Arutelu:IP-aadress

Allikas: Vikipeedia

See artikkel vajab toimetamist. Andres 13:35, 17 Dec 2004 (UTC)


Vaidlustamise kommentaariks on kirjutatud: "arvutil aadressiks 127.0.0.1 ja voila ongi osaks internetist". Ma ei saa aru, mis see tähendab. Andres 13. märts 2007, kell 05:51 (UTC)

Vaidlustamise asemel võiks toimetada. Andres 13. märts 2007, kell 05:52 (UTC)

kõike ei jõua :( --

Teisel välislingil pole minu meelest mõtet. Andres 8. detsember 2007, kell 15:21 (UTC)

Teine välislink näitab ka Ip-aadressi üsna ebatäpselt. - WooteleF 8. detsember 2007, kell 15:22 (UTC)
Esimene välislink nõuab nüüd registreerimist. Võib-olla peaks ikkagi teise siia tagasi panema. Andres 27. jaanuar 2008, kell 19:50 (UTC)

Kohtvõrgu ja välisvõrgu vahel vahendavad liiklust ruuterid,
mis toimivad lüüsi-ukse-väravanav vt en:Default gateway,
milledel võib olla ka tulemüüri funktsioon.
suwa 28. jaanuar 2008, kell 09:05 (UTC)


Tahtsin parandada ainult sõnastuse definitsiooni, kuid kirjutasin pisut rohkem.

IP-aadress on arvutivõrgus toimivate seadmete identiteedi tuvastamiseks antud unikaalne aadress. Lühend IP tähistab interneti protokolli standardit. Paralleelselt on kasutusel 2 interneti protokolli standardit IPv4 ja IPv6.

Võhiku jaoks[muuda lähteteksti]

IP-aadressi funktsioon on sarnane maja-, telefoni- või posti sihtnumbrile - see on suhtlemiseks vajalik; tähistades arvutivõrgus konkreetset seadet. Tavakasutuses on IP-aadress'i all mõeldud IPv4 aadressi. Avalikus võrgus internetis paistab välja üldjuhul WAN aadress, milleks on tihti teenusepakkuja (Elion, Starman, Uninet ...) võrgu halduri IP-aadress. Järgmine haldur on üldjuhul kohalik ruuter, ning üldjuhul siis juba kohalike seadmete LAN IP-aadress. Võrgumängude mängimisel küsitakse üldjuhul mängu halduri LAN IP-aadressi.

DNS serverid teostavad nimelahendusteenust. Ehk "http://www.neti.ee/"'st saab pärast päringu esitamist "http://195.50.209.245/".

IPv4[muuda lähteteksti]

IPv4 aadress koosneb neljast bait'ist (millel on 256 erinevat väärtust), mis omavahel on punktidega er aldatud (nt 255.255.255.255). Interneti protokolli standardi loomise ajal ei nähtud ette tänapäeva, ning üks 21 sajandi IT probleeme on IPv4 standardi aadresside lõppemisele lahenduse leidmine. Piltlikult öeldes, on IPv4 aadressruum piiratletud vaid 256^4(4 294 967 296)'ga. IPv4'ja välja vahetav IPv6 on sarnaselt piiratletud 256^16'ga, mis on ka kõigi erinevuste alus. Kuna aga üleminek IPv6'ele on aeglane protsess, on mõeldud välja, ning kasutuses nii mõnedki IPv4 standardi aadressruumi laiendamise võimalused.

ja

IP-aadress on vajalik, sest privaatses või kohalikus võrgus, avalikus internetis või mõnes muus võrgus peavad seadmed olema üheselt tuvastatavad. Võrgus jagab seadmetele IP-aadress'i võrgu haldur. Võrgu halduriks on tavaliselt võrgu administraatori poolt hallatav marsruuter või ruuter(teostab ka muid operatsioone).

ja

Kaitsmata wifi võrgud, mis on Eestis levinud[1] võivad olla tõsine probleem. Kurikael võib võrku ära kasutada ja teha palju pahandust. Kui interneti teenusepakkuja esitab päringu, saab ta kätte esmalt vaid võrgu halduri IP-aadressi. Võrgu halduris on üldjuhul küll andmed võrku kasutanud seadmete meediumipöörduse juhtimise aadressidest, kuid kedagi selle alusel ei pruugita kätte saada, eriti kui tundmatuid võrgu kasutajaid on palju. Võrgu halduri omanik on vastutav rumaluste ees, milles võrgus tehakse. Wifi võrk ei pea olema ühendatud internetiga.

Eesti seaduste kohaselt saab karistused võõra arvutivõrku tungimise või ka selle kasutamise eest. Siin ei oma tähtsust, kas wifi võrk on kaitstud või mitte. Eestis tegutseb ühendus wifikaardistajad[2], mis kaardistab avatud juurdepääsuga võrke. Küberpättid võivad lihtsasti maha murda kõik tänapäeval enimlevinud turvatud võrgud WPE, WPA ja WPA2, küsimus on lihtsalt ajast (tulemused jäävad 2-40 min vahele). (Viide kadus ära :S 2008 jaanuar Päevaleht)

Me ei taha mõelda, mida ma muutma peaksin. Seega lisasin selle siia kommentaarina. --Margusmartsepp 31. oktoober 2008, kell 15:36 (UTC)

Muuta võib kõike. Kui leiad, et olemasolev jutt on jama, asenda see oma versiooniga. Arutelulehel ei ole mõtet artikli teksti ennast arendada.--Andrus Kallastu 31. oktoober 2008, kell 20:05 (UTC)
Ma sain asjast nii aru, et Margus teeb meile ettepaneku tema materjal artikli teksti integreerida. See on tõesti keeruline ülesanne. Andres 31. oktoober 2008, kell 20:27 (UTC)
Ei tahtnud lihtsalt kirjutatud teksti kustutada. Samas praegu, niipea või lähemal ajal sellega tegeleda ei soovi (pealegi pole sisu trükkivigadeta :P). Ning eeldan, et Andrese sarkastilise naljaga viide kolmandale isikule oli vihje "Selleks on olemas kasutajaruumi artikli liivakast.", no-oo tõepoolest.--Margusmartsepp 31. oktoober 2008, kell 21:10 (UTC)

miskid viited ripakil?[muuda lähteteksti]


Link Aadress ei aita. Andres 10. jaanuar 2010, kell 18:00 (UTC)


RFC tekitab automaatselt välislingi. Kas nende asjade jaoks on tarvis ka artikleid? Andres 30. november 2010, kell 18:04 (EET)

Pakun, et ei. Taivo 30. november 2010, kell 18:23 (EET)
Me ei taha, et teksti sees on välislingid. Mis teha? Andres 30. november 2010, kell 18:27 (EET)
nowiki aitas. --Epp 30. november 2010, kell 18:33 (EET)

Sihtnumber ei ole vist hea näide, sest need on eri maades erinevad ja käivad ainult postkontorite kohta. Andres 30. november 2010, kell 19:14 (EET)

meelheitlik katse sisu korda teha =[muuda lähteteksti]

Keegi loodetavasti viitsib ka vormi paremaks nikerdada (keel ja vikitavad ja muu sihuke salateadus). See artikkel siin muidu hakkas ajast koledasti maha jääma ja kvalifitseerus juba pärandkantseliidiks. Mdx, IPv6 artikkel kuluks ka otsast ringi teha - loogikavead ja tõlkevead välja, moodne materjal sisse.

--Tunguuz (arutelu) 1. aprill 2018, kell 15:47 (EEST)