Arutelu:Gradonatšalstvo

Miks see kaldkirjas peab olema? Adeliine 14. jaanuar 2018, kell 20:46 (EET)

Kui see lugeda eestikeelseks sõnaks, siis ei pea. Ma ei tea, kas seda saab eesti sõnaks lugeda. Andres (arutelu) 14. jaanuar 2018, kell 20:49 (EET)

Ikka saab, vene keeles on ju kirillitsa. Gradonatšalstvo on mugandatud samamoodi nagu krai või oblast, mis on tavalises püstkirjas. Nefjool (arutelu) 14. jaanuar 2018, kell 22:11 (EET)

Kaldkirjas on sellepärast, et tõlgendasin, et seda sõna eesti keelde mugandatud ei ole, sest sõnaraamatutest ma sellist sõna ei leidnud. Seega - tsitaatsõna. --Hirvelaid (arutelu) 14. jaanuar 2018, kell 22:59 (EET)

Keelenõuvakas on kirjas: "Kui võõrkeelset nimetust hääldatakse samamoodi, nagu kirjutatakse, või see on eestipäraseks mugandatud, kirjutatakse see püstkirjas ja väikese tähega". Ja veel siit: "Vene päritoluga ja vene keele kaudu laenatud sõnad on tavaks kirjutada vene-eesti transkriptsioonireeglite järgi ning need on võõr-, mitte tsitaatsõnad: dedovštšina, pokazuhha, samizdat, tšaihanaa." Adeliine 14. jaanuar 2018, kell 23:12 (EET)

Vestlesin keelenõuandega ja sain kinnitust, et vene sõnade puhul pole vajadust kaldkirja kasutada. Hakkame parandama. Sama lugu ka Gorodskoi golova artiklis. --Hirvelaid (arutelu) 16. jaanuar 2018, kell 15:03 (EET)

Kuidas on seda sõna tõlgitud toda perioodi kajastavas eestikeelses ajaloo- ja ilukirjanduses? Kahtlen väga sügavalt, et nii. Sel juhul oleks mõistlik mitte tekitada tarbetuid toorlaene juurde, vaid kasutada varasemat tõlget. Lõppude lõpuks on igasuguseid mõisteid teistes keeltes eri sõnadega tähistatud, me ei pea neid kõiki toorelt üle tooma. --Oop (arutelu) 18. aprill 2018, kell 01:09 (EEST)

Kahtlen ka. Kuid nagu mäletan, ma ei leidnudki tõlkevastet. Aita otsida. --Hirvelaid (arutelu) 18. aprill 2018, kell 07:54 (EEST)