Arutelu:Egon Rannet

jõulised karakterid, pingeline intriig ja NLKP ideoloogilise tellimuse täpne täitmine

Kust see on võetud? Andres 30. juuni 2007, kell 11:29 (UTC)

Egon Raneti käitumist kirjanduselus on iseloomustanud hoiak, et tema parteituna on punasem kui kõige äärmuslikumadki NLKP liikmed ongi. Aga muidugi on vaja üle otsida vastavad iseloomustused. Ranneti näidendeid mängiti kogu Nõukogude Liidus. --Brita 19. märts 2010, kell 12:31 (EET)[vasta]

Egon Rannet on Edgar Savisaare bioloogiline isa.

Tõstsin selle välja, sest see on tõendamata. Andres (arutelu) 28. märts 2015, kell 09:44 (EET)[vasta]

See on tõendatud Edgar Savisaare enda kinnitustega Keskerakonna liimetele. See on põhjus, miks ajakirjanikud Inno ja Irma Tähismaa panid selle teema oma blogisse. Savisaare informatsioon pärineb tema emalt , kes suri 1984 aastal. Muide, Edgar Savisaar on füüsiline ja mentaalne koopia Egon Rannetist. Marbella112 (arutelu) 28. märts 2015, kell 13:23 (EET)[vasta]

Olgu see tõsi või mitte, aga ilma usaldatava avaliku allikata Vikipeedia seda väita ei saa. Andres (arutelu) 28. märts 2015, kell 16:37 (EET)[vasta]

Kuidas see karikatuur Commonsis läbi läks? Andres (arutelu) 4. aprill 2015, kell 21:21 (EEST)[vasta]

See on ju avalikkusele e-kättesaadavaks tehtud kollektsioonist. Marbella112 (arutelu) 5. aprill 2015, kell 00:19 (EEST)[vasta]

Kuidas autoriõigused omandati? Kas riik ostis need välja? Või on see annetus? Andres (arutelu) 5. aprill 2015, kell 05:21 (EEST)[vasta]

Tegemist on vigase lähenemisega. E-Kultuuripärand on Eesti muuseumide, raamatukogude, arhiivide ning teiste mäluasutuste ühtne infovärav. Selle kaudu saab otsida infot erinevate mäluasutuste infosüsteemides kajastatud kultuuripärandi objektide kohta. Eesmärk on olla usaldusväärne, kättesaadav ja jälgitav keskkond nii erialateadlase kui ajaloohuvilise jaoks. E-kultuuripärand tuleb suurepäraselt ise toime oma asjadega. Ei istu need "juristid" mitte ainult Wikipedias.Marbella112 (arutelu) 5. aprill 2015, kell 17:03 (EEST)[vasta]

Tsiteerime:

Autoriõigusega kaitstavate teoste digitaalsed kujutised on MuIS-is üldsusele kättesaadavad AutÕS § 20 lg 1 p 4 alusel. Museaalide digitaalseid kujutisi võib paljundada, teha internetis kättesaadavaks veebilehtedel, kasutada avalikuks esitamiseks koolides, huviringides jne. Museaalide digitaalseid kujutisi ja metaandmeid võib kasutada avaandmete (www.opendata.ee) põhimõtetel. Andmed tehakse üldsusele kättesaadavaks järgneva litsentsi alusel: The Creative Commons Universal Public Domain Dedication (CC0 1.0) (http://www.creativecommons.ee/). Museaalide digitaalseid kujutisi ja metaandmeid kasutatakse Europeana (www.europeana.eu) andmebaasis.Marbella112 (arutelu) 5. aprill 2015, kell 17:24 (EEST)[vasta]

Ma küsin lihtsalt huvi pärast, aga ma ei saa sellest selgitusest kahjuks aru. Andres (arutelu) 5. aprill 2015, kell 18:04 (EEST)[vasta]

See lõige, mida siin tsiteeritakse, ütleb, et muuseumil vms on õigus digiteerida kogusid säilitamise otstarbel. Aga edasisest ma ei saa aru. Ma oletan, et Commons ei pannud tähele, et see pilt ei ole vaba. Aga kui tõesti on, siis me peaksime neid võimalusi kasutama. Igal juhul, nii palju kui ma aru saan, ei ole nende piltide kasutamine seadusega vastuolus. Sel juhul me võiksime kokku leppida, et neid võib eesti Vikipeedias kasutada. Andres (arutelu) 5. aprill 2015, kell 18:12 (EEST.

"teha internetis kättesaadavaks veebilehtedel", selgemalt pole võimalik öelda. Loomulikult peab viitama autorile, kust võetud (sest seal on ka litsents). E-kultuuripärand on ikka tegelikult ka mõeldud levitamiseks.Marbella112 (arutelu) 5. aprill 2015, kell 20:22 (EEST)[vasta]

Miks peab siin olema mõisniku portree (siis võiks ju olla kõigi eestlaste elulugude juures) ja miks kõigist Tollidest nimelt Karl Wilhelm? Kas sellega on seotud mingi põlvnemislegend või lihtsalt niisama?

Kuna Rannet on Brükke, tema tegelik nimi oli Brükke, siis on nende pärinemist uuritud, vt Aadu Must ja tema onomastika. Miks selline huvi? Oleme diskreetsed. On ainult Kadri Musta sõnad, mis viitavad. Portree on aga väga tähelepanuväärne, see ei meenuta isegi niivõrd Rannetit, kuivõrd Ranneti üht tuntud järetulijat. Muide, ajaloolasena võin kinnitada, et nii Karl Wilhelmil, Johanil, Egonil kui Edgaril oli ja on erakorselt sarnane iseloom/käitumine, minu hinnangul on see pärandus Tönnis Nolckenilt, kes on nende esiisa.

Tema trükidebüüt ilmus aastal 1929 Tallinna ajalehes 'Kas meie või juudid ?.'

Selline lisandus. Kas see on tõendatav? --Andres (arutelu) 13. oktoober 2023, kell 15:33 (EEST)[vasta]