Arutelu:Filoloogia

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Milles sa siis tugev oled? Äkki avaldad meile selle saladuse? Siim 21:00, 2 Sep 2004 (UTC)


Kategooriast filoloogia. Panin tähele, et Siim on kustutanud kategooria "Filoloogia" ja artikli "Filoloogia" kategoriseerinud "Keeleteadus". Ma ei mõista - ehk keegi seletaks mulle, kas "Filoloogia" ei olegi teadus, et see kategooria kui "Teadused" alt kustutati? Paul 11:13, 7 Dec 2004 (UTC)

Filoloogia on niisugune hübriid, mille alla kuuluvad keeleteadus, kirjandusteadus ja veel nipet-näpet. Arvan ka, et kategooriat "Filoloogia" ei ole tarvis. Võiks veel lisada kategooria "Kirjandusteadus". Filoloogia on minu meelest pigem valdkond kui teadus. Andres 11:26, 7 Dec 2004 (UTC)
Võiks ka lisada kategooria "Folkloristika". Andres 11:28, 7 Dec 2004 (UTC)
Olen selles mõttes nõus, et ta on hübriid-üldnimetaja-ülakategooria ja sellepärast ta ongi esimese tasandi kategooria. Kui anda eelistused alumistele kategooriatele, siis ükski programm ega süsteem tööle ei hakka nagu hetkel siin Vikipeedias, üks suur sega-pudru-kapsad. Teen allpool piltliku näite, kuidas peaks töötama kategooriate süsteem:

Entsüklopeedia: Kategooriad süstematiseeritult

Astmed Kategooriad
1. aste Teadused
2. aste Filoloogia
3. aste Keeleteadus Kulturoloogia Kirjandusteadus
4. aste Klassikaline filoloogia
Artiklid Antiikfilosoofia Antiikkirjandus Antiikmütoloogia


  • "Filoloogia" on teadus ja ta asub kõrgemal astmel kui "Keeleteadus" - "Kirjandusteadus", mis asuvad 3. astmel;
  • Kategooriate loogiline jada ülevalt alla: "Teadused" -> "Filoloogia" -> "Kulturoloogia" -> "Klassikaline filoloogia"
  • Kategooria "Klassikalise filoloogia" valdkonnad on "Antiikfilosoofia", "Antiikkirjandus", "Antiikmütoloogia" ehk artiklid. Iga artikkel võib kuuluda veel teistessegi kategooriatess ja siis tuleb ka need kategooriad lisada artklitele. Näiteks: Artiklile "Antiikfilosoofia" tuleb lisada kategooria "Filosoofia".

Selline lihtne ülesehitus töötab korrektselt ja on kiire, samas ka hea kõigil järgida. Kuis arvuti võimaldab laiemalt käsitleda materjali, siis võib alamastme kategooriaid, mida peetakse oluliseks, tuua need ka esimesele tasandile koos ülematasandi kategooriatega aga mitte vastupidi. Paul 12:02, 7 Dec 2004 (UTC)

Minu meelest ei ole tarvis kategooriate süsteemi liiga palju tasandeid. Arvan, et "Filoloogia" on ülearune. Andres 12:37, 7 Dec 2004 (UTC)
Olen sellega nõus, et kategooriate süsteemi ei ole vaja liiga palju tasandeid aga sellega ei ole nõus, et "filoloogia" on ülearune. Mul tekkis idee, pakun lahendaduse - teen selle oma projekti lehel kiired muudatused. Vaata, mõne aja pärast, mis Sa sellest arvad? Paul 13:01, 7 Dec 2004 (UTC)
Lisan juurde täpsustuseks: Kategooriad "Keeleteadus", "Kirjandusteadus", "Kulturoloogia", "Rahvaluuleteadus" on need olulised kategooriad, mis võiksid asuda esimesel tasandil ehk lehe "Kategooria" esimesel lehel. Iseasi on nende nimetustega, milles tuleks konsensus leida, näiteks "Rahvaluuleteadus" ja "Folkloristika", et mida eelistada. Paul 12:30, 7 Dec 2004 (UTC)
"Folkloristika" on eelistatav kui laiemalt levinud sõna. Andres 12:37, 7 Dec 2004 (UTC)
Meil Sinuga konsensus leitud. Hea oleks kui Oop, kes on filoloog, aitaks kaasa koostada esimese tasandi kategooriate nimetusi. Edasi on juba kõik lihtsam. --Paul 12:49, 7 Dec 2004 (UTC)

Filoloogia definitsioon[muuda lähteteksti]

ENEKEse põhjal on filoloogia rahva vaimse elu uurimine tema keele ja kirjanduse alusel. F. on seega keele-, rahvaluule- ja kirjandusteaduse ühisnimetus. Vanakreeka- ja ladinakeelset kirjandust uurib klassikaline filoloogia. Filoloogiaeriteadlast nimetatakse filoloogiks.

Seega ei ole filoloogia tasandi lisamine vale. Iseasi, kui levinud see teadmine on (filoloogiat kiputakse siiski samastama keeleteadusega).

Õige ta on, et paljusi nimetusi samastatakse aga etsüklopeedia on see koht, kus saab sellele konkreetse vastuse, niiet siin on tähtsam teaduslik kui rahvalik arusaam. Paul 16:20, 7 Dec 2004 (UTC)
Võtan kokku oma kaks argumenti kategooria "Filoloogia" vastu.
  1. Kui filoloogia on kolme teaduse kogusumma, siis on ta nende suhtes sekundaarne ja selle lisamine ei anna midagi. Pealegi on selle mõiste tähendus vähem tuntud kui nonde kolme oma. Selle mõiste tundmaõppimiseks on artikkel, selleks ei ole kategooriaid vaja.
  2. Pole mõtet luua sellist kategooriat, mille alla saab paigutada ainult kolm alamkategooriat. Ülearuste tasandite lisamine teeb süsteemi liiga keeruliseks. Normaalne on, kui kategooria alla mahub vähemalt mitukümmend alamkategooriat või artiklit. Andres 16:29, 7 Dec 2004 (UTC)
Kategooriate süsteem ei ole üksi selleks, et jadapidi jõuda artiklini, minu idee seisneb selles, et kui keeleteaduse alla koonduvad temaga seotud artiklid, kirjandusteaduse alla kirjandusega seotud artiklid jne. siis kui nendel artklitel on ka kategooria filoloogia, siis sinna koonduvad kõik artiklid, mis on nii otseselt kui ka kaudselt (vaieldavad) ehk tekib automaatselt loend filoloogia artiklitest. See on igal juhul parem mõte kui meeeletu töö ja vaevaga koostada igasugu loendeid nagu tehakse. Paul 17:00, 7 Dec 2004 (UTC)
Nii et siis me peaksime iga kord, kui lisame näiteks kategooria "keeleteadus", lisama ka kategooria "filoloogia". Sel juhul tekib tõesti hästi suur loend. Aga kas meil on sellist loendit tarvis? Andres 17:21, 7 Dec 2004 (UTC)
Jah, üks-kaks nime kirjutada on lihtsam kui sadu ja tuhandeid. Meil siin Vikipeedias on suur hulk neid artikleid "... loend" - see on ikka meeletu töö, mida tehakse. Kas neid loendeid tarvis? Kui neid tehakse, miks mitte siis see lihtsamaks muuta - lisa kategooria ja automaatselt artikkel kategooriate loendis olemas. Näiteks olen mina lisanud ja Sa ka nimesi loendisse "Biograafiad" - on tülikas? Kui artiklile lisame kategooria "Biograafiad", siis tekib kategooria loend "Biograafiad". Pealegi on need artiklid võrreldavalt mahukamad kui paar kategooria sõna. Veel üks pluss - kategooria lehel on ka automaatne tähestik ja loendur (loendab kui palju artkleid loendis on) Paul 18:13, 7 Dec 2004 (UTC)
Ma ei näe mõtet koostada filoloogia mõistete loendit, kui juba on olemas keeleteaduse, kirjandusteaduse ja folkloristika mõistete loendid.
Ma ei mõtlegi, et kategooriate lisamine oleks töömahukas, samuti nagu pole kuigi töömahukas artiklite lisamine loenditesse. Töömahukam on kindlakstegemine, millised kategooriad tuleb lisada ja millistesse loenditesse tuleb artikkel lisada.
Loenditesse artiklite lisamine ei ole enam kohustuslik. Kategooriad ei saa loendeid asendada, sest loendid võimaldavad lisada märksõnu, mille kohta artiklit ei ole, ning kommentaare. Erinevalt kategooriast saab loendi ülesehitust vabalt valida. Andres 18:42, 7 Dec 2004 (UTC)
Ei vaidlegi sellele vastu, mind ei huvita see küsimuses üldsegi, kas see filoloogia on või ei ole, ma räägin globaalsemalt - kategooriate süsteemist ja selle mõttest, filoloogia näitel. Kui kellelegi ka meeldib koostada filoloogiast loend - kirjutagu või valigu lihtsam tee - ei ole meie otsustada. Teeme parem, sellele esilehele "Kategooria" nagu ma oma ettepanekus tegin. Seal töötava esialgse variandi juures juba arutleme, mis ja kuidas süstematiseerida kategooriad ja millised võiksid olla esimesel tasemel. Võib ka teistmoodi - algul teen lehe valmis, korrigeerime ja siis alles viide esilehele. Paul 19:14, 7 Dec 2004 (UTC)

IMHO - mina lahendaks selle teemaderingi natuke teistmoodi: nimelt teeks kategooria 'Keel ja kirjandus' ja selle alla kõik kategooriad, mis vähegi seda jaotust puudutavad, näiteks 'Kreeka mütoloogia', 'Eesti kirjandus', 'Hispaania keel', 'Foneetika' ja mida iganes. VB vähe ketserlik mõte, aga kuna teemadering nii ehk naa kattub, siis miks ka mitte... - Ahsoous 17:37, 7 Dec 2004 (UTC)

See oleks siis seesama filoloogia, millest populaarse ajakirja nimega yhildumise eesmärgil (?) on eemaldatud rahvaluule (ja seega sinna alla nt mytoloogia sõna traditsioonilises mõistes ei lähe). Kas poleks lihtsam teha lihtsalt lingvistika, kirjandusteaduse ja folkloristika koondamiseks yks suurem kategooria ("Filoloogia") ning asi tahe? St, jätkuks kõik nagu siiani, artiklid märgistataks ikka yhena neist kolmest või veel mingi madalama nimetajaga (on seenelegi selge, et "eesti kirjanik" on yhtlasi kirjandus) ja Pauli rõõmuks koonduks need kõik automaatselt ka katuskategooriasse. Leiba see ei kysi ja neid kah ei häiri, kes seda ei kasuta. Ning ei, ma ei poolda (ceterum censeo) yhegi kategooria risustamist selle mitu järku allpool asuvate alamkategooriate kõigi artiklite loendamisega (et kõik "kolmejalgsed eesti kirjanikud" oleksid veel eraldi märgitud kui "kirjanikud", "eesti kirjandus", "filoloogia" jms) - selle jaoks on kategooriate omavahelised relatsioonid. (Seega on artikkel "Herakles" kategoorias "Kreeka heerosed", mis omakorda viitab "Vana-Kreeka mütoloogiale" ja sealt siis yhtpidi antiigile, teistpidi mytoloogiale, klassfillile ja millele iganes. Mitte igayhele eraldi, see on arulage enesekordus.)
Ja tõepoolest, "filoloogia" kui yldjaotus on suuremalt jaolt käibelt kadunud, elus on veel ainult eridistsipliinid nagu "inglise filoloogia", "saksa filoloogia" jms - mis kipuvad pealegi lagunema interdistsiplinaarseteks, olemuselt kulturoloogilisteks regionaaldistsipliinideks nagu "amerikanistika", "assyrioloogia", "egyptoloogia", "sinoloogia", "Briti uuringud" jms. Ses mõttes ei lisaks "Filoloogia" eriti midagi olemuslikku, ainult rõõmustaks systemaatikute sydameid. Deus otiosus, enamjaolt kahjutu. --Oop 20:54, 8 Dec 2004 (UTC)

Tehtud. Ehk on siis sellegi debatiga yhel pool. Yhtlasi pakun, et kuna keegi tegelikult eriti "rahvaluuleteadusest" ei räägi, rohkem ikka "folkloristikast", siis ehk võikski artikkel (ja põhiviidad) olla Folkloristika (millest ka mingi hakatus juba valmis on) ja Rahvaluuleteadus suunamisleht. --Oop 21:36, 8 Dec 2004 (UTC)