Arutelu:Hulgateooria

Hulgateooria tegeleb hulkade ja relatsioonide uurimisega. Seosel on matemaatikas konkreetne tähendus ja sellele tuleks viidata. --Hardi 9. veebruar 2009, kell 13:36 (UTC)

Relatsioonid hulkadel ei ole ju hulkadevahelised seosed, millest siin räägitakse.

Pealegi oleks niisugune määratlus liiga kitsendav. Hulgateooria uurib ju ka näiteks tehteid hulkadega ja hulkade võimsusi. Andres 9. veebruar 2009, kell 16:19 (UTC)

Hulkade võimsus tuleneb relatsioonidest hulkade vahel, samuti on tehted mingis mõttes väljendatavd relatsioonide abil. Samas on märkus tehete kohta õige. Teen vastava muudatuse. --Hardi 9. veebruar 2009, kell 17:36 (UTC)

Hulgateooria uurib ka seoseid hulkade sees, ja veel muid asju. Andres 9. veebruar 2009, kell 18:43 (UTC)

Lisa, mida pead vajalikuks. --Hardi 9. veebruar 2009, kell 20:29 (UTC)

See on üsna komplitseeritud, ma ei suuda seda käigupealt teha. Tundub, et seda on peaaegu võimatu loogiliselt määratleda; see, mida hulgateooria alla arvatakse, on ajalooliselt määratud. Vaata en:Set theory, loe lõpuni. Sellepärast ma ei rõõmustagi sääraste läbi mõtlemata ja kohe pooleli jäetud artiklite üle. Andres 9. veebruar 2009, kell 20:50 (UTC)

Täiendasin artiklit paari sõnaga. Antud probleemi seal enam pole, kuid paar lauset kõlavad siiski veidi kahtlaselt. --Hardi 9. veebruar 2009, kell 22:30 (UTC)

---

Minu nägemus hetkel oleks luua hulk lühikesi ent omavahel seostatud artikleid ja neid järk-järgult täiendama hakata. Oleks see mõeldav? Antud artiklis öeldakse vähemalt üldsõnaliselt ära, mis see hulgateooria on. --Hardi 9. veebruar 2009, kell 20:59 (UTC)

See on mõeldav küll. Aga parem oleks juba öelda lihtsalt, et ta uurub hulki, kuigi pole hästi selge, kuidas hulki uurida, ja päris tõsi see ka pole. Mida rohkem detaile, seda valemaks läheb, sest siis tekib petlik mulje, et definitsioon on täpne (või et kirjeldus on ammendav). Andres 9. veebruar 2009, kell 21:52 (UTC)

Nõus. Lühikeste artiklite juurde kuulub mall {{Lisa materjali}}? --Hardi 9. veebruar 2009, kell 22:30 (UTC)

Seda ei pea lisama, kui täiendamise vajadus karjuv pole. Andres 9. veebruar 2009, kell 22:41 (UTC)

Mingisugune liiga lühikese, kui mitte piisavalt lühikese, et seda kustutada artikli mall võiks siiski olemas olla. On see olemas? --Hardi 10. veebruar 2009, kell 01:33 (UTC)

See, mida Sa kasutasid, on praegu ainuke. Andres 10. veebruar 2009, kell 07:06 (UTC)

Õigupoolest pole probleemiks see, kui artikkel on lühike. Halb on hoopis see, kui esitus pole korrektne. Igal artiklil tuleb ikkagi nii kauaks peatuda, et veenduda selles, et öeldu on õige ega ole eksitav. Andres 10. veebruar 2009, kell 07:06 (UTC)

Nõustun, kuid mida arvad lühikese artikli mallist? Lühike artikkel tähendab antud kontekstis seda, et öeldu on õige ega pole eksitav (piirdutud on näiteks pelgalt definitsiooniga), kuid oleks veel palju mida öelda. --Hardi 10. veebruar 2009, kell 07:29 (UTC)

Arvan, et seda malli pole tarvis. Meil on valdav enamik artikleid sellised, et asja kohta oleks veel palju öelda. Pigem tuleks esile tõsta seda, et asja kohta pole enam suurt midagi öelda. Andres 10. veebruar 2009, kell 09:10 (UTC)

Siis küll. --Hardi 10. veebruar 2009, kell 09:35 (UTC)

Liikumisteisenduse funktsioonidega f ja g = 1/f seotud Hulkade E ja F = f(E) üldliikmete võrreldavus Vaatlejaina.

Valime Galilei liikumisteisendusega seotud 2 üldelementi V ja (O') Esitame selle teisenduse funktsionaalkujul: VO = x = ct; f(ct) = ct(1 - v/c); ja g(ct) = ct/(1- v/c); ... (1) "Sündmus 1": t = 0; x = ct; "Sündmus 2": x* = ct/(1 - v/c); "Sündmustevaheliste intervallide jäävus": (x*) - (v*) = ct/(1 - v/c) - vt/(1 - v/c) = (ct - vt)/(1 - v/c); ... (2)

//Eelnevalt oli arutelu all "hulga võimsus" ja "relatsioonid". Siin vaatleme Leibnitzi käsitlust kui "hulga üldelemendi monaadsust ja orientatsiooni.//

Maailmavaatelise mudeli (mingi hulga) elementide väelisusest - monaadina, on esitanud prof. Eduard Tennmann, teoses "Hinge surematus" - lugedes ennas ses mõttes "personalistiks". 'KaldkiriSiinjuures ei pääse me ei üle ega ümber vajadusest nii eristada kui ühitada mõisteid: 'KaldkiriBaeri jõud, koos Coriolise kiirendusega (F = ma) - ja monaadset keha/elementi ning selle väelisust (kui võimet ostada Baeri jõudu - koos selle orientatsiooniga (paremakäeline või vasakukäeline, vastavalt liikumisteisendustes sdisalduva tasandi yz "püürdega w' = kw".' //Autori poolt... Tönu:veebiruum //

Määratleme 2 erinevat hulga-elementi: 'KaldkiriTühine (NB! mitte "tühi!) - kui mingi hulga keha, millel puudub võime saata/vastuvõtta Signaali c (olgu see siis mistahes). Tühisel elemendil võib olla (ja paratamatult on!) kollektiivne Signaali peegeldusvõime - Vt. nn. Einsteini peeglikatset, kui erinevate keskkondade-vahelise tasandi Signaali peegeldust. Siiani on seda proovitud elementaarosakeste-voogude energiatasemete tõstmiseks, kuid see on olonud ebaefektiivne. 'Rasvane kiriOluline - Vaatlejana. 'KaldkiriOlulisel elemendil on kõik Vaatlejale omane: nii Vägi, teise keha trajektoori mõjutamisel; nii Vägi - Jõuna pöördehulga omandamisel, relatiivsest kiirusest v; nii Signaali saatmise kui ka vastuvõtmise mehanismid (arutlev Vaatlöeja.

Näitena: kuivõrd lihtne on sellises terminoloogias "lahendada" ülesannete kuju - "rongide kohtumisest" või siis koguni "Einsteini rongi nii pikkuse kui kõrguse mõõdistamisel, funktsioonidega fa ja g!