Arutelu:II üldtantsupidu
Tantsude nimed võiks linkida, või vähemalt osa neist. Andres 10. juuli 2009, kell 21:13 (UTC)
Kui viimase muudatusega taheti deklareerida, et tegu on vaid nimetusega ja tantsupidu polnud, siis seda polnud minu meelest tarvis teha. Kui seal tõesti rahvatantsu tantsiti ja kokkulepe pidada mängudest osa üldtantsupeoks on üldtunnustatud, siis pigem tegu oligi tantsupeoga. Võib kirjutada omaette lause selle kohta, et nimetus on hilisem. 90.190.114.172 13. jaanuar 2014, kell 20:09 (EET)
- Ma "tahan deklareerida", et 1939. aastal ei tulnud keegi selle peale, et käimas on II üldtantsupidu, see on anakronism. --IFrank (arutelu) 13. jaanuar 2014, kell 20:27 (EET)
- Arusaadav, et tollal sellist nimetust ei kasutatud, aga anakronism tähendab minu meelest midagi muud. Kas näiteks on ekslik nimetada kolmekümneaastast sõda sellise nimetusega, kuna sõja toimumise ajal nii ei öeldud? 90.190.114.172 13. jaanuar 2014, kell 20:35 (EET)
- Eesti Mänge ei maksa osade kaupa üle kirjutada ega ümber nimetada. Minu teada selle sõja nimetust toimumise ajal aasta-aastalt ei muudetud (1-, 2-, 3-, 4-, 5-, ...27-, 28- ja 29-aastane sõda), see ei ole üldse võrreldav. --IFrank (arutelu) 13. jaanuar 2014, kell 20:43 (EET)
- Kas paned siis ette, et 1939. aastal toimunud II üldtantsupeost ei peaks rääkima ja ühtlasi ei peaks olema sellist artiklit? Selline käsitlus on siiski üldlevinud ja sellest lähtub ka praegu kasutusel olev üldtantsupidude numeratsioon. Võrdlusega näitasin, et asju võidakse hiljem nimetada ja käsitleda teisiti kui seda tegid kaasaegsed ning sellepärast pole tegu veel anakronismiga. 90.190.114.172 13. jaanuar 2014, kell 22:10 (EET)
- Mina ei pane midagi ette peale selle, et "II üldtantsupidu" on reaalselt toimunud ajaloosündmuse tagantjärele meelevaldse ümbergrupeerimise teel ühele osale II Eesti Mängudest pandud nimega, nagu ma artiklisse juba lisasin. See ei olnud üldtantsupidu, kuni ei leidu mõnd 1939. aasta allikat, mis teda nii nimetaks. --IFrank (arutelu) 13. jaanuar 2014, kell 22:17 (EET)
- Toon su loogika illustreerimiseks siis veel ühe toreda näite: Kas ordoviitsiumi lõpu väljasuremine pole ordoviitsiumi lõpu väljasuremine, kuni ei leidu tollast allikat, mis teda nii nimetab?
- See on kokkuleppeline, milliseid sündmuseid pidada üldtantsupidudeks ja pole muidugi üheselt määratletav, milliseid tuleks pidada esimesteks. Aga et 1939. aasta sündmus polnud "piisavalt" üldlaulupidu ja et sellest kui üldtantsupeost rääkimine on meeldevaldne, on sinu seisukoht ja see seisukoht pole üldlevinud. 90.190.114.172 13. jaanuar 2014, kell 22:37 (EET)
- Ordoviitsiumi või minu poolest kasvõi devoni kohta on piisavalt geoloogilist materjali ja see on liigitatud teaduskirjanduses. Keegi ei teadnud tol ajal, kuidas nende ajastut nimetati ja see ei läinud neile ka korda (pole geoloog ja ei viitsi vaadata, mis nende kõigi nimed olid). Aga kui meie ütleme, et I Eesti Mänge ei olnud, vaid oli (osaliselt kattuv) I üldtantsupidu (mis poliitiliselt korrektse nime me anname siis Eesti Mängude ülejäävale osale?), või et Konstantin Pätsi tegelik nimi oli hoopis Henry Puudel või et Murphy seaduse mõtles tegelikult välja üks teine samanimeline mees, siis on see ajaloo ülekirjutamine ja vähemalt entsüklopeedias tuleks kirjutada nii, nagu see tegelikult oli. Niipalju "toredatest näidetest". 1939. aastal oli minu seisukoht üldlevinud ja sellest piisab. --IFrank (arutelu) 13. jaanuar 2014, kell 23:03 (EET)
- P. S. X üldlaulupeo puhul toimus lauluväljakul jaaniõhtu-rahvapidu taarausuliste muistendi ettekandmisega ja tantsuga murul kuni 30 000 pealtvaatajaga, mida tänapäeval jällegi millegipärast tantsupeoks ei nimetata, kuigi võiks täpselt samal alusel nagu Eesti Mängude tantsuosa. Äpardunud öine rahvapidu Lauluväljal. Päevaleht, 25. juuni 1933, nr. 169, lk. 4. --IFrank (arutelu) 14. jaanuar 2014, kell 18:49 (EET)
- Piisavalt tõendeid on ka selle kohta, et toimus ülemaaline üritus, kus tantsiti rahvatantsu. Polegi tahetud väita, et Eesti mänge ei toimunud ning minu meelest pole tarvis ülejäänud Eesti mängudele mingit muud nime anda, kui seda just allikais ei leidu. Siin pole ka küsimus ajaloo ümberkirjutamises (erinevalt sinu näidetust), vaid lihtsalt selles kuidas tagantjärele ja muu hulgas nimetatakse neid asju, mis tegelikult olid. Ainus vastuolu on siin praegu selles, et üldlevinud käsitlusele räägitakse vastu.
- Jah, kas 1933. aastal nüüd just "taarausuliste" muistendit ette kanti ning võiksin oletada, miks numeratsioon ei alga sellest üritusest, aga see küsimus ei ole arutamiseks Vikipeedia arutelulehel. Siin tuleks käsitleda asju nii nagu neid väljaspool Vikipeediat on tavaks käsitleda. 90.190.114.172 17. jaanuar 2014, kell 20:13 (EET)
- Mina ei pane midagi ette peale selle, et "II üldtantsupidu" on reaalselt toimunud ajaloosündmuse tagantjärele meelevaldse ümbergrupeerimise teel ühele osale II Eesti Mängudest pandud nimega, nagu ma artiklisse juba lisasin. See ei olnud üldtantsupidu, kuni ei leidu mõnd 1939. aasta allikat, mis teda nii nimetaks. --IFrank (arutelu) 13. jaanuar 2014, kell 22:17 (EET)
- Kas paned siis ette, et 1939. aastal toimunud II üldtantsupeost ei peaks rääkima ja ühtlasi ei peaks olema sellist artiklit? Selline käsitlus on siiski üldlevinud ja sellest lähtub ka praegu kasutusel olev üldtantsupidude numeratsioon. Võrdlusega näitasin, et asju võidakse hiljem nimetada ja käsitleda teisiti kui seda tegid kaasaegsed ning sellepärast pole tegu veel anakronismiga. 90.190.114.172 13. jaanuar 2014, kell 22:10 (EET)
- Eesti Mänge ei maksa osade kaupa üle kirjutada ega ümber nimetada. Minu teada selle sõja nimetust toimumise ajal aasta-aastalt ei muudetud (1-, 2-, 3-, 4-, 5-, ...27-, 28- ja 29-aastane sõda), see ei ole üldse võrreldav. --IFrank (arutelu) 13. jaanuar 2014, kell 20:43 (EET)
- Arusaadav, et tollal sellist nimetust ei kasutatud, aga anakronism tähendab minu meelest midagi muud. Kas näiteks on ekslik nimetada kolmekümneaastast sõda sellise nimetusega, kuna sõja toimumise ajal nii ei öeldud? 90.190.114.172 13. jaanuar 2014, kell 20:35 (EET)
No ma ei leia mängude kavast, et kõik kolm päeva oleksid intensiivse rahvatantsuga täidetud, peale Eenpalu kõne eelsete ettekannete. Nii et see on ka vigane, kui just 16. juunil peetud maadlus-, poksi- ja vehklemisvõistlusi tantsimiseks ei nimetata. --IFrank (arutelu) 2. märts 2014, kell 14:30 (EET) 2. Üleriigiliste võimlemise- ja spordimängude ajajaotuse kava. Rahvaleht, 10. juuni 1939, nr. 135, lk. 6: 17. juuni 1939, Staadion: 06.00–08.30 Rahvatantsude peaproov. 18. juuni 1939,16.00–19.00 esinemised staadionil: pendelteatejooks poistele 20x100; meeste mass-esinemine võimlemises; naisvalikrühmade esinemine võimlemises; 1500 m jooks meestele; teatejooks 4x100 m; rahvatantsu ettekanded. 19.00 mängude finaal kogu tegelaskonna osavõtul. Peaminister K. Eenpalu lõppsõna ja hümn. --IFrank (arutelu) 15. aprill 2014, kell 02:41 (EEST)
Lisaks varasemale: 1939. aastal kasutati veel mingis seoses Eesti Olümpia nimetust, näiteks siin: Eesti Olümpia, mis algas eile Eesti Mängudega seoses, kujunes esimesel päeval suurepäraseks. = Eesti olümpia esimene päev. Rahvaleht, 17. juuni 1939, nr. 141, lk. 6. --IFrank (arutelu) 2. märts 2014, kell 15:10 (EET)
Kas nii sobib? Andres (arutelu) 16. aprill 2014, kell 12:11 (EEST)
- Kui õigesti mäletan, siis nüüdisaegsed allikad ei esita asja nii. See nimetataksegi tänapäeval oli arvatavasti Vikipeedia kirjutaja seisukoht. Laulupeo koduleht ei anna toimusmisajaks ainult üht kuupäeva, peaks kontrollima ka 2009. aastal ilmunud tantsupidude raamatust. Lihtsalt see on kokkuleppeline, mida lugeda peo alguseks ja lõpuks, see ei pruugi alata esimese tantsusammuga ja lõppeda viimasega, ning siin ei ole kellelgi tarvis ümber otsustada, millal pidu ikkagi tegelikult toimuda võis. Iseenesest tantsijad osalesid ka 16. juunil avamisel. Ja eespool esitatud "loogika" on absurdi vallast, poksimine pole tantsimine küll, aga sellest iseenesest ei järeldu midagi. Või kui järeldub, siis oleks ka kuupäev 18. juuni ilma kellaajata vale ja ka tänapäevased peod ei saaks toimuda mitmel järjestikusel päeval, sest öösel tantsijad magavad jne. 193.40.10.181 16. aprill 2014, kell 16:53 (EEST)