Arutelu:Epistemoloogia

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Sellel leheküljel võite teha artikli kohta märkusi ning esitada küsimusi epistemoloogia kohta. Selleks klõpsake "Redigeerige seda lehekülge".


Kas epistemoloogia tõe loomust ei uuri? Andres 22:11, 2 Feb 2005 (UTC)

Tõde ja selle teooriad on uskumuste õigustamise juures küll väga olulised, nende uurimine näib jäävat aga väljapoole epistemoloogia skoopi. Vähemalt mulle tundub küll nii. Priitp 23:18, 2 Feb 2005 (UTC)
Millise filosoofilise distsipliini alla tõe loomuse uurimine siis käib? Andres 03:37, 3 Feb 2005 (UTC)
Kõigepealt on tõe teooriatest nõrkemiseni kirjutanud keelefilosoofid ja loogikud. Ka käib tõe teema läbi metafüüsika, eriti prominentne on see realistide ja antirealistide tülis. Priitp 11:02, 3 Feb 2005 (UTC)
Kas see siis tähendab, et tõe loomuse probleem on nii-öelda interdistsiplinaarne, kuulumata ühegi filosoofilise distsipliini alla? Ja kas see tähendab, et epistemoloogidele tõe loomus korda ei lähe? Andres 11:36, 3 Feb 2005 (UTC)

Mida sa Andres mõtled mõiste "TÕDE" all? Su küsimus tõest on nii lai, et keegi sellise asjaga ei tegele, ole peenem ehk täpsem. Juba ammu on "TÕDE" "pilbasteks" tehtud ja tegeletakse "pilbastega".

Kas mu küsimus ei ole praegusel kujul arusaadav? Pean silmas nn tõeteooriaid, nagu näiteks tõe korrespondentsi- ehk vastavusteooria või tõe koherentsiteooria või tõe liiasusteooria. Millisesse filosoofia valdkonda arvatakse need teooriad? Mulle tundub, et need teooriad on küll endiselt aktuaalsed. Andres 19. veebruar 2007, kell 19:44 (UTC)

Kas "Tõde" ei ole hinnanguline kategooria? Teadmine aga midagi muud. Mida me üldse võime teada? Mis "TÕDE" siia puutub?

Küsimused, mida ma siin mainin, puudutavad täpsemalt öeldes tõesust, kuid selles seoses on eesti keeles tavaks kasutada sõna "tõde". Need küsimused ei puuduta seda, mida me võime pidada tõeks (tõeseks), vaid seda, milles tõesus seisneb. Sinu küsimustest ma ei saa hästi aru. Küsimused teadmise kohta kuuluvad kindlasti epistemoloogiasse, tõde aga mõeldakse tavaliselt sõltumatuna teadmisest. Andres 19. veebruar 2007, kell 22:12 (UTC)

väliseestlased kasutavad sõna teadmus, epistemoloogia oleks siis teadmusõpetus.

Eestis seda seda sõna eriti ei kasutata. "Õigekeelsuse sõnaraamat" annab sõnale kaks tähendust: 'teadmised millegi kohta (kogumina)' ning infoteaduste terminina 'süstemaatiliseks kasutamiseks korraldatud faktide, sündmuste ja tõdemuste kogu'. Olen ka kuulnud, et sõna on kasutatud 'teadusliku teadmise' tähenduses. Inglise sõna knowledge 'teadmine, tunnetus' vastena on seda kasutanud üks väliseesti (vist Rootsi) õpetaja, filosoofia ajaloo ülevaate autor (mul ei tule ta nimi meelde). Küllap sealt see sõna väliseestlaste keelepruuki on tulnud. Eestis on epistemoloogia kohta varem öeldud "tunnetusteooria" ja "gnoseoloogia". Nende sõnade puhul on rõhk pigem tunnetusel, mitte teadmisel. Andres 21. veebruar 2007, kell 16:33 (UTC)

Jah, see Rootslane on dr. filos. ja ta arvab, et "gnoseoloogia" ja "epistemoloogia" ei ole seotud tunnetuse vaid tedmisega. 1930-tel võeti eestis kasutusele episteme =teadmus ja epistemoloogia =tedmusteooria.

Võib-olla küll, igatahes filosoof ta pole.
Sõna "epistemoloogia" viitab tõesti teadmisele. Praegu sõnu "teadmus" ja "teadmusteooria" eesti keeles ei kasutata. Analüütilise filosoofia kontekstis on kasutusel sõnad "teadmine" ja "epistemoloogia".
Teadmine on tunnetusega seotud: teadmine on tunnetuse tulemus, tunnetuse eesmärk on teadmine. Epistemoloogia tegeleb seetõttu ka tunnetusega. Andres 22. veebruar 2007, kell 17:53 (UTC)
Mille kohta? Andres 20. veebruar 2007, kell 17:12 (UTC)

Tunnetus on eesti filosoofide suus paljulaidetud sõna. Nt on olemas pillitunnetus, rütmitunnetus jms intuitsiooniga seotud "tunded", millega epistemoloogia sugugi mitte eelkõige ei tegele (taju uurimine psühholoogias tegeleb pigem sellega), sestap nimes kohatu. Kui aga asja parandama hakata, siis võiks rääkida hoopis "teadusteooriast", see oleks kooskõlas "epistemega", mis on eesti keelde tõlgitav ka niimoodi. Teaduseks nimetatakse ju õieti seda, kuidas "teadmisi" tehakse, institutsiooni ja metoodikat. "Teadusteooria" oleks seega parem kui "teadmusteooria" -- vähem tundmatuid ja kunstiliku tähendusega neologisme, samas õigustatav.

Mõnevõrra hajuks sellega subjektiivse teadmise-võime rõhutatud asend, tunnetus on alati seotud kellegagi. Kui aga minu teadmine on teaduse tulemus, st kui ma midagi tean või püüan teada, siis on tegemist teadusega ehk teadmise "tegemisega" mingil viisil.

Selline lahkarvamus taustaks Rootsi haritlase omale. --Kamma 23. veebruar 2007, kell 11:43 (UTC)

Kui filosoofiatermin ja tavakeele sõna interfereeruvad, siis võib püüda terminit muuta, võib kuulutada tavakeelse keelepruugi ebakorrektseks, võib aga ka olukorraga leppida. Mina isiklikult leian, et parem on termineid mitte torkida, liiatigi on tänapäeval kasutusel rohkem "epistemoloogia" või ka "teadmisteooria", mis ei peaks erilist kaksipidimõtlemist tekitama.
Kui me hakkame kasutama sõna teadus (või kas või sõna "teadusteooria") selles tähenduses, kuidas me siis hakkame nimetama teadust? Minu meelest on siin veelgi häirivam interferents, mis puudutab juba teisi filosoofiatermineid.
Olgui kuidas on, Vikipeedia peaks hoidma kinni olemasolevast pruugist ja mitte püüdma seda muuta. Sõna "tunnetus" filosoofiaterminina on minu meelest praegu aktsepteeritud, ehk teiste sõnadega, need, kes seda parema meelega väldiksid, on vähemus. Mina isiklikult olen tavakeelse tähenduse õppinud pärast terminit, mistõttu mulle tundub tavakeelne pruuk ikka veel ebakorrektne, kuigi ma saan aru, et see nii ei ole. Andres 23. veebruar 2007, kell 11:56 (UTC)

mitte teadusteooria, see on teine asi aga teadmisteooria sobib ja seda ka kastutatakse.

Mina ei saa aru, mis mõttes on teadusteooria teine asi kui epistemoloogia. Kust see peaks välja tulema ja kes ning millega selle reglementeerinud on? Kas see tähendab, et teadus ei tegelegi teadmistega? Loomulikult saan ma aru, et leidub inimesi, kes tahavad sõna "teadus" reserveerida mingile jumalikule ja artikuleerimatule institutsionaalsusele, mida võib teenida, aga mitte kirjeldada. Aga miks, transparentsi päralt?!
Sõna "teadus" on ju ometi täiesti normaalne liiteliselt tuletatud sõna. Sõnale "teadma" lisanduv liide "-us" võib osutada tegevuse protsessuaalsusele ja olla liite "-mine" asendajaks just ("eriti rohkesti kasutatakse" -- Reet Kasik "Eesti keele sõnatuletus" lk 93) liitsõnades, sh järelikult ka "teadusteooria" puhul, st "teadusteooria" = (normaaljuhul) "teadmise teooria". Millest me peaksime järeldama, et see sõna hälbib normaaljuhust?
Aga et Vikipeedia peab kirjeldama olemasolevat, selles pole kahtlustki. --Kamma 23. veebruar 2007, kell 16:58 (UTC)
Olen nõus, et mingit keelelist keeldu "teadusteooria" mõistmiseks teadmisteooria tähenduses ei ole. Kitsas ringis või spetsiaalses kontekstis võib seda ka teha.
Kahtlemata leidub inimesi, kes teadust ei seosta igasuguse teadmisega, ja minu meelest on neid valdav enamus. Räägin ainult sellest, et seda ei saa arvestamata jätta. Andres 23. veebruar 2007, kell 20:06 (UTC)

Panin sõna "episteemilisele" tagasi. Artiklis Õigustus selgitatakse, mis tähendab "episteemiline õigustus". Andres 13. detsember 2009, kell 22:13 (UTC)

Artikkel võiks ju alata definitsiooniga. Ja definitsioon "Epistemoloogia tegeleb teadmise episteemilise õigustusega" on veider. Ümber pannes tähendaks see, et teadmisteooria tegeleb teadmise teadmisalase õigustusega. Nii et võtaksin ikkagi selle episteemilise sealt algusest välja. Seda enam, et link läheb õigustuse juurde. Selline definitsioon seletaks tundmatut veelgi tundmatuma kaudu.

Minu meelest ei ole selles midagi veidrat, et epistemoloogiat defineeritakse teadmise kaudu. Samuti pole minu meelest õige, et inimesele, kes ei tea, mis on episteemiline õigustus, on epistemoloogia mõiste tuttavam kui episteemilise õigustuse mõiste. Andres 14. detsember 2009, kell 16:06 (UTC)

Teine asi on see, et "episteemiline oigustus", nagu ka "oigustus" yldse, on toesti vooravoitu ning seda pole ehk vaja esimeses lauses mainida. Andres