Arutelu:Eneseteadvus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Allika tekst tuleb ümber sõnastada. --Epp 6. aprill 2014, kell 07:41 (EEST)

Ega siin seda hästi ei saa. Mis see "arusaamine" tähendab, see on ebamäärane? Tuleb kasutada mitut allikat, muidu ei õnnestu täpsustada. Andres (arutelu) 6. aprill 2014, kell 11:34 (EEST)
"Hingeline olemasolu"? Mis see tähendab? Andres (arutelu) 6. aprill 2014, kell 11:35 (EEST)

Ma tegin EE refereeringu ümber. Andres (arutelu) 6. aprill 2014, kell 11:47 (EEST)

Sai selgem küll, aga nüüd on viidete [1] ja [2] all täpselt sama tekst ja link, kas nii peabki olema? Aiatee (arutelu) 7. aprill 2014, kell 01:22 (EEST)
Tegelikult ei pea, tehniliselt saab selle ühte viitesse koondada. Andres (arutelu) 7. aprill 2014, kell 09:12 (EEST)
Võtsin need EE eneseteadvuse koostisosad üldse maha, sest ei leidnud neile toetust teistest allikatest. See lahendab nii vastuolu minakontseptsiooni artikliga kui ka viitamise pisiprobleemi. Aiatee (arutelu) 7. aprill 2014, kell 13:19 (EEST)

Ülevaade on muidu hea.

Kui juba doi'd mainitakse, siis on otstarbekas ka link lisada. Andres (arutelu) 6. aprill 2014, kell 11:47 (EEST)

Lisasin lingid. Aiatee (arutelu) 7. aprill 2014, kell 01:22 (EEST)

Kas arusaamine on ainult teadlikkus või hõlmab see veel midagi muud, näiteks hinnangut? Andres (arutelu) 6. aprill 2014, kell 11:53 (EEST)

Naljakal kombel on artiklis minakontseptsioon käsitletud eneseteadvust minakontseptsiooni komponentina. Tõenäoliselt on psühholoogias erinevaid käsitusi, mis on omavahel vastuolus. Kõige kitsamas mõttes on eneseteadvus tõesti ainult teadlikkus. Andres (arutelu) 6. aprill 2014, kell 11:53 (EEST)

Minakontseptsiooni artiklis pole viidet, aga on ingliskeelne termin "self-concept", mis ingliskeelse wiki järgi on "a collection of beliefs about oneself" ja "Self-concept is distinguishable from self-awareness". EE järgi on enesehinnang eneseteadvuse osa, ehkki minumeelest ronib see juba mõiste tuumast üpris kaugele. Siiski, mõnest enda omadusest on inimesel üpris võimatu teadlik olla ilma sellele hinnangut andmata (nt "olen loll", "olen ilus"). Aiatee (arutelu) 7. aprill 2014, kell 01:22 (EEST)
Me peame eristama selle sõna erinevad tähendused ning rääkima vastavatest mõistetest eraldi, muidu jutt läheb segaseks. Peale selle, filosoofias on see vana mõiste, filosoofilisi tähendusnüansse on tõenäoliselt veel rohkem. Katsun millalgi lisada ka filosoofilise osa. Filosoofias on praegu käibel eristus eneseteadvuse ja välismaailmateadvuse vahel. Andres (arutelu) 7. aprill 2014, kell 09:12 (EEST)
Olen hästi nõus, et see filosoofia tähendus (ja sellele lähedased mõisted psühholoogias ja ajuteadvuses) võiks jääda siin artiklis põhiliseks ning muude asjade kohta, mida mõnikord eneseteadvuseks nimetatakse (teadlik grupikuuluvus, enesehinnang, enda pärast põdemine) võiks olla eraldi sõnad ja artiklid. Niigi keerulist mõistet pole vaja lisatähendustega koormata. Aiatee (arutelu) 7. aprill 2014, kell 13:19 (EEST)
Jah, muidugi. Ka see põhitähendus on üsna haraline. Teadlikus oma fenomenilisest teadvusest ja enese eristamine indiviidina on eri asjad. Andres (arutelu) 7. aprill 2014, kell 18:15 (EEST)

Pole selge, millisest eneseteadvuse mõistest ajuteadlased lähtuvad. Andres (arutelu) 6. aprill 2014, kell 11:53 (EEST)

Viidatud artiklites on see inglise keeles "self-awareness", kas võiks selle selgituseks artiklisse lisada? Inglise wikist: "Self-awareness is the capacity for introspection and the ability to recognize oneself as an individual separate from the environment and other individuals." Eesti ajuteadlaste kasutusnäiteid: http://teadvus.wordpress.com/?s=eneseteadvus.
See ongi minu meelest see, mida traditsiooniliselt esmaselt eneseteadvuseks nimetatakse. Esiteks vahetu (vahetus on küll problemaatiline) teadlikkus oma teadvusest ja selle seisunditest ning teiseks teadlikkust endast kui indiviidist. Andres (arutelu) 7. aprill 2014, kell 09:12 (EEST)

On ka rahvuslik eneseteadvus. Andres (arutelu) 6. aprill 2014, kell 11:55 (EEST)

See on küll üks tugevalt erinev tähendus, minumeelest rohkem kollektiivne mõiste ja rohkem sotsioloogia kui psühholoogia alalt. See tähendab enamasti mitte seda, et konkreetne inimene teab, et ta on eestlane, vaid rohkem sinnapoole, et eestlased peavad eestlaseks olemist oluliseks ja väärtustavad seda. Aiatee (arutelu) 7. aprill 2014, kell 01:22 (EEST)
Jah, see ongi kollektiivne mõiste. Minu meelest see tähendab, et mingi inimeste rühm peab end rahvuseks. Andres (arutelu) 7. aprill 2014, kell 09:12 (EEST)
Kusjuures see ei pea olema ainult rahvuslik, võib olla nt soo või orientatsiooni põhine, põhimõtteliselt igasuguse grupikuuluvuse teadvustamine. Samas tähenduses kasutatakse ka "eneseteadlikkust". Google toodud näited: "Naiste seksuaalne eneseteadlikkus Jaapanis"; "80ndail aastail oli homoseksualistide eneseteadlikkus kasvanud". Aiatee (arutelu) 7. aprill 2014, kell 13:19 (EEST)
Rahvusliku eneseteadvuse all on minu meelest mõistetud just mingile inimrühma kollektiivset arusaama oma rahvuslikust ühtsusest. Indiviidi teadlikkus oma rahvuskuuluvusest on teine asi, kuigi need asjad on muidugi omavahel seotud. Naiste ja homoseksualistide eneseteadlikkuse all mõistetakse minu oletuse järgi ikkagi midagi individuaalset. Andres (arutelu) 7. aprill 2014, kell 18:15 (EEST)

Kas eneseteadlikkus on sama asi? Andres (arutelu) 6. aprill 2014, kell 12:00 (EEST)

EE-s ega ÕS-is eneseteadlikkust eraldi märksõnana ei ole. Seda sõna muidugi kasutatakse, google otsingutulemuste järgi enamasti sünonüümina psühholoogia ja ajuteaduse eneseteadvusele (nt "kas delfiinil on eneseteadvus?", aga mõnikord ka teistes tähendustes. Nendeks teisteks tähendusteks on kaks vastupidist asja:
1) enesekindlus, uhkus iseolemise üle (samas tähenduses kasutatakse mõnikord ka eneseteadvust - nt kellegi "eneseteadlikkus tõuseb" = ta muutub enesekindlamaks) ja
2) (harvem) enda väärtuse ja teistele jäetava mulje pärast muretsemine - see on liiga sõnasõnaline tõlge ingliskeelse "self-consciousness"-i ühest väga levinud tähendusest, mis tõlgete kaudu meie keeleruumi imbub, niigi segast mõistekasutust veel segasemaks ajades. Aiatee (arutelu) 7. aprill 2014, kell 13:19 (EEST)
Minu meelest tuleb lähtuda sellest, et sõnu "teadlikkus", "teadvustamine" kasutatakse siis, kui on tarvis suhestada teadvust sellega, millele see suunatud on. Sõnades "välismaailmateadvus" ja "eneseteadvus" võib minu meelest "teadvuse" asendada ka "teadlikkusega", sest seda ongi mõeldud.
Sõna self-consciousness teistes tähendustes tuleks tõlkida kuidagi teisiti. Vasted on eesti keeles kindlasti olemas, aga mul ei tule ette. "Enesekindlus" esimeses tähenduses ei ole minu meelest täpne, sest enesekindlus on eelkõige self-confidence. See on minu meelest pigem usk enda võimetesse ja hakkasaamisse. Aa, just, see esimene on pigem iseteadlikkus. Mulje pärast muretsemisele vastav sõna ei tule meelde. Andres (arutelu) 7. aprill 2014, kell 09:12 (EEST)
Psühholoogias on olemas termin "enesetõhusus" (ingl.k. "self-efficacy") = usk oma võimetesse ja toimetulekusse. "Enesetõhusus" ei ole tavakeeles levinud, aga igasuguste oma tubliduse uskumuste kohta tuleks kasutada just seda. Tundub, et mulje pärast muretsemise "self-consciousness"-i jaoks korralikku eestikeelset sõna polegi, "põdemine" on halb stiil, "piinlikkus" pole ka päris see. Isegi psühholoogia õppejõud on sellega hädas ja kipuvad seda toortõlkima eneseteadvuseks, mis mulle üldse ei meeldi. Aiatee (arutelu) 7. aprill 2014, kell 13:19 (EEST)
Tähenduses 1) öeldakse eesti keeles "iseteadvus" ehk "iseteadlikkus".
Tahtsin lihtsalt öelda, et enesekindlus pole sama asi mis iseteadvus. Enesekindlus on tõesti sarnasem enesetõhususele kui iseteadvusele, kuid arvan, et see pole täpselt sama asi. Andres (arutelu) 7. aprill 2014, kell 20:58 (EEST)
Ja tähenduse 2) puhul on "põdemine" parim sõna, mis meil on, niikaua kui ei mõelda välja uut sõna. See on tõesti slängisõna, aga mina ei pirtsutaks. Andres (arutelu) 7. aprill 2014, kell 23:00 (EEST)


Inglise tõlgetega on selline pundar:
"awareness" - teadlikkus, teadvus;
"consciousness" - teadvus, teadlikkus;
"self-awareness" - eneseteadvus;
"self-consciousness" - eneseteadvus, iseteadvus;
Ükski tõlge eraldi võttes pole vale, aga segadus on suur. Teadvuseteadlane on kindlasti "consciousness researcher", aga kui ta uurib eneseteadvust, siis on see inglise keeles pigem "self-awareness" kui "self-consciousness", vähemalt inglise wiki järgi kindlasti. Inglise keeles on "self-consciousness"-i kasutamine kahte harusse lahknenud. Karta on, et "mulje pärast muretsemise" haru domineerib ja võtab selle termini üle, aga "consciousness" teadvuse tähenduses jääb paika. Aiatee (arutelu) 7. aprill 2014, kell 01:22 (EEST)

Filosoofiliste käsitluste kohta vaata:

http://www.iep.utm.edu/self-con/

http://plato.stanford.edu/entries/self-consciousness-phenomenological/

http://www.textlog.de/5079.html

Andres (arutelu) 7. aprill 2014, kell 09:14 (EEST)

Jah, see on just see, millest liiga kaugele ei tohiks eneseteadvuse defineerimisel minna. Aiatee (arutelu) 7. aprill 2014, kell 13:19 (EEST)