Arutelu:Ennik

Kui hulk on järjestatud või järjestamata, siis on selge. Aga mida tähendab "enamasti järjestatud hulk"? Taivo 25. juuni 2006, kell 14.47 (UTC)

Ennik võib minu teada olla ka järjestamata hulk või hulk, mille puhul järjestus ei oma tähendust. Kuid enniku elemendid peavad olema mingil moel loendatavad, st neid peab olema mingil hetkel n. Arvutiasjanduses on minu arusaamise järgi ennik selline andmehulk, kuhu saab elemente alati (lõppu ehk n kohale) juurde lisada. --Kamma 26. juuni 2006, kell 11.12 (UTC)

See on vist loenduv hulk. Arvutiasjanduses ei pruugi loenduv hulk küll tähendada, et saab alati lisada (näiteks pole lisamiseks ruumi / mälu). Loenduvas hulgas nõutakse, et igal hetkel peab olema elementide arv määratav. On ka olemas struktuure, kuhu lõppu lisamine on keelatud, kuid elementide arv on alati teada ja lisada saab ainult algusse. Kas see võib olla ennik? Taivo 26. juuni 2006, kell 14.24 (UTC)

Minu huvi enniku vastu piirudub sellega, et selles on n elementi, kusjuures sõna on moodustatud tähe n nimetuse enn ja tuletusliite -ik põhjal. Võtan selle sõna tähendust lähtuvalt selle moodustamise loogikast, aga mitte tähendusest mõnes kindlas valdkonnas -- olgu siis informaatikas või loogikas. Seega ei tahaks ma ütelda, et selles on elemendid mingis kindlas järjekorras, lisada saab algusse, lõppu või tühjadele kohtadele, lisamine võib olla limiteeritud operatsioonisüsteemi vms omaduste tõttu jne. "Loenduv hulk" vastab sellele ebamäärasusele kõige täpsemalt. Enniku spetsiifilisemad tähendused informaatikas ja loogikas tuleks artiklile lisada, kuid minu meelest võiks olla aluseks enniku definitsioon, mis lähtub sõna moodustamise loogikast ja on kõige üldisemalt spetsiifilisemaid tähendusi endasse haarav. --Kamma 26. juuni 2006, kell 16.00 (UTC)

Pole just eriti kena komme artiklit ilma põhjenduseta vaidlustada. --Kamma 26. juuni 2006, kell 16.30 (UTC)

Järgneb selgitus, mida ma vahepeal kirjutasin. Palun vabandust, et ei alustanud selgituse kirjutamisest. Kaks järgmist lõiku on selgituseks vaidlustamisele ning lõpus on lõigud, mis juhivad tähelepanu eksiarvamustele, mis minu meelest ülalpool leiduvast arutelust ilmnevad.

Võimalik, et sel sõnal on ka tähendus 'n elemendist koosnev hulk' (jääb küll selgusetuks, kas n võib olla ka 0), aga veebis leidsin ainult selle sõna kasutuse tähenduses 'etteantud hulga elementidest koostatud n-korteež'. Sünonüümina oli kasutusel "järjend" ja ingliskeelse vastena on mainitud tuple. Seetõttu on artikkel niisugusel kujul eksitav. Pealegi nimetavad matemaatikud siin mainitud asja lõplikuks hulgaks või mittetühjaks lõplikuks hulgaks, nii et vajadust sellise sõna järele ei ole. Küll aga on võib-olla häiriv termin "korteež" või "n-korteež" (igatahes on näiteks e-teatmikus sõna tuple vaste "korteež" ja vanasti kasutati just seda sõna, võib-olla vene keele eeskujul), nii et võib-olla öeldakse "ennik" ka "korteeži" asemel (vahe on selles, kas korteeži igale kohale võetakse elemendid ühest ja samast hulgast).

Tõsi küll, analoogiliselt "järjestatud kolmikuga" oleks loomulik öelda "järjestatud ennik", nii et kolmik ja ennik oleksid lihtsalt hulgad võimsusega 3 ja n. Sellepärast peaks siinne artikkel lihtsalt selgitama selle sõna võimalikke tähendusi.

Täielik eksitus on arvata, nagu oleks järjestatud ennik enniku erijuht või järjestatud kolmik kolmest elemendist koosneva hulga erijuht.

Peale selle, loenduva hulga all mõistetakse matemaatikas (ma ei tea, kuidas informaatikas) tavaliselt lõpmatut loenduvat hulka (hulka, mille võimsus võrdub naturaalarvude hulga võimsusega) ning mõnikord hulka, mis on kas lõplik hulk või lõpmatu loenduv hulk. Mõte on selles, et naturaalarve (millega ju loendatakse), jätkub hulga iga elemendi jaoks. Andres 26. juuni 2006, kell 16.40 (UTC)

Ehk viitad neid kohti "veebis", millele tugined! Mina olen kuulnud seda kõna kasutatavat informaatikute ja loogikute poolt, aga mitte matemaatikute poolt, kuigi ma usun, et n-korteeži võib pidada enniku kõige lihtsaimaks ja iseloomulikumaks juhuks, kusjuures ennik võiks olla matemaatikute jaoks ehk korteež. Samas -- ennik on sama abstraktne sõna nagu element ning moodustatud samal viisil -- element lähtub tähtedest lmn, ennik tähest n. Minu arvates ei pea artikkel lähtuma mitte ainult vastavusest matemaatikaga või informaatikaga, vaid neid ühendama. Matemaatika mõistes võiks ennik olla tõesti hulk võimsusega n, informaatika mõistes andmekogum, milles on n elementi. Sõna ise pole minu teada määratletud üheski sõnastikus, ka ei tea ma, kelle poolt see leiutatud on. Artikli sisu vaidlustamist ei pea ma seega õigustatuks, küll on see puudulik. --Kamma 26. juuni 2006, kell 17.09 (UTC)

Ma ei ole seda sõna varem kuulnud. Kohtasin seda sõna veebis kahes kohas: [www.google.com/search?q=cache:W_iaeXXqtxUJ:www.cs.ut.ee/~varmo/TM2002/slides/loeng9.pdf+ennik&hl=en&ct=clnk&cd=5&lr=lang_et&client=firefox-a siin (kus ta pole defineeritud, kuid võib-olla tähendab korteeži)] ja siin (ülalpool refereerisin siinset tähendust).

Arvan, et loogikud, keda Sa silmas pead, tegelevad matemaatilise loogikaga. Sel juhul on nad ikkagi matemaatikud. Ka informaatikud on midagi matemaatikusarnast, aga millegipärast kipuvad nad leiutama matemaatikute omast erinevat terminoloogiat asjade kohta, millele matemaatikud on ammu nime andnud.

Ma ei saa aru, mida Sa mõtled selle all, et "n-korteeži võib pidada enniku kõige lihtsaimaks ja iseloomulikumaks juhuks, kusjuures ennik võiks olla matemaatikute jaoks ehk korteež." n-korteež ja n elemendist koosnev hulk on matemaatikute jaoks erinevad asjad.

Sõna "ennik" lähtub nähtavasti tõesti n-tähest, aga ta on moodustatud analoogiliselt sõnadega "kolmik", "nelik", "viisik" jne. n-il on naturaalarvuline väärtus. Sõna "element" on ju moodustaud hoopis teistel kaalutlustel (kui ma ei eksi, siis lähtudes sellest, et l, m, n jne on stoicheia). Enniku mõiste on muidugi abstraktne, aga mitte abstraktsem kui mis tahes muu matemaatika mõiste.

Ma usaldan ainult viiteid konkreetsele allikale, kas kirjalikule allikale (sealhulgas veebis) või erialainimese kinnitust, et sõna kasutatakse suuliselt selles ja selles tähenduses. Kinnitust selle kohta, et sõna kasutatakse n-elemendilise hulga tähenduses, seni ei ole, küll aga on kinnitus, et sõna kasutatakse n-korteeži või selle mõne erijuhu kohta (inglise sõna tuple) vastena. Sellepärast ongi see artikkel vaidlustatud. Andres 26. juuni 2006, kell 21.52 (UTC)

Arvan, et siin võiks olla täpsustuslehekülg. Hea oleks, kui saaks iga tähenduse juurde ka viite. Andres 26. juuni 2006, kell 17.00 (UTC)

Ma ei tea, kas niivõrd ebakindlalt määratletud termini kohta on mõistlik teha täpsustuslehekülge. --Kamma 26. juuni 2006, kell 17.09 (UTC)

Täpsustusleheküljel saab loetleda need tähendused, mis on teada. Ma ei usu, et informaatikud või loogikud kasutavad seda sõna ebamäärases tähenduses. Olukord, kus üht ja sama sõna kasutatakse erinevates, kuigi sarnastes tähendustes, on matemaatikas tavaline. Igatahes arvan, et sõna iga tähenduse jaoks leidub ka mingi tavalisem ja ühemõttelisem väljend.

Täpsustuslehel võib anda sõna kohta ka mingit üldist infot. Andres 26. juuni 2006, kell 21.52 (UTC)

See, mis praegu siin kirjas on, on vähemalt matemaatika seisukohast vastuoluline, et mitte öelda absurdne. Siit jääb mulje, nagu oleks hulk ja korteež sama asi, korteež ja järjend aga hoopis ise asjad. Andres 26. juuni 2006, kell 21.55 (UTC)

Ja ei korteež ega jada ei ole järjestatud hulgad. Järjestatud hulk on hoopis teine asi. Korteež ja lõplik jada on küll teineteise asemel kasutatavad mõisted, kuid nad defineeritakse erinevalt. Andres 26. juuni 2006, kell 21.58 (UTC)

See "hoopis teine asi" vajaks selgitust. Mina ei saa Sinu vastuväidetest aru. Minu seisukohalt: korteeži ja jada võib käsitleda arvude hulkadena. See, et järjestatud hulga all peetakse 7. klassi matemaatika õpikus silmas seda, et iga eelmine element on järgmisest suurem või väiksem, ei tähenda -- minu arvates --, et see võiks olla ainukene võimalus hulga järjestamiseks.

Meil peaksid olema artiklid Hulk, n-korteež ja Osaliselt järjestatud hulk (ehk järjestatud hulk; on veel lineaarselt järjestatud hulk ja täielikult järjestatud hulk). Sealt peaks erinevus välja tulema, aga püüan seda selgitada.

See on tõsi küll, et korteeže ja jadasid võib käsitleda ja tänapäeval tavaliselt käsitletakse teatud hulkadena, kuid mitte arvude hulkadena. (Üldse, kõik hulgad ei ole arvude hulgad. Peale selle, korteežid ja jadad ei pruugi olla arvude korteežid või arvude jadad.) Hulkadena käsitletakse matemaatilisi objekte (seejuures mitte kõiki) selleks, et oleks võimalik neid omavahel eristada ja samastada. Kui hulkade elemendid langevad kokku, siis on tegemist sama hulgaga, vastasel korral erinevate hulkadega. Selleks et elemente omavahel eristada ja samastada, käsitletakse neid samuti enamasti hulkadena. Ka arve on mugav käsitleda hulkadena. Ühe variandi kohaselt on 0 tühi hulk, 1 – hulk, mille ainus element on 0; 2 – hulk, mille elemendid on 0 ja 1.

Kui loendatakse hulga elemente, siis iga elementi arvestatakse täpselt üks kord ning loendamise järjekord pole tähtis. Korteeži või jada "elemendid" ei ole korteeži või jada kui hulga elemendid. Korteežis või jadas võib üks "element" esineda mitu korda ning "elemente" paigutatakse etteantud kohtadele (seda võib nimetada ka "järjestamiseks").

Järjestatud hulk on korteež (E;O), kus E on hulk ja O on järjestus sellel hulgal. Järjestus on teatud omadustega seos. Seejuures ei ole üldse tähtis elementide loomus ega järjestuse motiveering. Järjestatud hulk on defineeritud hoopis teisiti kui korteež või jada ning seda mõistet kasutatakse hoopis teistel otstarvetel kui korteeži ja lõpliku jada mõistet. Andres 27. juuni 2006, kell 18.25 (UTC)

Kust tuleb välja, et hulk ja korteež on "samad asjad" ning korteež ja järjend "eri asjad"? Vaatasin ka neid allikaid, mida Sa viitad. Mõlemates on ennik kasutatud informaatika võtmes järjendi sünonüümina, kusjuures viimane allikas defineerib enniku, korteeži või järjendi just hulga mõiste kaudu. Kummagi allika käsitluses on ennik kindla elementide arvuga hulk, kusjuures igal elemendil on kindel positsioon.

Vastus peaks tulenema vastusest Sinu eelmisele lõigule. Sul lihtsalt ei ole hulga ja korteeži mõiste selged, sellest tuleneb Sinu eksiarvamus. Kui Sa ei saa ülaltoodud selgitustest ning viidatud artiklitest aru, siis küsi edasi. Andres 27. juuni 2006, kell 18.33 (UTC)

Enniku kasutuse kohta loogikute suus: n-kohaline predikaat on ennik. Seega on tähendus pigem vastav informaatikute ennikule kui matemaatikute jadale.

Informaatikute enniku ja matemaatikute jada võrdlusest ma ei saa aru.

Predikaati võib ehk defineerida mitut moodi, aga oletan, et ennik ei ole mitte predikaat ise, vaid predikaadi kui funktsiooni argument. Andres 27. juuni 2006, kell 18.37 (UTC)

Kas Sulle ei meeldi see, et lõplik jada ning korteež kui mõisted on juba olemas, mistõttu on ennik üleliigne? Aga seda kasutatakse, sestap pean vajalikuks seda dokumenteerida. Pealegi on tegemist selge eestikeelse sõnaga, mis pole lihtsalt tähistus, vaid on moodustatud eesti keele loogika järgi. Mida Sa pidasid silmas n-iku põhimõttelise erinevuse all lmn-ist, sellest ei saanud ma aru. Sinu ülejäänud küsimustele peaks vastama artikli esimene lõik. Ennik on n elemendiga hulk, spetsiifilisemalt aga järjend. --Kamma 27. juuni 2006, kell 08.14 (UTC)

Mul ei ole midagi sellise pealkirjaga lehekülje vastu, kuid leian, et see peaks olema täpsustuslehekülg (eeldusel, et sõnal on mitu tähendust; muidu peaks olema ümbersuunamine). Selle lehekülje alguses võib selgitada selle sõna päritolu. Põhimõtteliselt aga võiksid üksikasjalikumad selgitused vabalt jääda ka Vikisõnaraamatusse.

Matemaatikas on palju sõnu, mis on moodustatud eesti keele loogika järgi. Minu meelest pole selles midagi iseäralikku.

Kas sõnade "element" ja "ennik" moodustamise erinevus on põhimõtteline, see on suhteline. Pidasin silmas lihtsalt seda, et sõna "ennik" tähendus ei ole kuidagi eriliselt abstraktne.

n "elemendiga" järjend ei ole n elemendiga hulga erijuht. Andres 27. juuni 2006, kell 18.46 (UTC)

On tõsi, et ma ei tee oma harimatuse juures suurt vahet lõplikul jadal, järjendil ja korteežil, kuid olen teadlik, et hulk ei oma definitsiooni kohaselt järjestust. Ometi pean võimalikuks defineerida korteeži, järjendit ja jada läbi hulga mõiste, kus hulga elementidele on lisatud nende järjestus või positsioon teiste elementide suhtes. Ma ei saa aru, miks selline defineerimise viis on eksitav -- või milline oleks parem defineerimise viis (kas funktsiooni mõiste kaudu või muu matemaatilise kalambuurikaga).

Korteežil, järjendil ja lõplikul jadal suurt vahet ei ole. Korteež defineeritakse mõnikord lõpliku jadana (seega siis teatud funktsioonina), mõnikord teisiti. Vahe on ainult selles, millise hulgaga teda samastatakse; mõisted on kasutatavad samadel otstarvetel.

See on tõsi, et hulgal kui niisugusel järjestust ei ole.

Ometi pean võimalikuks defineerida korteeži, järjendit ja jada läbi hulga mõiste, kus hulga elementidele on lisatud nende järjestus või positsioon teiste elementide suhtes.

See ei ole võimalik. Püüdsin seda ülalpool selgitada. Püüan siis veel kord. Korteeži, järjendi ja jada "elemendid" on korteeži, järjendi ja jadaga seotud põhimõtteliselt teistmoodi kui hulga elemendid hulgaga. Hulga elemendid teatud mõttes konstitueerivad hulga, kusjuures tähtis on ainult "koostis". Korteeži, järjendi ja jada seos oma "elementidega" on väline. Need elemendid kuuluvad mõnda hulka (või hulkadesse, klassi, klassidesse) ning korteež, järjend ja jada nii-öelda paigutavad neid elemente etteantud positsioonidele, kusjuures üks ja sama element võib olla ka mitmel positsioonil ning erinev paigutus annab erinevad korteežid jne. Sellel ei ole mingit pistmist järjestusega, mis on struktuur järjestatud hulkadel. Korteeži, järjendit ja jada (erinevalt järjestatud hulkadest) ei saada hulgale struktuuri lisamise teel.

Jadad defineeritakse tavaliselt funktsiooni mõiste kaudu. Korteeži saab defineerida funktsiooni mõistet rakendamata, muid hulgateoreetilisi vahendeid rakendades. Säärane defineerimisviis on kunstlik, kuid ta osutub möödapääsmatuks, sest funktsiooni mõiste defineeritakse tavaliselt korteeži mõistet rakendades. Andres 28. juuni 2006, kell 10.22 (UTC)

Niisiis, korteež pole mitte üks eriline hulk, vaid hulgast eraldiseisev üksus hulga indekseerimiseks? Kas sel juhul on sobiv ütelda, et korteež või ka ennik on nt elementide kogum -- mitte hulk? Ainuke asi, et siin käib mulle üle mõistuse see, kuidas on selle raames võimalik üldse rääkida järjestatud hulgast. Erinevus tuleb sisse ju ainult järjestuse aluseks olevast funktsioonist. --Kamma 28. juuni 2006, kell 10.41 (UTC)

Vastus esimesele lausele on "jah", kui eeldada, et korteeži igale positsioonile paigutatakse ühe ja sama hulga elemente (üldjuhul see nii ei ole) ning elemendid valitakse hulgast (mitte klassist). Aga ma ei saa täpselt aru, mida Sa mõistad hulga indekseerimise all. Seetõttu ma pole kindel, kas Sa mõistad õigesti.

Sõna "kogum" ei sobi, sest seda sõna kasutatakse tavaliselt hulga mõiste mitteformaalsel selgitamisel. Nii või teisiti on see sõna ebamäärase tähendusega.

Korteežil ei ole järjestatud hulgaga mingit pistmist (kui mitte arvestada seda, et positsioonid on järjestatud). Andres 28. juuni 2006, kell 10.57 (UTC)

Minu seisukohalt (sõna moodustamise loogika järgi) on ennik oma üldises tähenduses nii n-elemendiline hulk, jada kui korteež. Informaatikud kasutavad ennikut peamiselt samaks jääva elementide arvuga andmestruktuuri kohta, mis on ühtlasi indekseeritud või järjestusega. See on põhitähendus informaatikas. Samas on informaatikas ka n-elemendilisi järjestatud andmestruktuure, mille puhul on võimalik programmiliselt ligi pääseda ainult viimasele, st positsioonil n asuvale elemendile. Leian, et ka selliseid andmestruktuure võib pidada ennikuteks. Veelgi üldisemalt, kõiki n-elemendilisi andmestruktuure.

Esimeses lauses mainid Sa sõna erinevaid tähendusi. Matemaatika seisukohast ei ole need ühise nimetaja alla viidavad. Andres 28. juuni 2006, kell 10.28 (UTC)

Kõigil neil on elemendid, mida on võimalik enamasti loendada? Kas see pole ühine nimetaja? Mis puutub siia "matemaatika seisukoht"? --Kamma 28. juuni 2006, kell 13.14 (UTC)

Matemaatika seisukohast on element suhteline mõiste. Oluline on viis, kuidas element on seotud sellega, mille element ta on. See viis on hulkade ning jadade ja korteežide puhul oluliselt erinev, mistõttu pole ka ühtset elemendi mõistet. Seega, ühist nimetajat pole sellepärast, et pole ühtset elemendimõistet.

on võimalik enamasti loendada: ei saa aru, mida see tähendab ja mis mõttes kuulub see ühise nimetaja alla. Andres 29. juuni 2006, kell 07.25 (UTC)

Kuna matemaatikas on selle kohta osaliselt kattuvad mõisted korteež ja jada, siis ka neid võib nimetada ennikuteks. Kui korteežil on n positsiooni, siis on ta ennik. Kui jadal on n elementi, siis on ta ennik. Kui jada on lõpmatu, ka siis on ta ennik. Kui hulk on n-elemendiline, siis on ta ennik. Kitsamas tähenduses võiks aga ennik olla informaatika eeskujul lõplik jada või korteež, mille puhul on tegemist püsivalt n-elemendilise hulgaga, millel on järjestus.

Ma ei taha uskuda, et keegi tahab lõpmatuid jadasid ennikuteks nimetada. n on ju arv.

Peale selle, meil pole mõtet arutada selle üle, mida see sõna võiks tähendada või peaks tähendada, vaid tuleks lihtsalt fikseerida, millises tähenduses sõna on kasutatud. Andres 28. juuni 2006, kell 10.28 (UTC)

Just. Sõna moodustamise loogika poolest on sellel üks tähendus, fikseeritud kasutuste poolest teine, kitsam tähendus. Milles küsimus? --Kamma 28. juuni 2006, kell 13.14 (UTC)

Sõna moodustamise loogika ütleb lihtsalt, et sõna on moodustatud analoogiliselt sõnadega "kolmik", "nelik" jne. Sõna on moodustatud selleks, et jätta n väärtus spetsifitseerimata. Keele loogika seisukohast on sõna "ennik" tähendus sama ebamäärane nagu sõna "kolmik" tähendus (erinevus on selles, et sõna "ennik" kuulub ainult erialažargooni ega ole üldkeele sõna ning teda kasutatakse ainult kindlalt piiritletud mõistete väljendamiseks (põhimõtteliselt on võimalik ka ebamäärane tähendus, aga kui see peaks esinema, tuleks seda esitada Vikisõnaraamatus)).

Seda võib siin kirjutada küll, kuidas sõna on moodustatud. Aga minu meelest ei ole mõtet hakata otsima selle sõna tagant mingit

üldist mõistet, mis haaraks kõik tähendused ja õigustaks neid või õigustaks omistama sõnale tähendusi, milles teda pole kasutatud. Andres 29. juuni 2006, kell 07.25 (UTC) Kitsam tähendus võiks tuleneda keele loogikast, nimelt kui järjend on n-elemendiline, siis implitseerib see, et on loendatavad elemendid 1, 2, 3, ..., n. Seega on kõige lihtsam ja iseloomulikum ennik just korteež või lõplik jada. Seevastu hulk, mille puhul elemendid pole järjestatud, pole niivõrd iseenesestmõistetavalt loendatav, hulga võimsus ei pruugi olla otseselt elementide arvuga määratletav. Seega on ennik maksimaalselt just loenduv hulk, tavaliselt aga loenduv ja lõplik hulk -- ehk ka ülimalt loenduv hulk.

Hulga võimsusel pole mingit pistmist elementide järjestusega. Andres 28. juuni 2006, kell 10.33 (UTC)

Hulk, mille elemendid pole järjestatud = hulga elemendid pole erinevalt jadast, järjendist või korteežist järjestatud. Seega hulga elemendid pole iseenesestmõistetavalt loendatavad. Minu meelest loed Sa pooltest sõnadest üle või otsid viga -- ja leiadki midagi väljenduse poolest natuke kaheldavat (mida on võimalik KA VALESTI lugeda) -- ega vaevu sealt edasi lugema või mõtlema. Tunnistan, et käin traditsioonilise matemaatika mõistetega väga vabalt ümber, aga samas leian, et enniku defineerimiseks eristan ma hulka ja korteeži piisavalt. --Kamma 28. juuni 2006, kell 13.14 (UTC)

Sinu jutus on kohti, milles on palju arusaamatut. Ma ei vastanud kohtadele, kus Sa räägid informaatikast (sel alal ma pole pädev). Seal, kus Sa räägid enniku üldisest mõistest, osutasin lihtsalt sellele, miks matemaatika seisukohast niisugust üldist mõistet (vähemalt mingil ilmsel viisil) ei saa olla, vaid peab olema mitu erinevat mõistet. Ma ei välista seda, et sellise üldise mõiste saab moodustada mingil muul alusel, kuid see ei puutu ei matemaatikasse ega informaatikasse ning sel juhul on tegemist on minu meelest tegemist Sinu isikliku arvamusega, mida pole põhjust Vikipeediasse panna. Iseasi, kui see oleks ilmne ja vaieldamatu. Võib-olla see ongi nii, aga mulle ei jõua kohale, mida Sa silmas pead. Andres 29. juuni 2006, kell 07.08 (UTC)

Ennik on abstraktne just keele-loogika osas, mitte suhtes matemaatika muude mõistetega.

See lause ei ütle mulle midagi. Andres 29. juuni 2006, kell 07.08 (UTC)

Kuna predikaate on subjektil enamasti kindel arv, siis on ennik loogikute kasutuses pigem korteež kui matemaatikute jada, mis võib olla ka lõpmatu.

See lause on mulle täiesti arusaamatu. Andres 29. juuni 2006, kell 07.08 (UTC)

Ma annan endale aru, et matemaatilise ranguse osas on artikkel väga kesine, aga samas loodan, et viimased selgitused siiski võimaldavad haarata, mida ma silmas pean ja ehk ka anda mõne konkreetsema sisulise juhise artikli paradamiseks või täiendamiseks. --Kamma 28. juuni 2006, kell 09.59 (UTC)

Need selgitused jäävad mulle hämaraks. Kui tahad artiklit parandada, siis a) püüa endale kõneks olevad matemaatilised mõisted selgeks teha; b) küsi nende inimeste käest, kelle suust Sa seda sõna kuulsid, mida täpselt nad enniku all mõtlevad, ning näita neile seda artiklit. Andres 28. juuni 2006, kell 10.33 (UTC)

Välja tõstetud:

kõige üldisemas mõttes on miski, mis koosneb n elemendist. Spetsiifilisemas kontekstis nimetatakse ennikuks enamasti järjendit.

Matemaatikas vastab ennikule korteež või (lõplik) jada, st miski, mis sisaldab järjestatud või positsioneeritud elemente.

Informaatikas nimetatakse ennikuks tavaliselt järjendit, millel on n elementi, kusjuures identsed elemendid võivad järjendis esineda mitmeid kordi. Kõige lihtsam ennik on järjend püsiva elementide arvuga n (nt massiiv), kuid ennikuks peetakse ka järjendit, mis on loenduv mingil ajahetkel või põhimõtteliselt loenduv (nt vektor).

Tõstsin selle jutu välja, kuni leiab sellele kinnituse.

Välja tõstetud samal põhjusel:

Enniku tähendus informaatikas ja matemaatikas erineb eelkõige selle poolest, et matemaatikas on ennik määratletud eelkõige elementide positsioonidele vastavalt järjestatuna, informaatikas aga ka lähtuvalt elementide loendatavusest, kusjuures järjestus tervikuna ei pruugi olla programmiliselt kättesaadav (nt pinu).

Andres 29. juuni 2006, kell 07.35 (UTC)

Jätsin välja viite loenduvale hulgale, sest see ei puutu asjasse.

Jätsin välja ka vikilingid, sest see artikkel ei räägi mõistest, vaid sõnast, ja samad lingid on juba n-korteeži juures. Andres 29. juuni 2006, kell 07.37 (UTC)

Mida tähendab "...mõne selle erijuhu sünonüüm."? Lisan esialgu toimetamismärkuse. --Hardi 12. märts 2009, kell 07:18 (UTC)