Arutelu:Galina Višnevskaja

Selliseid Galina isa taolisi ebardeid sünnitas nõukogude riik, kus juba maast madalast õpetati lastele, et oma pereliikme peale kaebamine on õilis ja kangelaslik tegu, isegi kui tulemuseks on vanemate vangistamine või hukkamine. Galina Višnevskaja toob oma elulooraamatus välja asjaolu, et Nõukogude Liidus anti välja määrus, mis seadustas surmanuhtluse üle kaheteistaastastele lastele.^[1] Maailma ajaloos ei ole palju selliseid riike, kus täiskasvanud võivad seaduse alusel lapsi maha lasta.

Ma arvan, et see on selles artiklis ülearune.

Rõhumärgid venekeelses nimes ka. Andres (arutelu) 6. juuni 2016, kell 02:59 (EEST)[vasta]

Siin on ka teisi nõukogude olude kirjeldusi, mis ei sobi siia. Andres (arutelu) 6. juuni 2016, kell 03:03 (EEST)[vasta]

Mix Sa siis (vähemalt) "(Keele)toimeta" märkust ei pane? nt Donetski RahvaVabariigi ridades võitlevad 12-aastased võivad/lasevad maha hoopistükis vanemaid... lastetuba ja kasvatus...

Loodusest (NB! loodus ep ole ses kontekstis perenimi):—Pietadè (arutelu) 6. juuni 2016, kell 05:11 (EEST)[vasta]
"Juba kolmeaastasena oli tema hääl nagu täiskasvanul, kuna see oli looduse poolt paika pandud."

↑ „Abinõu võitluseks alaealiste kuritegevusega“, NSV Liidu Seaduste kogu, 1935, nr 19, lk 155. NSV Liidu Kesktäitevkomitee ja Rahvakomissaride Nõukogu määrus 7. aprill 1935.

[1] „Abinõu võitluseks alaealiste kuritegevusega“, NSV Liidu Seaduste kogu, 1935, nr 19, lk 155. NSV Liidu Kesktäitevkomitee ja Rahvakomissaride Nõukogu määrus 7. aprill 1935.

[1]