Arutelu:Essee

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Montaigne ei meeldinud kirikule siiski muudel põhjustel, mitte seepärast, et ta oma arvamust ei absolutiseerinud (nagu siinsest tekstist selgub). Õigupoolest on Montaigne'i-lõik nõrgalt vastuolus NPOV-poliitikaga (ehkki vastuolu on suhteliselt varjatud, nii et minu poolest võiks ta olla, kuni keegi ennast puudutatuna ei tunne). --Oop 01:28, 8 Oct 2004 (UTC)

Kas keegi oskab öelda, mida tähendab lause: 'Tsitaadid eristatakse selgelt tsitaatidega.' Ahsoous 15:33, 10 Dec 2004 (UTC)

Tegin paranduse. ~~

Minu meelest on siin tegemist vähemalt kahe eri mõistega. Üleminek "Samas..." teise lõigu alguses tundub olevat liiga ebamäärane. Ja alajaotus "Reeglid" käib vist teises lõigus esitatud tähenduse kohta. Arvan, et võiks vähemalt eraldada jutu kirjandusžanrist ja jutu koolitöö jms žanrist. Andres 18. oktoober 2006, kell 18:12 (UTC)

Seda "samas..." võiks täpsustada, et kooliessee puhul on tegemist essee lihtsustatud kujuga, kus kasutatakse selle väljendusvormi ühte põhilist joont: "autor väljendab oma arusaamist". Minu meelest neid definitsioonis lahku lööma ei peaks, küll aga kirjelduses. "Reeglid" võib mõne arvates käia ka essee kohta üldiselt, kuigi minu meelest mitte. Tegemist on pigem didaktiliste printsiipidega, mis käivad enam-vähem igasuguse endaväljenduse kohta ega kuulu otseselt essee juurde. --Kamma 18. oktoober 2006, kell 20:06 (UTC)
Minu meelest on kaheks artikliks lahutamise puhul tegu üledefineerimisega, kuna essee määratlus kehtib sõltumata teemast või kirjutamise põhjusest (kirjanduslooming, teadustegevus, koolitöö, kandideerimine ametikohale vms). Loomulikult on erinevatel valdkondadel veidi erinevad nõudmised ja rõhuasetused ning sellest tulenev esseede erinev kasutusfunktsioon, kuid neist asjadest võiks rääkida ühes artiklis. Praegune laialipillatus pigem eksitab. --Andrus Kallastu 2. märts 2011, kell 14:15 (EET)
Leian risti vastupidi: need peavad lahus olema, et neid asju segi ei aetaks. Andres 3. märts 2011, kell 00:34 (EET)
Ilukirjandusele omast nõudlikku stiili ju igasuguselt esseelt ei eeldata. Andres 3. märts 2011, kell 00:36 (EET)
Tekstis, mis leidub lehel Essee (koolitöö) puudub minu meelest mõisteid selgelt eritlev definitsioon: "Essee on tänapäeval laialdaselt kasutatav teadmiste kontrolli vorm. Kontrollitavatel lastakse kirjutada esseeks nimetatav tekst, mis väljendab arutlevas laadis lühidalt autori arusaamist." Pigem räägitakse seal essee ühest teatud funktsioonist, väljendada selle kirjutaja mõtlemise ja teadmiste taset. Samas ei välista see ju ka kirjanduslikku kvaliteeti. Sama probleem tekiks, kui hakkaksime defineerides vastandama diplomeeritud professionaali või õpilase poolt kirjutatud sümfooniat. Sümfoonia on sümfoonia vaatamata selle teostuse kvaliteedile.--Andrus Kallastu 3. märts 2011, kell 18:34 (EET)
Saan aru, mis Sa mõtled, aga koolitööks tehtav "essee" ei ole essee selles mõttes, nagu siin räägitakse. Sõnale essay on inglise keeles tekkinud teine tähendus ja see on nüüd üle kandunud ka eesti sõnale essee. Selles žanris ei püütagi kirjanduslike esseesid jäljendada. Tegu on samamoodi kooližanriga nagu kirjand, ainult et nimetus langeb tal teise žanri omaga kokku.
Mõiste määratlus ei ole teises artiklis jah piisav. Andres 3. märts 2011, kell 20:03 (EET)
Selge. Kas omaette mõisteks on ka teadusteksti artiklis kirjeldatud essee? --Andrus Kallastu 4. märts 2011, kell 12:58 (EET)
Tolles alajaotuses on kõik segi nagu puder ja kapsad, seal polegi jutt mingist kindlast mõistest. Inglise keele eeskujul võidakse esseeks nimetada ka näiteks filosoofilist artiklit. Igatahes ma kahtlen, kas üliõpilaste kodutööd on teadustekstid. Andres 5. märts 2011, kell 08:05 (EET)
Senise arutluskäigu järgi mõistan, et termin 'essee' on kasutusel vähemalt kolme erineva mõiste tähistamiseks: essee kui kirjandusžanr, essee kui teadusteksti liik ning essee kui õpilaste koolitöö vorm. Minu küsimused oleks, mis on need omadused, mis neid kolme mõistet seovad, st miks üldse on kasutusel sama sõna ja teisest küljest need, mis eristavad? Kas need erinevused ikka on nii suured, et meil peaks olema kolm erinevat artiklit? --Andrus Kallastu 6. märts 2011, kell 21:16 (EET)
Neid omadusi ei pruugi üldse olla. Sõna tähendused laienevad mitmesugustel põhjustel. Väga paljudel näiteks inglise keele sõnadel on palju tähendusi, mis on küll omavahel seotud, kuid millel puudub ühine nimetaja või isegi ühised piirid. Andres 6. märts 2011, kell 21:26 (EET)

Eemaldasin, kuna mittemidagiütlev ja segane.

==Reeglid==
Essee teema peab olema algusest peale näha ning saatma lugejat läbi kogu teksti. Iga uut mõistet juhatatakse sisse. Sündmusi jutustatakse ajalises järjekorras. Tsitaadid eristatakse selgelt jutumärkidega. Essee on lühike, et ta oleks ülevaatlik ja kergesti arusaadav.
==Essay==
Inglise sõna essay on tähenduselt laiem. See võib tähendada ka artiklit või teatud tüüpi kirjandit.

--Kamma 18. oktoober 2006, kell 20:00 (UTC)


Arvan, et kiri kui žanr ei ole otseselt postiga seotud. Andres 21. oktoober 2006, kell 19:31 (UTC)

Kas selle jaoks peaks olema eraldi artikkel? Pigem võiks siis juba olla artikkel "Kiri (sõnum)" (või: "Kiri (žanr)", mis käsitleks kirja kui vormi spetsiifikat ja ülejäänud ajalooline-sisuline külg võiks olla postiside all. --Kamma 21. oktoober 2006, kell 21:23 (UTC)
Arvan, et peaks olema eraldi artiklid kirja kui kirjaliku sõnumi kohta (sõltumata sellest, kas teda saadetakse postiga), kirja kui postisaadetise kohta ning kirja (ehk epistli) kui kirjandusžanri kohta. Tegu on ju täiesti erinevate mõistetega. Andres 21. oktoober 2006, kell 22:29 (UTC)

Koolikirjandite kohta võiks märkida, et yksvahe (jah, millal? viited paluks) räägiti ka "essee-kirjandist", aga liitsõnastamine kadus ysna kiiresti ära. Ning ma kahtlen, kas meile ilmub iial artikleid nagu tekstis lingitud "Kiriku õpetus", kuna kirikuid on maailma ajaloos olnud palju nagu koeral kirpe ning nende õpetusi märksa rohkemgi veel. Selliste linkide panekut võiks tõesti pikemalt kaaluda. --Oop 22. oktoober 2006, kell 20:01 (UTC)

Artikkel "Essee" vajaks märkust, et see on toimetamisel[muuda lähteteksti]

Vabandust, aga "Essee" on liiga pealiskaudne ja vajaks täiendamist ning toimetamist. Prantsuse kultuurist pärit "lahtised lehed" ega ka praegu viljeldavad kolumnid ei pruugi olla esseed. E.Ekspress on pannud rubriigipealkirjaks "Essee", ehkki selles rubriigis enamasti ei kohta isikupärast nägemist, vaimusähvatust ega lihvitud stiili, vaid valitseb rutiinne mõtlemine ja logisev keelekasutus. Esseeks nimetamisest on saanud prestiiži küsimus. Iseloomulik on ka, et näiteks R. Veidemann nimetab iga oma väikest killukest ilmtingimata esseeks, sest nii tundub iseloomutugi kirjutis kuidagi tähtsam. Ka on täiesti sobimatu nimetada A. Langemetsa väljapaistvate esseistide seas. Kui tema kolumne ja sõnavõtte nimetatakse esseedeks, siis tuleks esseedeks nimetada ka suurt osa teiste kolumnistide töödest, alates E. Soosaarest ja lõpetades M. Mutiga või E. Arujärvega jne. jne. Ja kui nii, siis kuhu jääb Tammsaare - kas tema on "publitsist"?

Vabandada pole vaja. Ole julge ja tee korda. --Tiuks 4. aprill 2009, kell 13:30 (UTC)
Toimetamismärkus on nüüd olemas ja kindlasti vajaks see artikkel asjatundlikku toimetamist. Kuidagi tuleks arvesse võtta ka selle sõna hiljuti siginenud teist tähendust koolitööžanrina (kirjandi liigina?), mis praegu põhitähendusega segi kipub minema. Kui seda tähendust aktsepteerida, siis tuleks nähtavasti tolle kohta eraldi artikkel teha.
Nii palju kui mina aru saan, on (kirjandusliku) essee tunnused 1) arutlevus, 2) lühidus (mitte raamatupikkune), 3) subjektiivne lähenemine (mõttekäigud ei taotle täit teaduslikku ega filosoofilist rangust), 4) stiilile tähelepanu pööramine. Esseed võivad ju olla paremad või halvemad nagu mis tahes kirjandusteosed. Isikupärane nägemine tähendab vist subjektiivse lähenemise teatud kvaliteeti. Andres 7. aprill 2009, kell 15:02 (UTC)

Tegin algust natuke ümber, vaata see üle. Sa võiksid eesti esseest ise pisut kirjutada. Andres 7. aprill 2009, kell 15:19 (UTC)

Montaigne on üldse kaduma läinud. Andres 7. aprill 2009, kell 15:20 (UTC)

Mis puutub Veidemanni, siis nõukogude ajal kaevati esseežanri soikujäämise üle, ja ajalehes avaldati üks Veidemanni lühiessee, kus ta väitis, et luule kirjutab end ise. Seda esitati harukordse nähtusena. Andres 8. aprill 2009, kell 05:36 (UTC)

- Esitada midagi harukordse nähtusena võib kas sellepärast, et see on esmakordne ja jahmatav asi, või et see on tõesti harv nähtus, kuid miski võib harukordsena tunduda ka sellepärast, et asja ei tunta piisavalt, puudub vajalik teadmisvaru (eruditsioon). Ja eks kedagi esile tõsta võidakse sellepärast, et see asi väärib esietõstmist või on mängus mingi muu huvi (suhted, grupihuvi vms.). - Essee peab olema algupärane ja sisaldama niiöelda sähvatust. Paraku mõte, et luule end ise kirjutab, ei ole vist Veidemanni enda oma. (Ei tule hetkel meelde, kellelt see mõte algselt pärineb.) Veidemann on päris hea kombinaator ja mugandaja, kuid ei ole eriti algupärane. --Vikker 17. aprill 2009, kell 19:54 (UTC)

Küllap tol ajal oli mingi mäng tsensoritega. Arusaadav, et essee jaoks ei olnud tingimused soodsad.
Nojah, eks see ole vist Heideggerilt võetud. Arvan, et ise mõelduna oli seda kergem esitada kui Heideggeri tutvustusena.
Igatahes on see huvitav seik, mida eesti essee ajaloos tuleks minu arust mainida. Andres 17. aprill 2009, kell 22:21 (UTC)

Jah, miks mitte, võib mainida küll, ainult peab olema asja sisu suhtes täpne. - - Eesti essee ajaloo kirjutamine objektiivselt eeldab siiski tublit tööd. Pikk ajalugu ju, ja esseed entsüklopeedias käsiteldes ei tohiks minna esseistlikuks, ei tohiks essee alla toppida kõike, mis mujale ei mahu. Praegu on essee muudetud hinnanguliseks märgiks, umbes nii nagu oleks see määratlus mingi kvaliteedimärk, mis tagab selle, et kirjutatu on ilukirjanduselähedane ja "natuke filosoofiline". (Eks see ole seotud sellega, et meediaajastul on kultuurielus enesereklaamil tähtsam koht kui on olnud kunagi varem.) Mälu järgi öeldes kirjutas sõja järel esimesena esseest selle olemust avava kirjutise Ülo Matjus Loomingus 1960. aastatel. See tuleks üles otsida. - - Ega essee kui žanri arengul tegelikult siiski tsensoritega suurt pistmist pole olnud; iseseisev mõte, mis võime ärritas, võis ilmuda mistahes žanris. Tsensuuri kaela ei saa kõike ka ajada. Sulaaja järel ilmus näiteks Loomingusse subjektiivseid mõtteid soodustav rubriik "Mõtteid ja märkmeid", ja see fakt ise kasjatab üldist tendentsi, mis puudutas ka esseed. Lihtsalt sõjaeelsel ajal kirjutatud raamatuid (ka esseid) lugedes leiti kõik üles, milles tundus olevat vaba vaimu. Ja kes sai, luges "Prantsuse vaimu". - - Pole kuulda olnud, et Veidemannil oleks olnud tsensuuriga või parteiga oma lugude, ammugi esseede pärast mingeid probleeme – ei tasu uskuda ei isetekkelisi ega ka kirjandusinimeste enda tekitatud legende. - - Eks tuleb üles otsida lugu "Essee esseest". Esseežanrist on aegade jooksul kirjutanud Eestis mitmed teisedki ja alles oli KesKus-is Langemetsa lugu. Paraku on ka nimetatu taas ainult üks ajalehekirjutis ja võtta on sealt vähe. -- Kokkuvõttes: tuleb seda lugu redigeerida ja täiendada, mis võtab aega. --Vikker 18. aprill 2009, kell 09:54 (UTC)

Nojah, nõus. Muidugi on tarvis uurimist jne. Muidu ma oleksin kohe artiklisse kirjutanud. Tsensuuri koha pealt esitasin lihtsalt oma oletuse.
Ka sellest, kuidas essee mõiste on hägustunud ja kuidas seda enesereklaamiks kasutatakse, tuleks kirjutada. Andres 18. aprill 2009, kell 10:31 (UTC)

Midagi tehtud, aga veel rohkem jääb teha. Seda artiklit on vaja sättida ja arendada veel kõigis selle osades. --Vikker 17. mai 2009, kell 07:54 (UTC)

Esseekirjandus, kas sama?[muuda lähteteksti]

V-o on essee kui žanr sama mis esseekirjandus ehk esseistika. Suunasin need märksõnad siia--Bioneer1 (arutelu) 21. mai 2014, kell 16:33 (EEST)