Arutelu:Härghein
Viimasel ajal loetakse vist soomukaliste sugukonda. --Metsavend 26. juuli 2009, kell 03:45 (UTC)
- Lähtun siin ühes varasemas arutelus saavutatud kokkuleppest, et toetuda Eesti professionaalsetes väljaannetes esitatud käsitlustele (kui need on olemas). Antud juhul siis Toomas Kukke "Eesti taimestik". --Kk 26. juuli 2009, kell 03:56 (UTC)
- Siis tuleks igal pool ühtmoodi teha. Praegu on lõvilõug teeleheliste sugukonda pandud. Ja uut taksonoomiat tuleks vähemalt mainida. --Metsavend 26. juuli 2009, kell 07:21 (UTC)
- Mõtlemisainet - "Eesti taimestik" ilmus 1999. aastal, APG II ("uus süsteem") klassifikatsioon avaldati 2003. aastal.--WooteleF 26. juuli 2009, kell 07:40 (UTC)
- OK, siis võib võtta Eesti taimede määraja 2007. aasta trüki, ja see asja ei muuda. Nii ehk naa, ma arvan, et on mõistlik siin kajastada nii seda süsteemi, millele on toetunud viimase poolsajandi kõik eestikeelsed allikad, kui ka mõnd teist, kui see on leidnud küllalt ulatusliku kokkuleppe. Kuna igale professionaalsele bioloogile on selge, et erinevalt liigi tasandist (vähemalt biparentaalselt paljunevais rühmades), kus eristused on organismide eneste loodud ja hoitud, pole liigist kõrgemate taksonite eristamisel mingit muud alust peale kokkuleppe uurijate vahel. Põhimõtteliselt ei saa olla nn parimat süsteemi. Milline kaal anda lahknemisajale, milline tunnuste erisusele, kuivõrd arvestada polüfüleetilisust, ning mitu rangi üldse eristada – see pole isegi optimumülesanne, nii et asi saabki põhineda vaid traditsioonil ja kujunevatel kokkulepetel, kusjuures ükski neist ei saa olla maailma parim. Need kokkulepped on aga professionaalide, mitte meie kui vikipeedia kirjutajate asi. Sellest järelduvat näen parima võimalusena lähtuda Eesti vikipeedias Eesti vastava ala professionaalide poolt publitseeritud süsteemist, ning kui neid on mitu, siis ka kajastada siin mitut. Asjatu vastuolu Eesti teaduskirjandusega tekitab vaid segadust ja ei tule vikipeedia kasutajaile kasuks, ma usun. --Kk 26. juuli 2009, kell 11:14 (UTC)
- Minuarust võib mainida mõlemat süsteemi, olenemata sellest kumba eestikeelsed autoriteedid eelistavad.--WooteleF 26. juuli 2009, kell 12:44 (UTC)
- Lähtumine ja kajastamine/mainimine on erinevad asjad. Lähtuda saab ainult ühest, ja võimaluse korral (s.o kui Eestis on üksmeel) võib ju lähtuda Eestis käibel olevast. See aga ei tähenda, et teistest ei peaks kirjutama. Andres 26. juuli 2009, kell 23:02 (UTC)
- Aga miks tuleb kasutada just seda süsteemi millele tuginevad eestikeelsed allikad?--WooteleF 27. juuli 2009, kell 06:48 (UTC)
- Niipalju kui mina aru saan, seisneb Kk argument selles, et 1) ei ole otstarbekas tekitada lahknevust eestikeelse erialakirjandusega ja 2) pole olemas õiget süsteemi. Andres 27. juuli 2009, kell 07:24 (UTC)
- Täpselt. --Kk 27. juuli 2009, kell 08:15 (UTC)
- Samas on Ivari head männiartiklid paljuski tuginevad võõrkeelsetele materjalidele, millega niiviisi tegutsedes võivad lahknevused tekkida, ja reaalselt eestlased ikka oma süstemaatikat ei loo... - Melilac (arutelu) 17. oktoober 2017, kell 23:46 (EEST)
- Täpselt. --Kk 27. juuli 2009, kell 08:15 (UTC)
- Niipalju kui mina aru saan, seisneb Kk argument selles, et 1) ei ole otstarbekas tekitada lahknevust eestikeelse erialakirjandusega ja 2) pole olemas õiget süsteemi. Andres 27. juuli 2009, kell 07:24 (UTC)
- Aga miks tuleb kasutada just seda süsteemi millele tuginevad eestikeelsed allikad?--WooteleF 27. juuli 2009, kell 06:48 (UTC)
- Lähtumine ja kajastamine/mainimine on erinevad asjad. Lähtuda saab ainult ühest, ja võimaluse korral (s.o kui Eestis on üksmeel) võib ju lähtuda Eestis käibel olevast. See aga ei tähenda, et teistest ei peaks kirjutama. Andres 26. juuli 2009, kell 23:02 (UTC)
- Minuarust võib mainida mõlemat süsteemi, olenemata sellest kumba eestikeelsed autoriteedid eelistavad.--WooteleF 26. juuli 2009, kell 12:44 (UTC)
- OK, siis võib võtta Eesti taimede määraja 2007. aasta trüki, ja see asja ei muuda. Nii ehk naa, ma arvan, et on mõistlik siin kajastada nii seda süsteemi, millele on toetunud viimase poolsajandi kõik eestikeelsed allikad, kui ka mõnd teist, kui see on leidnud küllalt ulatusliku kokkuleppe. Kuna igale professionaalsele bioloogile on selge, et erinevalt liigi tasandist (vähemalt biparentaalselt paljunevais rühmades), kus eristused on organismide eneste loodud ja hoitud, pole liigist kõrgemate taksonite eristamisel mingit muud alust peale kokkuleppe uurijate vahel. Põhimõtteliselt ei saa olla nn parimat süsteemi. Milline kaal anda lahknemisajale, milline tunnuste erisusele, kuivõrd arvestada polüfüleetilisust, ning mitu rangi üldse eristada – see pole isegi optimumülesanne, nii et asi saabki põhineda vaid traditsioonil ja kujunevatel kokkulepetel, kusjuures ükski neist ei saa olla maailma parim. Need kokkulepped on aga professionaalide, mitte meie kui vikipeedia kirjutajate asi. Sellest järelduvat näen parima võimalusena lähtuda Eesti vikipeedias Eesti vastava ala professionaalide poolt publitseeritud süsteemist, ning kui neid on mitu, siis ka kajastada siin mitut. Asjatu vastuolu Eesti teaduskirjandusega tekitab vaid segadust ja ei tule vikipeedia kasutajaile kasuks, ma usun. --Kk 26. juuli 2009, kell 11:14 (UTC)
- Mõtlemisainet - "Eesti taimestik" ilmus 1999. aastal, APG II ("uus süsteem") klassifikatsioon avaldati 2003. aastal.--WooteleF 26. juuli 2009, kell 07:40 (UTC)
- Siis tuleks igal pool ühtmoodi teha. Praegu on lõvilõug teeleheliste sugukonda pandud. Ja uut taksonoomiat tuleks vähemalt mainida. --Metsavend 26. juuli 2009, kell 07:21 (UTC)
Et eesti botaanikute käsitlused ei haara kõiki maailma taimi, siis on võimalik, et me ei oska teiste taimede süstemaatikat Eesti taimede süstemaatikaga kooskõlas hoida.
Peale selle, selleks et Kk plaani läbi viia, on tarvis, et keegi, kellel vastavad raamatud käepärast on, hoiaks süstemaatika vastavusel Eesti botaanikute käsitlusega silma peal. Andres 27. juuli 2009, kell 08:23 (UTC)
- Kuna vikipeedia allikaks ei peaks olema vikipeedia, siis on nagunii tarvis toetuda raamatutele. :-))) --Kk 27. juuli 2009, kell 09:13 (UTC)
- Juhin lihtsalt tähelepanu sellele, et peab olema, kes eestikeelseid raamatuid vaatab. Välismaa raamatutele pääseb osalt ligi ka veebi teel või teiste vikide vahendusel. Andres 27. juuli 2009, kell 09:29 (UTC)
- See on juba kokku lepitud, et Eesti botaaniku kirjandusele tuginetakse. Enamik taimi (eriti Eestis pärismaised) peaksid Vikipeedias olema eestlaste kokkulepitud taimesüstemaatika järgi; eksootilisi liike on keeruline kontrollida/vastavusse viia--Dj Capricorn 5. august 2009, kell 21:14 (UTC)
- Seda ma räägingi, et eksootiliste taimede puhul võib tekkida probleeme. Andres 5. august 2009, kell 21:28 (UTC)
- See on juba kokku lepitud, et Eesti botaaniku kirjandusele tuginetakse. Enamik taimi (eriti Eestis pärismaised) peaksid Vikipeedias olema eestlaste kokkulepitud taimesüstemaatika järgi; eksootilisi liike on keeruline kontrollida/vastavusse viia--Dj Capricorn 5. august 2009, kell 21:14 (UTC)
- Juhin lihtsalt tähelepanu sellele, et peab olema, kes eestikeelseid raamatuid vaatab. Välismaa raamatutele pääseb osalt ligi ka veebi teel või teiste vikide vahendusel. Andres 27. juuli 2009, kell 09:29 (UTC)