesi inimvajaduste kohta keskmise/terve/normaalse inimese karakteristikuid arvestades, siis püksitegemine siia ei sobi. Normaalsel inimesel püksitegemine kaob ära lapsepõlves ehk teatud arenguetapile jõudes. Saan aru, et Maslow peab silmas siiski täiskasvanud inimese tegemisi ja toimetamisi. Laps on pole jõudnud veel küpseda ja seetõttu vajab regulaarset juhendamist ja seetõttu eneseteostamisest täies mahus lapse juures rääkida ei saa. See on küll ainult minu arvamus, kuna pole ise seda raamatut lugenud ja ei tea öelda, mida Maslow täpselt silmas peab. Tegevusteraapia näiteks peab enesehügieeni teostamist nii fundamentaalseks, et vajakajäämised selles vallas on oluliseks takistuseks muude tegevuste ladusaks toimetamiseks - no kuidas sa ikka pead lektoripuldis kõnet, endal junn püksis. Aga samal ajal 40 aastane meesterahvas võib olla ülimalt õnnelik ja uhke, kui ta pärast 10 tunnist pusimist õppis ära number 3 kirjutamise. Seega on kindlasti eneseteostused võimalikud enamikel tasemetel. Minu arust on küsimus eesmärgi püstitamise võimes. Minu arust idiotia tasemel eesmärgi püstitamisest ei saa rääkida, küll aga juba imbetsilli tasemel.--Hendrix 29. aprill 2008, kell 05:04 (UTC)
"Hierarhia madalaimad neli astet on füsioloogilised vajadused." - kas tunnustusvajadus on tõesti füsioloogiline vajadus? Ja esimest astet nimetatakse ka füsioloogiliseks vajaduseks. Nati segane tundub selline esitus.--Hendrix 30. aprill 2008, kell 03:26 (UTC)
- Jah, seda tuleks parandada. Andres 30. aprill 2008, kell 08:00 (UTC)
ja üldse peaks artikli pealkiri olema "Maslowi inimvajaduste hierarhia" vms. Maslow lõi oma teooria/hüpoteesi 1943-l aastal, mil nägemus inimesest oli hoopis teistsugune, kui tänapäeval. Üsna rangelt eritati vaimu ja keha. Tegelikult tuleb füsioloogia all mõelda kogu organismi talitlust. See, et vaim ja keha on tihedalt seotud, on tänapäeval veenvalt tõestust leidnud. Vaim reguleerib keha ja vastupidi. On olemas Maslowi nägemuse tänapäevaseid arendusi.--Hendrix 30. aprill 2008, kell 03:40 (UTC)
- Minu meelest tuleks artiklit lihtsalt täiendada. Andres 30. aprill 2008, kell 08:00 (UTC)
Füsioloogiliste vajaduste all oli enne seksuaalvajadus esimesel kohal, nüüd on see üldse välja võetud viitega inglise vikile. Minu meelest inglise viki ütleb, et Maslow'l oli seksuaalvajadus füsioloogiliste vajaduste seas. Andres (arutelu) 7. september 2015, kell 00:46 (EEST)
Siin peaks lähtuma Maslow' enda kirjutistest, et saada nüansirohkem esitus. Andres (arutelu) 7. september 2015, kell 01:02 (EEST)
- Tasub vaadata Maslow' originaalartiklit. Mulle jäi kiirel lugemisel silma, et esimeste astme vajaduste all peab Maslow silmas neid, mis lähtuvad organismi homöostaasist. Kuid – "We can not identify all physiological needs as homeostatic. That sexual desire, sleepiness, sheer activity and maternal behavior in animals, are homeostatic, has not yet been demonstrated." Seega ta ütleb, et sexual desire ei kuulu esimese astme vajaduste sekka. Taavi|✉ 7. september 2015, kell 01:09 (EEST)
- Veidi põhjalikumal lugemisel tundub, et seksuaaltung ja unevajadus siiski lähevad Maslow'l esimese astme vajaduste alla, kuid need pole homöostaatilised vajadused. Taavi|✉ 7. september 2015, kell 01:28 (EEST)
- Just, seda ta ütleb. Andres (arutelu) 7. september 2015, kell 02:37 (EEST)