Arutelu:Hübriidlennukid
Miks mitte kustutada[muuda lähteteksti]
Ma mõtlen nii, et kui kellelegi tuleb pähe teha artikkel mitmusliku pealkirja all, siis tuleb kellelegi pähe ka seda sealt otsida. Andres (arutelu) 9. juuni 2022, kell 18:30 (EEST)
- Kui otsima hakata, siis ainsuses olev peakiri ilmub otsimiskasti nagunii. Mitmuses olevate vormide jaoks ümbersuunamislehe tegemine on argumenteeritud minu arust vaid siis, kui mitmuse ja ainsuse tüvi erinevad (nt. inglise goose-geese). --Vihelik (arutelu) 9. juuni 2022, kell 18:41 (EEST)
- Minu meelest see oleneb teemast. Mõne teema puhul ongi mitmuslik pealkiri loomulikum, siin on mitmus ka mõeldav. Peale otsimise võidakse teha ka mitmuses linke. Hea küll, ümbersuunamist ei pea tegema, aga kui see juba on, milleks siis kustutada? --Andres (arutelu) 9. juuni 2022, kell 18:49 (EEST)
- See jääks siis eeskujuks teiste sarnaste suunamiste tegemisel. Pikne 10. juuni 2022, kell 19:00 (EEST)
- Ma ei tea, see oleks ju tilk meres. Miks sellised ümbersuunamised kahjulikud on? – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Andres (arutelu • kaastöö).
- See pole küll väga oluline, aga oleks ebajärjekindel, kui mõni asi on selge põhjuseta mitmusliku märksõna alt leitav ja mõni mitte. See ajab segadusse, mõnel juhul saab linkida mitmuse vormi järgi ja mõnel juhul mitte. Enamasti pole sellised suunamisd vajalikud. Kui neid iga asja kohta tegema hakata, teeksime minu meelest oma elu üsna asjata keeruliseks. Otsingusse kirjutatakse igasuguseid asju, ka näiteks "kes on Tallinna linnapea" (mõnikord ilmuvad siia sedasorti pealkirjadega artiklid, otsitulemustes pakutava punase lingi järgi). Sellega hästi ei saa arvestada. Pikne 11. juuni 2022, kell 16:53 (EEST)
- Ebajärjekindel küll, aga oleks väga raske määrata kriteeriumid, millal tohib mitmuslik ümbersuunamine olla. Ma ei kujuta eriti ette, et keegi Sinu kombel hakkaks uurima või jätaks meelde, kuidas kuskil on ümber suunatud. Neid, kes üldse tahavad ümbersuunamisi teha, on senise kogemuse järgi vähe. Jah, me teeksime oma elu keerulisemaks, kui me iga kord mitmusevormilt ümbersuunamise teeks. Aga kui kustutame olemasolevad ümbersuunamised, siis me teeme elu eriti keeruliseks: suuname ümber ja kustutame ka veel. Sa tood praegu näite, mis ei puutu asjasse. Jääme ikkagi mitmuse ja ainsuse piiridesse. See ei ole alati enesestmõistetav, kas pealkiri peaks olema ainsuses või mitmuses. Minu meelest ei ole mõtet kustutada ümbersuunamist, mis ei ole kahjulik, aga võib kellelegi kasulik olla. --Andres (arutelu) 11. juuni 2022, kell 17:32 (EEST)
- Mitmuse/ainsuse ümbersuunamislehti oleks minu arvates vaja ainult sellistel juhtudel, kus otsides ei pruugi jõuda otsitava leheni, eriti tüvemuutuse puhul. Nt imetajad on meil ainsuses (tuhkur, mitmuse vormi järgi otsides (tuhkrud) lehekülge ei leia. Või vastupidi, rahvad on meil mitmuses (prantslased), aga enamasti on olemas ka ümbersuunamisleht ainsuses (prantslane). Lennukid > lennuk või demokraatiad > demokraatia on minu kõhutunde järgi siiski liig. Jah, ega ruum pole otsa saanud Vikipeediast, ja võib-olla tõesti ma poleks pidanud kustutama, aga näen täiesti võimalikuna olukorda, kus selle eeskuju järgi mõni uus kaastööline hakkabki vorpima lehti stiilis demokraatiad > demokraatia, selle asemel et millegi kasulikumaga tegeleda. --Vihelik (arutelu) 11. juuni 2022, kell 20:40 (EEST)
- Taksoninimetustega on nii, et liigid ja perekonnad on ainsuses, kõrgemad taksonid on mitmuses. Me ei tee süstemaatiliselt ainsuse-mitmuse ümbersuunamisi, ja mina teen neid ainult juhul, kui see on praktiline, et oleks lihtsam linkida, või kui endal ka kahtlus, kumb parem oleks. Antud juhul see link tekkis teisaldamise tõttu, ja see juba ise minu meelest näitab, et seda võib vaja minna.
- Jah, on teoreetiline võimalus, et keegi hakkab vorpima, ja siis ju võib talle öelda, et võiks midagi paremat teha. Aga võib-olla talle meeldib just seda teha, ja siis meil pole midagi kaotada. --Andres (arutelu) 11. juuni 2022, kell 21:08 (EEST)
- Ma tõin sellise näite, kuna õigustasid suunamist sellega, mida inimestel võib tulla pähe otsingusse kirjutada. Sinna võidakse kirjutada tõesti mida iganes. Ma saan aru, et mingeid asju on loomulik nimetada mitmuses, aga sellest ju ei järeldu, et kõigi teiste asjade kohta mitmuslike suunamiste tegemine samavõrra põhjendatud. Kui lugeja veidike ringi vaatab, siis küllap ta taipab, et märksõnad on harilikult ainsuses. Kui ta ei taipa, mille järgi pealkirja vorm on valitud, siis tõenäoliselt pole tal kasu ka mõnest juhuslikust mitmuslikust suunamisest. Sellised juhuslikud suunamised tekitavad muu hulgas ka linkide tegemisel segadust. Pikne 13. juuni 2022, kell 22:08 (EEST)
- See ei ole alati selge, kas kasutada ainsust või mitmust. Praegusel juhul on minu meelest mitmus ka mõeldav, kuigi minu meelest halvem valik. --Andres (arutelu) 13. juuni 2022, kell 22:16 (EEST)
- Igatahes ei ole minu meelest mitmus siin jabur, ja pole mõtet jaburate pealkirjadega võrrelda. --Andres (arutelu) 13. juuni 2022, kell 22:17 (EEST)
- Mitmuse/ainsuse ümbersuunamislehti oleks minu arvates vaja ainult sellistel juhtudel, kus otsides ei pruugi jõuda otsitava leheni, eriti tüvemuutuse puhul. Nt imetajad on meil ainsuses (tuhkur, mitmuse vormi järgi otsides (tuhkrud) lehekülge ei leia. Või vastupidi, rahvad on meil mitmuses (prantslased), aga enamasti on olemas ka ümbersuunamisleht ainsuses (prantslane). Lennukid > lennuk või demokraatiad > demokraatia on minu kõhutunde järgi siiski liig. Jah, ega ruum pole otsa saanud Vikipeediast, ja võib-olla tõesti ma poleks pidanud kustutama, aga näen täiesti võimalikuna olukorda, kus selle eeskuju järgi mõni uus kaastööline hakkabki vorpima lehti stiilis demokraatiad > demokraatia, selle asemel et millegi kasulikumaga tegeleda. --Vihelik (arutelu) 11. juuni 2022, kell 20:40 (EEST)
- Ebajärjekindel küll, aga oleks väga raske määrata kriteeriumid, millal tohib mitmuslik ümbersuunamine olla. Ma ei kujuta eriti ette, et keegi Sinu kombel hakkaks uurima või jätaks meelde, kuidas kuskil on ümber suunatud. Neid, kes üldse tahavad ümbersuunamisi teha, on senise kogemuse järgi vähe. Jah, me teeksime oma elu keerulisemaks, kui me iga kord mitmusevormilt ümbersuunamise teeks. Aga kui kustutame olemasolevad ümbersuunamised, siis me teeme elu eriti keeruliseks: suuname ümber ja kustutame ka veel. Sa tood praegu näite, mis ei puutu asjasse. Jääme ikkagi mitmuse ja ainsuse piiridesse. See ei ole alati enesestmõistetav, kas pealkiri peaks olema ainsuses või mitmuses. Minu meelest ei ole mõtet kustutada ümbersuunamist, mis ei ole kahjulik, aga võib kellelegi kasulik olla. --Andres (arutelu) 11. juuni 2022, kell 17:32 (EEST)
- See pole küll väga oluline, aga oleks ebajärjekindel, kui mõni asi on selge põhjuseta mitmusliku märksõna alt leitav ja mõni mitte. See ajab segadusse, mõnel juhul saab linkida mitmuse vormi järgi ja mõnel juhul mitte. Enamasti pole sellised suunamisd vajalikud. Kui neid iga asja kohta tegema hakata, teeksime minu meelest oma elu üsna asjata keeruliseks. Otsingusse kirjutatakse igasuguseid asju, ka näiteks "kes on Tallinna linnapea" (mõnikord ilmuvad siia sedasorti pealkirjadega artiklid, otsitulemustes pakutava punase lingi järgi). Sellega hästi ei saa arvestada. Pikne 11. juuni 2022, kell 16:53 (EEST)
- Ma ei tea, see oleks ju tilk meres. Miks sellised ümbersuunamised kahjulikud on? – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Andres (arutelu • kaastöö).
- See jääks siis eeskujuks teiste sarnaste suunamiste tegemisel. Pikne 10. juuni 2022, kell 19:00 (EEST)
- Minu meelest see oleneb teemast. Mõne teema puhul ongi mitmuslik pealkiri loomulikum, siin on mitmus ka mõeldav. Peale otsimise võidakse teha ka mitmuses linke. Hea küll, ümbersuunamist ei pea tegema, aga kui see juba on, milleks siis kustutada? --Andres (arutelu) 9. juuni 2022, kell 18:49 (EEST)